1-06-4037\5 · 1-06-4037\5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06 september 2006, Tallinn Kriminaalasja number 1-06- 4037 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 04 september 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi D.M-i süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15. 05.2006 lühimenetluse otsus

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Aleksander Vares Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav D.M, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud ei olnud Kaitsja Advokaat Aleksander Vares

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 15 mai 2006 kohtuotsus D.M-i süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 07

septembrist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 06 septembrist 2006.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

D.M mõisteti süüdi selle eest, et ta omades kehtivat karistust joobeseisundis

mootorsõiduki juhtimise eest, uuesti 07.12.2005 kella 00.56 ajal juhtis Tallinnas Lasnamäe linnaosas mootorsõidukit Hyundai Sonata reg. nr 030ASG, olles joobeseisundis.

Harju Maakohus tunnistas D.M-i süüdi KarS § 424 järgi ja karistas 3 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 2 kuud vangistust,. Kohaldas KarS § 74 lg 1 sätteid ja määras 18 kuulise katseaja. KarS § 50 lg 1 alusel võttis D.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega kergema karistuse mõistmist.

Kaitsja tuues ära KrMS § 338 p 4 sisu märgib, et D.M on end täielikult süüdi tunnistanud. Tema ülalpidamisel on kolm perekonnaliiget. Tema töö eeldab autoga liikumist. Juhtimisõiguse äravõtmisega on halvendatud pereliikmete olukord. D.M on toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud. Karistuse eesmärk ei saa olla inimese asetamine niivõrd raskesse olukorda, et tal ei ole võimalik elada seadusekuulekalt.

KarS § 50 mõte on jätta isik ilma juhtimisõigusest eeskätt preventiivse meetmena, et isik olles joobeseisundis ei seaks teisi liiklejaid ohtu. Antud juhul omandab määratud lisakaristus D.M-i suhtes raskema tagajärje kui põhikaristus.

Määratud lisakaristus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule, seetõttu tuleb säilitada tema juhtimisõigus või vähemalt lühendada seda 2 kuuni.

Apellatsioonikohtu istungil apellant- kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja palus lühendada D.M-ile mõistetud lisakaristuse tähtaega kuni 2 kuuni.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHISTUS:

Karistusseadustiku § 424 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võib kohus võtta süüdimõistetult ära kuni kolmeks aastaks

juhtimisõiguse, kui isik mõistetakse süüdi muuhulgas mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt oma otsustes väljendanud seisukohta, et

korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada / Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-10-03, 3-1-1-69-03 ja 3-4-1-2-05/.

3

Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei kajasta apellatsioon endas selliseid erandlikke

asjaolusid, mis annaksid seadusliku aluse tühistada kohtuotsust S.Kailinile mõistetud lisakaristuse osas.

Apellatsioonis esitatud asjaolu töö seotusest liikumisega mootorsõidukiga ning ülalpeetavate olemasolust ei ole sellised erandlikud asjaolud, mis annaksid seadusliku aluse tuvastada, et

korduvalt alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud isikult mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmine ei vastaks seadusele. Vastavalt karistatuse õiendile on D.M korduvalt karistatud liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest, sealhulgas ka alkoholijoobes mootorsõiduki

juhtimise eest, samuti on temalt varem kolmeks kuuks ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus/ t.lk. 13-16/.

Kohtukolleegium peab vajalikuks siinjuures korrata Riigikohtu väljendatud seisukohta, et

olukorras, kus purjus juhtide süül hukkub riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse

adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. /Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03/.

Asjakohatu on apellatsioonis esitatud väide, et lisakaristuse määramine seab isiku olukorda, kus tal ei ole võimalik elada seadusekuulekalt.

D.M teadis, et tal on kehtiv karistus joobeseisundis juhtimise eest ja ta teadis, et

joobeseisundis sõiduauto juhtimine toob kaasa kriminaalkaristuse, sealhulgas ka võimaliku juhtimisõiguse äravõtmise. Ta teadis, et tema töö on seotud mootorsõidukiga liiklemisega. Ta teadis, et tema ülalpidamisel on perekond. Kõigele sellele vaatamata istus ta mootorsõiduki

rooli joobeseisundis ning eeltoodud asjaolud ei mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma, seega on apellatsioonis esitatud olukord loodud D.M-i enda poolt ning kohtukolleegium leiab, et oma korduvate süütegude toimepanemistega on D.M näidanud selget üleolevat suhtumist nii õiguskorda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise suhtes.

Kohtukolleegium leiab, et mõistetud lisakaristuse tähtaja lühendamiseks kuni 2 kuuni seaduslikud alused puuduvad. D.M-ilt on varem kolmeks kuuks mootorsõiduki juhtimise

õigus ära võetud ja selline lühiajaline õiguse piirang ei mõjutanud teda loobuma alkoholjoobes autot juhtimast. Uus kuriteo toimepanemise eest lisakaristuse määramine veelgi

lühemas tähtajas oleks vastuolus nii süüteo raskusele, süüdlase isikule kui väljakujunenud karistuspraktikale.

Mõistetud lisakaristus pikkusega 1 aasta on kooskõlas seadusega ja selle kestuse lühendamiseks alused puuduvad.

Ülaltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 kohtukolleegium leiab, et kohtuotsusega mõistetud karistus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.

IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA JÜRI PAAP