1-06-8778\1 · 1-06-8778\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

21.septembril 2006.a. Harju Maakohus koosseisus : kohtunik Helve Särgava sekretär Ülle Karna prokurör Elle-Mai Velling kaitsjate Jugans Grossmann ja Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kokkuleppemenetluses kriminaalasja

E.K; Tõkend- vahistamine alates süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7,8,9,10, § 263 p 3, 4järgi

I.P, Tõkend- vahistamine alates süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7,8,9,10, § 263 p 3, 4järgi

E.K´i süüdistatakse selles, et tema koos I.P´ga rikkus teiste isikute rahu ja avalikku korda ja nimelt.a. kella 10.39 ajal tegid E.K ja I.P pommiähvarduse, et juhtida politsei tähelepanu nende poolt kavandatud pangaröövilt. Selleks helistas E.K mobiiltelefonist „Motorola“ IMEI koodiga Häirekeskuse numbrile 112 ja ütles: „Ma olen pannud Kristiine kooli suure-suure pommi ja ma tahan miljon eurot saada“ Seega pani E.K toime teiste isikute rahu ja avaliku korra raske rikkumise isikute grupis ja lõhkeseadeldisega ähvardamisega, s.o KarS § 263 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 20.04.2006.a. kella 11.00 paiku koos I.P´ga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil,

varjates näod parukatega, tungisid sisse aadressil Tallinn Tartu mnt 55 asuvasse Hansapanga

kontorisse ning ähvardades relvataolise esemetega röövisid pangatelleritelt pangas olevat sularaha summas 73 573 krooni.

Seega pani E.K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omandamise

eesmärgil isikute grupis, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, näovarjamisega muul viisil ja sissetungimisega, so KarS § 200 lg 2 p 7,8,9,10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.P´t süüdistatakse selles, et tema koos E.Kiga rikkus teiste isikute rahu ja avalikku korda ja

nimelt 20.04.2006.a. kella 10.39 ajal tegid E.K ja I.P pommiähvarduse, et juhtida politsei

tähelepanu nende poolt kavandatud pangaröövilt. Selleks helistas E.K mobiiltelefonist „Motorola“ IMEI koodiga Häirekeskuse numbrile 112 ja ütles: „Ma olen pannud Kristiine kooli suure-suure pommi ja ma tahan miljon eurot saada“ Seega pani I.P toime teiste isikute rahu ja avaliku korra raske rikkumise isikute grupis ja lõhkeseadeldisega ähvardamisega, s.o KarS § 263 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 20.04.2006.a. kella 11.00 paiku koos E.K´ga võõra vallasasja äravõtmise

eesmärgil, varjates näod parukatega, tungisid sisse aadressil Tallinn asuvasse Hansapanga Kriminaalasi nr. 1-06-8778

kontorisse ning ähvardades relvataolise esemetega röövisid pangatelleritelt pangas olevat sularaha summas 73 573 krooni

Seega pani I.P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omandamise

eesmärgil isikute grupis, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, näovarjamisega muul viisil ja sissetungimisega, so KarS § 200 lg 2 p 7,8,9,10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava E.K´i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistava I.P karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Süüdistatava süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb E.K´i, prokurör KarS § 263 p 3,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks

vangistust 1 aasta. KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks vangistust 4 aastat ja 6 kuud. Vastavalt KarS § 64 lg 1 lugeda kergem

karistus kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 2 alusel pööratakse mõistetud karistus täitmisele osaliselt,

so koheselt kantakse ära vangistus 6 kuud ja vangistus 4 aastat ei pöörata täitmisele kui V.B

ei pane temale määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid.

Süüdistatav E.K tunnistas end kohtuistungil süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 ja § 263 p 3, 4 järgi täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega.

Süüdistatava süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb I.P, prokurör KarS § 263 p 3,4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks

vangistust 1 aasta. KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks vangistust 4 aastat ja 6 kuud. Vastavalt KarS § 64 lg 1 lugeda kergem

karistus kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 2 alusel pööratakse mõistetud karistus täitmisele osaliselt,

so koheselt kantakse ära vangistus 6 kuud ja vangistus 4 aastat ei pöörata täitmisele kui J.S

ei pane temale määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja

järgib KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 on J.S kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Süüdistatav I.P tunnistas end kohtuistungil süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 ja § 263 p 3, 4 järgi täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et nii süüdistatava I.P kui ka süüdistatava

E.K´i süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et E.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2, p 7,8,9,10, § 263 p 3,4 järgi ja

mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning I.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2, p

7,8,9,10, § 263 p 3,4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 248, 249, 313 kohus

Otsustas :

1. E.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2, p 7,8,9,10, § 263 p 3,4 järgi ja mõista

talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KarS § 74 lg 1, 2 alusel pöörata mõistetud karistus täitmisele osaliselt, so koheselt

kantakse ära vangistus 6 (kuus) kuud.

3. Vangistus 4 (neli) aastat ei pöörata täitmisele, kui E. K ei pane temale määratud 3

(kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 toodud alljärgnevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev, so 21.09.2006.a. KarS 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka E. K eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2006- 20.09.2006.a.

4. I.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2, p 7,8,9,10, § 263 p 3,4 järgi ja mõista

talle karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

5. KarS § 74 lg 1, 2 alusel pöörata mõistetud karistus täitmisele osaliselt, so koheselt

kantakse ära vangistus 6 (kuus) kuud.

6. Vangistus 4 (neli) aastat ei pöörata täitmisele, kui I. P ei pane temale määratud 3

(kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 toodud alljärgnevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

7. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 on J.S kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev, so 21.09.2006.a.

KarS 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka J.S eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2006- 20.09.2006.a.

Välja mõista E.K´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha II astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära , s.o. 4500 krooni (neli tuhat viissada)

riigituludesse ning menetluskulud- kaitsjatasu 2469,15 (kaks tuhat nelisada kuuskümmend üheksa krooni ja 15 senti) krooni.

Välja mõista I.P´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha II astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära , s.o. 4500 krooni (neli tuhat viissada)

riigituludesse ning menetluskulud- kaitsjatasu 2893,95 (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend kolm krooni ja 95 senti) krooni.

Sundraha ja menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti

Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, maksekorraldusse märkida viitenumber

2800049777 ning kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleile.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni ainult seoses väidetava kokkuleppemenetluse normide rikkumisega 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtuotsusega tutvuda, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Helve Särgava Kohtunik