1-05-1058\7

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.september 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1058 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi D.G.i süüdistuses KarS § 200 lg 1; 266 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.04.2006.a otsus D.G.i süüdistuses KarS § 200 lg 1 ja KarS § 266 lg 1 järgi Apellatsiooni esitaja Vanemprokuröri asendaja Triin Bergman ja D.G.i kaitsja Aleksandr Kustov Prokurör Triin Bergmann Süüdistatav D.G., Kaitsja

Aleksandr Kustov Resolutsioon

Tühistada Harju Maakohtu 28. 04. 2006.a otsus osaliselt D.G.i õigeksmõistmises KarS § 200 lg 1 järgi, talle mõistetud liitkaristuse osas, temalt välja mõistetud sundraha osas ja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas. Teha uus otsus, millega: Mõista D.G. süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 ( kaks ) aastat. KarS § 64 lg 1 sätete alusel lugeda kergem karistus, s.o. 10 kuud vangistust, kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust.

2(7)

KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 23.03.2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 2 kuud ja 8 päeva ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2005.a kuni 26.05.2006.a s.o. 1 aasta ja 8 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 ( üks ) aasta ja 2 ( kaks ) kuud vangistust, alates karistuse kandmisele asumise päevast.

Välja mõista D.G.ilt Julia Kovaljova kasuks 5 002 ( viis tuhat kaks) krooni.

Välja mõista D.G.ilt menetluskuluna sundraha 7500 ( seitse tuhat viissada ) krooni riigituludesse.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise

soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu

kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

valdaja loata sisenes ukse kaudu aadressil Tallinn, Vene 9 asuvasse OÜ-le Veglio kuuluvasse hoonesse, pannes seega toime KarS § 266 lg 1 ettenährud kuriteo, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikult tungimise.

23.03.2005.a kella 08.05 ajal Tallinnas Narva mnt. 44 asuva maja juures haaras Julia

Kovaljova käekoti sangadest, millised olid ümber kannatanu parema käelaba keeratud, rebis sangadest nii kõvasti, et Julia Kovaljova kukkus põlvili, saades põlvele verevalumi ja kartes saada jalaga lööki näkku, laskis koti sangadest lahti ning D. Gotšakov jooksis käekotiga ära, omastades Julia Kovaljovale kuulunud vara : käekoti 550 krooni väärtuses

koos selles olnud esemetega: päikeseprillid 350 krooni väärtuses, mobiiltelefoni №kia 3310 - 1000 krooni väärtuses, rahakoti 600 krooni väärtuses, 2 krooni sularaha, kokku vara summas 2502 krooni

Seega süüdistati D.G.i võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.

3(7) Apellatsiooni taotlused.

vanemprokuröri asendaja T. Bergmann, kes leiab, et maakohtu järeldused ei vasta

faktilistele asjaoludele, on tuletatud menetlusnorme rikkudes ja rajanevad tõendite ühekülgsel hindamisel. Apellant palub maakohtu otsus D.G.i õigeksmõistmises KarS § 200 lg 1 järgi tühistada ja uue otsusega mõista D. Gotršakov KarS § 200 lg 1 järgi süüdi ning karistada teda 3 aasta vangistusega. KarS § 64 sätete alusel lugeda kergem karistus ( s.o. 10) kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust, KarS § 65 lg 2 alusel suurendada

karistust Tallinna Linnakohtu 23.03.2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata

osa võrra 2 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka

eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2005. kuni 26.05.2006.a s.o. 1 aasta ja 8 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks 2 aastat 2 kuud vangistust.

järeldusele tulla vaid vastastamisprotokollile tuginevalt, mille sisu samas ei anna alust hinnata kannatanu ütlusi vastuolulisteks, kuna vastastamise käigus ei esitatud kannatanule konkreetseid küsimusi tema ja süüdistatava vahel toimunud rüselemise kohta, mille käigus kapuuts süüdistatava peast langes. Kannatanu eitav vastus kaitsjale vastastamisel, kas noormehe näo alumine osa oli millegagi kinni kaetud, ei ole vastolus kohtuistungil antud ütlustega, et teda rünnanud isiku suu oli

küll algselt jope krae varjus, kuid suu tuli nähtavale rüseluse käigus ehk suu ei olnud varjatud. Kohtuistungil kannatanu täpsustas vaid toimunu tehiolusid . Kohtu järeldus, et kannatanu on andnud konkretiseerimata ütlusi süüdistatava kirjeldusel ei põhine kohtus uuritule, kuna sellekohaseid ütlusi kohtus ei avaldatud. Kaitsja ei taotlenud kannatanu ütluste usaldusväärtuse kontrollimiseks kannatanu kohtueelses menetluses antud

ütluste avaldamist. Samas kui kohus seda tegigi, siis oleks kohus pidanud arvestama, et ülekuulamisel nimetas kannatanu teda rünnanud isiku tundemärke ja seda, et kui ta näeks teda rünnanud isikut, siis ta tunneks ta ka ära.

Apellant märgib, et kohtuotsus tuleb vormistada nii, et oleks võimalik eristada, millised

ütlused on saadud kohtuistungil, millised on antud eeluurimisel ning avaldatud

kohtuistungil. Juhul kui need ütlused on vastuolulised, peab kohtuotsusest selguma ka

kohtu seisukoht, miks kohus võtab aluseks ühed või teised ütlused. Kannatanu on nii

vastastamisel kui ka kohtumenetluses väitnud, et tunneb kindlalt ära D.G.i kui teda rünnanud isiku ning kannatanu on nimetanud ka tema peamised välised tundemärgid.

Küsimus on selles, kumb on usaldusväärsem, kas kannatanu või süüdistatav ning kuigi

kaitsja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis seaksid kahtluse alla kannatanu usaldusväärsuse, on kohus põhjendamatult asunud seisukohale, et kannatanu ütlused tuleb lugeda vähemusaldusväärseks kui narkomaanist süüdistatava ütlused.

vastuolus KrMS §-de 227 ja 297 sätetega ning I. Tolmatšova ütlusi ei tohi antud kriminaalasjas tõendina arvestada. Juhul aga kui isegi ringkonnakohus peab tunnistaja

kaasamist seaduslikuks, tuleb arvestada, et I. Tolmatšova ütlused olid vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nii on ta seletanud, et läks uuritud hommikul koos D.G.iga metadooni ravi saamiseks Koplisse ja seejärel Kopli 4 a juuksurisalongi, aga ka seda, et kuna D.G. oli haige, viis ta sellel päeval ise linnakohtusse arstiõiendi D.G.i haiguse

4(7) kohta. Kohtuistungil väitis aga, et läks koos D.G.iga ringkonnakohtu istungile, sealjuures röövimine toimus kell 8.05, kohtuistung olevat alanud 9.30.

Apellandi arvates on kohus meelevaldselt ja menetlusnorme rikkudes tõlgendanud

kannatanu ütlusi kui vastuolulisi ning lugenud usaldusväärseks varem viis korda

kohtulikult karistatud narkosõltlasest süüdistatava ja menetlusnorme rikkudes kohtuprotsessi kaasatud süüdistatava narkosõltlasest elukaaslase ütlused. Samuti ei ole kohus arvestanud tunnistaja V. Rušai kokkulangevaid ütlusi kannatanute ütlustega. 5. D.G.i kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis tühistada kohtuotsus D.G.i süüdimõistmises KarS § 266 lg 1 alusel, mis näeb ette kriminaalvastutuse võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise eest valdaja tahte vastaselt. Apellant leiab, et süüdistatav sisenes majja, kus valdaja tahe ei olnud selgelt väljendatud ükskõik millises kõrvalistele isikutele arusaadavas

vormis. Vene t. maja 9 seisis lahtiste ustega ilma piiranguid tähistatavate kirjadeta ja muude keeldudeta ning nagu ütles D.G., sisenes ta sinna uudishimust, omamata tahtlust rikkuda omaniku õigust. Ringkonnakohtu seisukoht

lg 1 järgi ja leiab, et maakohus on oma otsustust D.G.i süüdimõistmises seaduslikult põhjendatud. Maakohtus tuvastati D.G.i süü selles, et ta tungis omavoliliselt 19.11.2004.a valdaja tahte vastaselt ( valdaja tahte vastane on sisenemine ka siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud) võõrasse remonditavasse ja tühja hoonesse Vene t. 9, milline kuulus OÜ-le

Veglio. Sisenemise fakti võõrasse majja ja seal viibimist ei eita ka D.G. ise. Falcki

turvakeskuse töötaja Marius Pukart kinnitas maakohtu istungil, et sõitis väljakutse peale Vene t. 9 maja juurde, kus pärast lukustatud peaukse käepideme lõgistamist avas talle ukse seestpoolt süüdistatav, keda ta esialgu pidas ehitustööliseks. Nähes aga, et viimane hakkas kruvikeerajaga ukse linki lahti keerama, kutsus lisaabi ja D.G. peeti sündmuskohal kinni. Kohtukolleegium peab õigustühiseks kaitsja väidet, et D.G. sisenes võõrasse majja - millel

oli märk, et maja on Falcki valve all ning jäi sinna lukustatud ukse taha kaasavõetud tööriistadega ukse linki maha monteerima - uudishimust vanalinna mälestusmärgi vastu, saamata aru, et tegutseb võõrale kuuluvas majas ja ilma loata. Kohtukolleegium ei nõustu

kaitsjaga ka selles, et D.G.i kuritegu välistavaks asjaoluks oli majal puuduv sisenemist keelav silt s.t. selgelt väljendatud valdaja tahe. Kohtukolleegium leiab, et D.G. pani toime KarS § 266 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo, mille

objektiivse koosseisu moodustab tema poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslik tungimine. Süüteokoosseis on täidetud, kuna D.G. pani teo toime tahtlikult. Süüdlasele on mõistetud motiveeritud karistus.

ei viibinud kannatanu suhtes kuriteo toimepanemise ajal kuriteo toimepanemise kohas –

usaldusväärseiks, milles kohtul ei olnud alust kahelda. Maakohus nentis, et kuigi

süüdistatava elukaaslane I.Tolmatšova ei mäletanud kohtueelsel uurimisel 23.03.2005.a

5(7) sündmusi ja ei rääkinud ringkonnakohtus käimisest, ei anna see asjaolu alust veel kahelda tema kohtus antud ütluste õigsuses.

kuna Tallinna Ringkonnakohtu andmeil ei arutatud D.G.i väärteoasja Tallinna

Ringkonnakohtu istungil 23.03.2005.a vaid päev varem s.o. 22. 03. 2005.a. Seega ei

saanud D.G. kuriteo toimepanemise päeval viibida enda süüasja arutamisel

ringkonnakohtu istungil. Kohtuotsuse kuulutamine 23. 03. 2005.a kantselei kaudu ei seondunud asjaosaliste kutsega ilmuda kohtusse.

Apellatsiooni arutamisel ringkonnakohtu istungil kordas D.G., et viibis kuriteo

toimepanemise hommikul kohtuistungil. Pärast kohtu osundust, et nimetatud päeval ei toimunud ringkonnakohtu istungit, seletas D.G., et ei mäleta asjaolusid. Kohtu küsimusele

kas ta on ka peale vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist pannud

toime teisi seaduserikkumisi, andis D.G. kohtule eitava vastuse. Peale prokuröri poolt esitatud vastuväidet, tunnistas D.G., et teda on süüdistatud peale vangist vabanemist veel

kahes väärteos, mida ta aga ei soovinud kohtule avaldada. Kohtukolleegium leiab, et D.G.i ütlused nii esimese kui teise astme kohtuistungil ei ole usaldusväärsed ning need on kohandatud vastavalt uurimise käigus ilmnenud asjaoludele. Kohtukolleegium kordab, et süüdistataval on õigus esitada mistahes kaitseversioone, kuid kohus peab hindama nende

usaldusväärsust kooskõlas teiste asjas olevate tõenditega. Mis puutub I. Tolmatšova vastuolulistesse ja maakohut eksitavatesse ütlustesse, et ta viibis 23. 03. 2005.a kogu aeg

koos süüdistatavaga ja käis temaga koos ringkonnakohtu istungil, siis ei ole need eelnimetatud põhjusel tõesed ja antud ilmselt elukaaslase D.G.i mõjutusel.

Kohtukolleegium märgib muuhulgas, et isegi juhul kui 23.03. 2005.a oleks toimunud

nimetatud kohtuistung, ei välistanuks see ajaliselt ja kuriteo toime panemise asukoha lähedusest sõltuvalt D.G.i poolt Narva mnt.l. kuriteo toimepanemist nagu ka tema samal

päeval ajavahemikul kella 7.00 kuni 13.00 metadooni ravi saamist Kopli t. 75 raviasutuses, kust on võimalik lühikese ajaga jõuda kuriteopaika.

Kohtukolleegium on seisukohal, et nii D.G.i kui I. Tolmatšova ütlused ei ole usaldusväärsed ja nende tõenditega ei ole kummutatud kannatanu ütlused.

kindlalt D.G.is ( tema peenikeste huulte ja ilusa ninakauju ning silmade järgi, mille väikesed pupillid viitasid, et ründaja oli narkojoobes ) – ära teda röövinud isiku - on tema

kohtus antud ütlustes vastuolu kohteelse uurimise käigus antud ütlustega, mil ta ei rääkinud rüseluse käigus süüdistataval kapuutsi peast langemisest ja tema juuste värvist.

Samuti leidis maakohus, et kriminaalasjas on kannatanu poolt antud esialgne kirjeldus küllaltki üldine.

tuletas oma otsuse järeldused kannatanu J. Kovaljova ütluste vastuolulisuse ja mitteusaldusväärsuse kohta KrMS § 289 sätteid rikkudes.

Kohtukolleegium nendib, et maakohtu istungi protokollist nähtuvalt viibis kannatanu

vahetult kohtuistungil ja kohtupooled ei taotlenud kooskõlas KrMS § 289-ga

ristküsitlemisel tema kohtueelsel menetlusel antud ütluste avaldamist seoses nende vastuolulisusega ja kohus neid ütlusi ei avaldanud.

6(7)

Eeltoodust saab teha järelduse, et kohtupooltel ei tekkinud kohtuistungil kahtlusi kannatanu ütluste vastuolulisuses, sest vastasel juhul oleks just kaitsjal olnud süüdistatava

tõhusama kaitse tagamiseks võimalus ristküsitluse käigus teisesküsitluses kontrollida süüstava kannatanu ütluste usaldusväärsust. KrMS § 335 lg 2 järgi võib ringkonnakohus kohtulikul uurimisel avaldada esimese astme istungi protokolli. Kohtukolleegium tugineb oma lahendis vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

ning arstina märkas eelkõige tema silmi, millede pupillid olid narkomaanile omaselt

väiksed, tal oli õhuke suu ja ilus nina. Süüdlase nägu jäi kannatanule hästi meelde. Rüselemise käigus vajus ründajal kapuuts peast. J. Kovaljova kukkus maha ja ta põlv sai haiget, kuid ta tõusis ja jooksis röövlile järgi ning hüüdis, et tunneb ta ära. Politseis esitati talle äratundmiseks erinevaid fotoalbumeid, mille hulgas J. Kovaljova tundis ära D.G.i foto, kes oli teda rünnanud ning tema asjad röövinud. Kohtukolleegium märgib, et kannatanu on oma ütlustes korranud, et tal jäi meelde süüdlase

nägu, eriti silmad. Maakohtu väide, et kannatanuna ei ole kapuutsi peast langemist

rüselemise käigus kajastanud üheselt, ei saa kohtukolleegium arvates olla aluseks tema ütluste mitteusaldamiseks. Kannatanu on süüdlase ära tundnud ja on tõepärane, et rüseluse

käigus vajus kõrvale ka ründaja kapuuts. Kuna kannatanu tähelepanu oli koondunud ründaja näo meeldejätmisele, ei pidanud ta ilmselt esmatähtsaks kapuutsi kirjeldust, mis võis selles osas ka kaasa tuua mõningased hilisemad täpsustused ning iseenesest ei muuda

kannatanu ütlusi vähemtõesteks. Süüdlase mitu kuud hiljem antud ütlused, et tal ei ole kapuutsiga jopet, ei loe kohtukolleegium usaldusväärseks nagu ka tema teisi süüd eitavaid ütlusi. J. Kovaljovale toimunut rünnet tunnistas kohtuistungil ülekuulatud Valentina Rušai, kes

nägi juhtunut umbes 50 meetri kauguselt peale. Ta andis kannatanuga kattuvaid ütlusi toimunu kohta, kuid seletas, et ei näinud tema poole seljaga olnud kallaletungija nägu ning rüselemise käigus ei olnud viimane kogu aeg tema vaateväljas.

Politseivaneminspektor Hisko Vares tunnistas ringkonnakohtuistungil, et esitas kannatanule äratundmiseks fotoalbumi kesklinna võimalike avalike varguste toimepanijate fotodega, kelle hulgast kannatanu tundis ära D.G.i, kes oli temalt 23.03. 2005.a röövinud Narva mnt.l koti koos selles olnud varaga.

Kohtukolleegium, hinnates uuritud tõendeid kogumis, leiab eeltoodule tuginedes, et

kannatanu J. Kovaljova ütlused on usaldusväärsed ja seonduvad teiste asjas kogutud tõenditega.

Kohtukolleegium on seisukohal, et süüasjas on leidnud tõendamist D.G.i süü J.

Kovaljovalt vara, kokku 2502 krooni väärtuses, äravõtmises selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 1 järgi.

arvestab kohtukolleegium D.G.i karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

7(7)

nagu ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium on johtuvalt eeltoodust seisukohal, et D.G.i tuleb röövimise eest karistada vangistusega sanktsiooni alammääras.

Ene Randmäe Meelika Aava Julia Katškovskaja