1-06-7007\11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-06-7007

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2006. a Haapsalus Kriminaalasja number 1-06-7007 (05257000760) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Tiia Viliko Kriminaalasi Z.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1, 3; § 264; § 121; § 263 p 1, 4 järgi, Pavel Voronov süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 215 lg 2 p 1, 3; § 201 lg 2 p 1; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, L.U süüdistus KarS § 264; § 199 lg 2 p 7; § 215 lg 2 p 1, 3; § 320 lg 2 järgi, Marko Pokk süüdistus KarS § 121; § 266 lg 2 p 3; § 263 p 1, 4 järgi, I.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8; § 215 lg 2 p 3; § 202 lg 1 järgi, G.R süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja Tanel Matto süüdistus KarS § 263 p 1, 4; § 266 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatavad Z.B – elukoht *, käesoleval ajal viibib vahistatuna Tallinna

Vanglas, isikukood *, *, *haridus, emakeel * keel, *,

karistusregistri andmetel karistatud: 1) 07.03.2001 Haapsalu PJ poolt HÕS § 144 alusel rahatrahviga 520 krooni, trahv tasutud; 2) 22.03.2001 Haapsalu PJ poolt HÕS § 150 lg 1 alusel rahatrahviga 229 krooni, trahv tasutud; 3) 11.05.2001 Lääne MK poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vabaduskaotusega 1 a katseajaga 1 a 6 k; 4) 23.01.2002 Lääne MK poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 § 203 lg 1

alusel vabaduskaotusega 1 a 1 k katseajaga 2 a; 5) 23.04.2002 Lääne MK poolt KrK § 203 lg 1 alusel vabaduskaotusega 1 a 1 k katseajaga 2 a; 6) 01.07.2002 Haapsalu PJ poolt HÕS § 144 alusel suulise hoiatusega VTMS § 53 lg 2; 7) 14.08.2002 Lääne MK poolt

KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vabaduskaotusega 1 a 2 k; 8)

11.02.2003 Lääne MK poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõistetud üldkasulik töö 876 tundi tähtajaga 1 a 6 k; 9) 20.07.2003

Lääne PP poolt Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 3 000

krooni, asendatud 5 p arestiga; 10) 02.03.2004 Lääne PP poolt

2 KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1 800 krooni, trahv tasumata; 11) 03.04.2004 Haapsalu PJ poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 300 krooni, trahv tasumata; 12) 26.05.2004 Lääne MK poolt AS § 70 alusel mõistetud asenduskaristuseks Lääne PP 20.07.2003 otsusele

5 p aresti; 13) 13.11.2004 Põhja PP poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 360 krooni, trahv tasumata; 14) 12.12.2004 Lääne PP poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 4 800 krooni, trahv tasumata; 15)

11.05.2005 Lääne PP poolt Liiklusseaduse § 7436

lg 2 p 1 alusel

rahatrahviga 5 400 krooni, trahv tasumata; 16) 03.06.2005 Lääne PP poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 1 800 krooni, trahv tasumata; 17) 08.08.2005 Lääne PP poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1 800 krooni, trahv tasumata. 02.02.2006 kinni peetud, kohaldatud tõkend vahistamine.

Pavel Voronov – elukoht *, käesoleval ajal viibib vahistatuna

Tallinna Vanglas, isikukood *, *, emakeel * keel, *, *haridus, *, karistusregistri andmetel karistatud: 1) 07.07.2000 Lääne MK poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel vabaduskaotusega 4 k katseajaga 2 a; 2) 29.11.2001 Haapsalu PJ poolt HÕS § 1443 alusel rahatrahviga 106 krooni; 3) 09.03.2001 Haapsalu PJ poolt LS § 741 lg 1, § 7435 lg1 ja § 745, LkindlS § 661 lg 1 järgi rahatrahv 520 krooni, trahv tasutud; 4) 23.01.2002 Lääne MK poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3

alusel vabaduskaotusega 1 a 2 k; 5) 10.04.2003 Lääne MK poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 209 lg 2 p 1 alusel vangistusega 1 a 8 k

katseajaga 2 a 6 k ja KarS § 346 alusel rahaline karistus 2 000 krooni, trahv tasumata; 6) 04.07.2003 Lääne PP poolt LS § 741 lg 1, § 661 lg 1, § 7435 lg 1, § 745 alusel rahatrahv 9 480 krooni, trahv

tasumata; 7) 20.07.2003 Lääne PP poolt AS § 70 alusel

rahatrahviga 1 200 krooni, tasutud 1 125 krooni 90 senti; 8)

12.08.2003 Lääne PP poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 3 000 krooni, trahv tasumata; 9) 07.06.2004 Lääne MK poolt KarS § 199

lg 2 p 4, 7, 8 vangistus 1 a 6 k 11 p; 10) 03.06.2005 Lääne PP poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 600 krooni, trahv tasumata; 11)

09.06.2005 Lääne PP poolt LS § 741

lg 1, § 7419, § 7430

lg 1, § 7435

, § 745

, § 743

alusel rahatrahviga 13 020 krooni, trahv tasumata; 12) 12.07.2005 Lääne PP poolt KarS § 218 lg 1 alusel

rahatrahviga 1 200 krooni, trahv tasumata; 13) 31.07.2005 Lääne PP poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 180 krooni, trahv tasumata; 14) 27.09.2005 Lääne PP poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni, trahv tasumata; 15) 30.09.2005 Lääne PP poolt AS §

70 alusel rahatrahviga 1 800 krooni, trahv tasumata; 16)

22.10.2005 Lääne PP poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 3 000

krooni, trahv tasumata. Kinni peetud kahtlustatavana 13.12.2005, 15.12.2005 kohaldatud tõkend vahistamine. L.U - elukoht *, isikukood *, *, haridus *, emakeel * keel,

*, karistusregistri andmetel karistatud: 1) 29.12.2005 Lääne PP poolt Liiklusseaduse § 741 lg 1 ja Liikluskindlustuse seaduse § 661

lg 2 järgi rahatrahviga 3 000 krooni, mis on tasumata; 2) 16.02.2006 Lääne PP poolt LS § 7430 ja § 741 lg 1 rahatrahviga 6 000 krooni, mis on tasumata; 3) 22.01.2006 Lääne PP poolt LS § 741

lg 1 järgi rahatrahviga 6 000 krooni, mis on tasumata; 4)

3 30.01.2006 Lääne PP poolt LS § 741 lg 2 alusel rahatrahviga 6 000 krooni, mis on tasumata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

Marko Pokk - elukoht *, isikukood *, *, haridus *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel karistatud: 1) 01.07.1994 Ida-Viru

MK poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel vabaduskaotusega 8 k katseajaga 1 a 6 k; 2) 17.06.1997 Lääne-Viru MK poolt KrK § 252 lg 1 alusel vabaduskaotusega 2 a; 3) 13.10.1997 Ida-Viru MK poolt

KrK § 195 lg 2 alusel vabaduskaotusega 6 k katseajaga 1 a; 4)

29.04.1998 Tallinna LK poolt KrK § 151 lg 1 alusel vabaduskaotusega 2 a 6 k; 5) 10.04.2001 Haapsalu PJ poolt HÕS § 96 lg 2 ja HÕS § 106 lg 2 alusel rahatrahviga, trahv tasumata; 6)

08.06.2001 Lääne MK poolt HÕS § 143 ja § 162 lg 1 alusel

arestiga 5 p; 7) 03.11.2001 Haapsalu PJ poolt HÕS § 144 alusel rahatrahviga 3 000 krooni, trahv tasumata; 8) 06.10.2002 Lääne PP poolt LS § 7419, 741, 7435 alusel rahatrahviga 6 000 krooni, trahv tasumata; 9) 03.05.2004 Lääne MK poolt KarS § 199 lg 1 alusel vangistusega 2 k katseajaga 1 a 6 k. Kahtlustatavana kinni peetud 29.-30.01.2006, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. I.I - elukoht *, isikukood *, *, haridus *, emakeel * keel,

*, karistusregistri andmetel karistatud: 1) 19.09.2005 Lääne PP

poolt Liiklusseaduse § 747

alusel rahatrahviga 900 krooni, trahv asendatud Lääne MK poolt 23.11.2005 arestiga 1 p; 2) 19.09.2005

Lääne PP poolt LS § 747 alusel rahatrahviga 1 200 krooni, trahv

asendatud Lääne MK poolt 23.11.2005 arestiga 2 p. Kahtlustatavana kinni peetud 14.-15.09.2005. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. G.R - elukoht *, isikukood *, *, haridus *, emakeel * keel, töötu, karistusregistri andmetel karistatud:1) 10.06.2004 Lääne PP

poolt Tubakaseaduse § 213

alusel rahatrahviga 300 krooni, trahv

tasutud; 2) 23.08.2004 Lääne PP poolt LS § 741

lg 1 alusel

rahatrahviga 1 800 krooni, trahv asendatud Pärnu MK poolt

10.01.2006 arestiga 3 p; 3) 28.02.2005 Lääne MK poolt KarS § 199 lg 1 alusel vangistusega 1 k katseajaga 1 a 6 k; 4) 07.06.2005 Lääne PP poolt LS § 741 lg 1 alusel 2 040 krooni, trahv tasumata.

Kahtlustatavana kinni peetud 12.-13.09.2005. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Tanel Matto - elukoht *, isikukood *, *, haridus *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel karistatud: 18.04.2006 Lääne PP poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 240 krooni, trahv tasutud.

29.01 00.00-13.00 kahtlustatavana kinni peetud. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad

Z.B ja I.I kaitsja vandeadvokaat Arelia Koitver; Pavel Voronov ja Tanel Matto kaitsja vandeadvokaat Ruth Sild; L.U, Marko Pokk ja G.R kaitsja vandeadvokaat Helmi Loonde RESOLUTSIOON

4 1. Süüdi mõista Z.B KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 vangistusega 1

järgi ja karistada teda (üks) aasta 6 kuud. (kuus)

Süüdi mõista Z.B KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 6 ja karistada teda ( kuus) kuud. Süüdi mõista Z.B KarS § 121 vangistusega 1 aasta. järgi ja karistada teda (üks)

Süüdi mõista Z.B KarS § 263 p 1, 4 vangistusega 9 kuud. järgi ja karistada teda (üheksa)

KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks vangistus 2 , suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista

(kaks)

aastat.

KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust 1/3 s.o 8 kuu vähendada Z.B-le

(kaheksa) vangistuse võrra vangistus 1 aasta 4

ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda (üks) (neli) kuud. Karistuse vangistus kandmise aja alguseks lugeda Z.B kinnipidamine s.o . 02. veebruar 2006 Z.B suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi mõista Z.B KarS § 264 rahalise karistusega 360 järgi ja karistada teda (kolmsada kuuskümmend ) s.o (kaheksateist tuhat) . päevamäära 18 000 krooni KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud rahalist karistust 1/3 s.o 6 000 (kuue vähendada Z.B-le

tuhande) krooni võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata

rahaline karistus 12 000

(kaksteist tuhat) mõistetud karistus tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Eesti krooni /

Ühispangas 10220034796011 või Hansapangas 221023778606, viitenumber 4100064858. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-7007, rahaline karistus/. Määrata, et Z.B-le mõistetud rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt.

2. Süüdi mõista Pavel Voronov KarS §

199 lg 2 p 4, 8 järgi (enne Lääne Maakohtu 07.06.2004 kohtuotsust toime pandud tegu) ja karistada teda (kuus) vangistusega 6 kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 s.o 2 kuu vähendada Pavel Voronov’ile mõistetud karistust

(kahe) vangistuse võrra vangistus 4 kuud. ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda (neli)

KarS § 65 lg 1 alusel mõista lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud 4 kuuline liitkaristus, vangistus kaetuks eelmise, Lääne Maakohtu 07.06.2004 kohtuotsusega mõistetud raskema karistuse 1 aasta 6 kuu ja 11 päeva vangistusega. Lugeda karistus kantuks.

Süüdi mõista Pavel Voronov KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

järgi (peale Lääne Maakohtu 07.06.2004 kohtuotsust toime pandud teod) ja karistada teda (üks) (kuus) vangistusega 1 aasta 6 kuud. Süüdi mõista Pavel Voronov KarS § 215 lg 2 p 1, 3 vangistusega 2

järgi ja karistada teda (kaks) aastat. Süüdi mõista Pavel Voronov KarS § 201 lg 2 p 1 vangistusega 6

järgi ja karistada teda (kuus) kuud. Süüdi mõista Pavel Voronov KarS § 266 lg 2 p 1, 3 vangistusega 6

järgi ja karistada teda (kuus) kuud.

KarS § 64 lg 1 liitkaristuseks alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista vangistus 2 aastat. (kaks)

KrMS § 238 lg 2 alusel Pavel Voronov 1/3 s.o 8 kuu vähendada ’ile mõistetud karistust

(kaheksa) vangistuse võrra vangistus 1 aasta 4

ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda (üks) (neli) kuud. Karistuse vangistus kandmise aja alguseks lugeda P. Voronov’i kinnipidamine s.o 13. detsember 2005. P. Voronov’i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

3 Süüdi mõista L.U KarS § 199 lg 2 p 7 vangistusega 6 . järgi ja karistada teda (kuus) kuud. Süüdi mõista L.U KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 2

ja karistada teda (kaks)

5 aastat. Süüdi mõista L.U KarS § 320 lg 2 vangistusega 1 aasta. järgi ja karistada teda (üks)

KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks , lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista vangistus 2 aastat. (kaks)

KrMS § 238 lg 2 alusel L.U-le mõistetud karistust 1/3 s.o 8 kuu vähendada

(kaheksa) vangistuse võrra vangistus 1 aasta 4

ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda (üks) (neli) kuud. 3.1 suhtes tingimuslikult kohaldamata ning . Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus L.U määrata, et mõistetud ära kandmata 1 (ühe) aastast 4 (nelja) kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui L.U (kahe) 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi .

3.2. katseajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Määrata L.U juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.2.1.elama oma alalises elukohas *;

3.2.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.2.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.2.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.2.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

3.3. Katseaja alguseks L.U osas lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 19. september 2006. 3.4. katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus Kui L.U kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Süüdi mõista L.U KarS § 264 rahalise karistusega 450 järgi ja karistada teda (nelisada viiskümmend ) s.o (kakskümmend kaks tuhat viissada) . päevamäära 22 500 krooni

KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud rahalist karistust 1/3 s.o 7 500 vähendada L.U-le

(seitsme tuhande viiesaja) krooni võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata rahaline karistus 15 000 krooni / (viisteist tuhat) mõistetud karistus tasuda Rahandusministeeriumi kontole

SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või Hansapangas 221023778606, viitenumber

4100064858. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-7007, rahaline karistus/. Määrata, et L.U-le mõistetud rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt.

L.U suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

4. Süüdi mõista Marko Pokk KarS § 121 vangistusega 8 kuud. järgi ja karistada teda (kaheksa)

Süüdi mõista Marko Pokk KarS § 266 lg 2 p 3 vangistusega 3 järgi ja karistada teda (kolm) kuud. Süüdi mõista Marko Pokk KarS § 263 p 1, 4 järgi vangistusega 9 ja karistada teda (üheksa) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks , lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista vangistus 9 kuud. (üheksa)

KrMS § 238 lg 2 alusel Marko Pokk 1/3 s.o 3 kuu vähendada ’ile mõistetud karistust

(kolme) vangistuse võrra vangistus 6 kuud. ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda (kuus) KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.-30.01.2006 s.o 2 päeva

6 ning (viis) (kakskümmend kaheksa) ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 5 kuud 28 päeva. 4.1. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus M. Pokk suhtes tingimuslikult kohaldamata ning

määrata, et mõistetud ära kandmata 5 (viie) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päevast vangistust ei

pöörata täitmisele kui M. Pokk (kahe) jooksul ei pane toime uut tahtlikku 2 aastase katseaja kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

4.2. Määrata M. Pokk katseajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid: 4.2.1. elama oma alalises elukohas *;

4.2.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4.2.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.2.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.2.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

4.3. Katseaja alguseks M. Pokk osas lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 19. september 2006. 4.4. Kui M. Pokk katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Marko Pokk suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

5. Süüdi mõista I.I KarS § 199 lg 2 p 7, 8 vangistusega 6 järgi ja karistada teda (kuus) kuud. Süüdi mõista I.I KarS § 215 lg 2 p 3 vangistusega 2 aastat. järgi ja karistada teda (kaks)

Süüdi mõista I.I KarS § 202 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud. ja karistada teda ( kolm)

KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks , lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista vangistus 2 aastat. (kaks)

KrMS § 238 lg 2 alusel I.I-le mõistetud karistust 1/3 s.o 8 kuu vähendada

(kaheksa) vangistuse võrra vangistus 1 aasta 4

ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda (üks) (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.-15.09.2005 s.o 2 päeva ning (üks) (kolm) (kakskümmend ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 3 kuud 28 kaheksa) päeva. 5.1. suhtes tingimuslikult kohaldamata ning Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus I.I

määrata, et mõistetud ära kandmata 1 (ühe) aastast 3 (kolme) kuulist 28 (kahekümne kaheksa) päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui I.I (ühe) (kuue) jooksul 1 aasta 6 kuulise katseaja ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

5.2. katseajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Määrata I.I juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid: 5.2.1. elama oma alalises elukohas*;

5.2.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

5.2.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.2.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

7 viieteistkümneks päevaks; 5.2.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 5.3. Katseaja alguseks I.I osas lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 19. september 2006. 5.4. katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus Kui I.I kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

I.I suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

6. Süüdi mõista G.R KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 vangistusega 1 järgi ja karistada teda (üks) aasta. Süüdi mõista G.R KarS § 215 lg 2 p 1, 3 vangistusega 2 järgi ja karistada teda (kaks) aastat.

KarS § 64 lg 1 järgi, liitkaristuseks lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista vangistus 2 aastat. (kaks)

KrMS § 238 lg 2 alusel G.R-ile mõistetud karistust 1/3 s.o 8 kuu vähendada

(kaheksa) vangistuse võrra vangistus 1 aastat 4

ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda (üks) (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.09.2005 s.o 2 päeva ning (üks) (kolm) (kakskümmend ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 3 kuud 28 kaheksa)

päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud

karistust Lääne Maakohtu 28.02.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 kuu vangistuse võrra

ning

(üks) (neli)

kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 4 kuud 28 (kakskümmend kaheksa)

päeva. Karistuse vangistus kandmise alguseks lugeda G.R poolt karistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.

G.R suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise tühistada peale vangistuse kandmisele asumist G.R poolt.

7. Süüdi mõista Tanel Matto KarS § 263 p 1, 4 vangistusega 6 järgi ja karistada teda (kuus) kuud. Süüdi mõista Tanel Matto KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistusega 3

ja karistada teda (kolm) kuud.

KarS § 64 lg 1 järgi, liitkaristuseks lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista vangistus 6 kuud (kuus) .

KrMS § 238 lg 2 alusel Tanel Matto 1/3 s.o 2 kuu vähendada ’le mõistetud karistust

(kahe) vangistuse võrra vangistus 4 kuud. ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda (neli) KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.01.2006 s.o 1 päev

ning (kolm) (kakskümmend üheksa) ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 3 kuud 29

päeva. 7.1. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus T. Matto suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 3 (kolme) kuulist 29 (kahekümne üheksa) päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui T. Matto (ühe) (kuue) jooksul ei pane toime uut 1 aasta 6 kuulise katseaja tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

7.2. Määrata T. Matto katseajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid: 7.2.1. elama oma alalises elukohas *;

7.2.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

8 registreerimisele;

7.2.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

7.2.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 7.2.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

7.3. Katseaja alguseks T. Matto osas lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 19. september 2006. 7.4. Kui T. Matto katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Tanel Matto suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. Välja mõista Z.B-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda

Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr

221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-7007, kohtukulu/: - sundraha 4 500 krooni; (neli tuhat viissada)

- määratud kaitsjale makstud tasu 7 032 krooni 40 senti; (seitse tuhat kolmkümmend kaks)

- (kuuskümmend seitse)

koopiate tegemise kulu 67 krooni.

9. Välja mõista Pavel Voronov riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu / ’ilt tasuda

Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr

221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-7007, kohtukulu/: - sundraha 7 500 krooni; (seitse tuhat viissada)

- määratud kaitsjale makstud tasu 6 550 krooni 75 senti. (kuus tuhat viissada viiskümmend)

10. Välja mõista L.U-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda

Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr

221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-7007, kohtukulu/: - sundraha 7 500 krooni; (seitse tuhat viissada)

- määratud kaitsjale makstud tasu 5 684 krooni 70 (viis tuhat kuussada kaheksakümmend neli) senti; - (kuuskümmend seitse)

koopiate tegemise kulu 67 krooni.

11. Välja mõista Marko Pokk riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu / ’ilt tasuda

Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr

221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-7007, kohtukulu/: - sundraha 4 500 krooni; (neli tuhat viissada)

- määratud kaitsjale makstud tasu 2 705 krooni 60 senti (kaks tuhat seitsesada viis) .

12. Välja mõista I.I-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda

Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr

221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-7007, kohtukulu/: - sundraha 7 500 krooni; (seitse tuhat viissada)

9

- määratud kaitsjale makstud tasu 4 257 krooni 50 (neli tuhat kakssada viiskümmend seitse) senti.

13. Välja mõista G.R-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda

Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr

221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-7007, kohtukulu/: - sundraha 7 500 krooni; (seitse tuhat viissada) - määratud kaitsjale makstud tasu 3 607 krooni 50 senti. (kolm tuhat kuussada seitse)

14. Välja mõista Tanel Matto riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu / ’lt tasuda

Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr

221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-7007, kohtukulu/: - sundraha 4 500 krooni; (neli tuhat viissada)

- määratud kaitsjale makstud tasu 6 102 krooni 50 senti. (kuus tuhat ükssada kaks)

15. Välja mõista L.U-lt ja G.R-ilt kummaltki 765

(seitsesada kuuskümmend viis

krooni) /tasuda R Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse kasuks

ahandusministeeriumi a/a 10220034800017, viitenumber 2800045917/.

16. Välja mõista Pavel Voronov 8 050 krooni Kohtuekspertiisi ’ilt (kaheksa tuhat viiskümmend)

ja Kriminalistika Keskuse kasuks /tasuda rahandusministeeriumi a/a 10220034800017, viitenumber 2800045917/.

17. Nõuded rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks,

kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisel ja edastatakse kohtutäiturile, lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest tasutakse.

18. Pavel Voronov Välja mõista ’ilt: 18.1. kasuks (üks tuhat kaheksasada)

Juta Pikpoom 1 800 krooni; 18.2. kasuks (viis tuhat kaheksasada üheksakümmend üks)

Ilja Kosinov 5 891 krooni; 18.3. kasuks (kümme tuhat)

Tamara Stožarova 10 000 krooni.

19. Pavel Voronov Z.B-lt solidaarselt: Välja mõista ’ilt ja 19.1. kasuks (kaks tuhat viissada)

Martin Korpe 2 500 krooni; 19.2. kasuks (kaks tuhat viiskümmend)

Raivo Leemet 2 050 krooni. 19.3. kasuks (üks tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa)

Ene Rooglaid 1 978 krooni. 19.4. kasuks (üheksasada)

Arne Kallas 900 krooni; 19.5. kasuks (üks tuhat viissada)

Toivo Palmiste 1 500 krooni. 19.6. kasuks (kakssada)

Gennadi Levoškin 200 krooni. 19.7. kasuks (kakskümmend tuhat kolmsada kolmkümmend üks) Haapsalu TÜ 20 331 krooni 16 senti.

20. Z.B-lt ja L.U-lt solidaarselt Jaan Liim 10 000 Välja mõista kasuks (kümme tuhat)

krooni.

21. L.U-lt ja G.R-ilt solidaarselt Anne Nuudi 300 Välja mõista kasuks

(kolmsada) krooni.

10

22. Asitõendid

– 2 plastikust energiajoogi LX Power pudelit, šokolaadi ja nätsu paberid, viina

pudeli silt, hõbepaber, mummudega töökindad, šampusepudel, pakendis nr 1 olev verekantlane määrdumine, töökindapaari pakend, 11-s valges pakendis olevad võrdlusmaterjalid, tõmmised 1-12 jalatsifragmentidest Palivere kaupluse müügisaali põrandalt, 2 plastmasstükki, ukseluku südamik ja süüteluku südamik, ukseluku lukustusriiv, lukuaas, ukseluku vastasplaat, tabalukk ja kang

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel . peale kohtuotsuse jõustumist

23. asitõendid Lääne PP Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis asuvad – plastikpudel, pudelikork ja kirves KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. hävitada peale kohtuotsuse jõustumist

24. Asitõendiks talvesaapad tagastada Z.B-le

tunnistatud ja kriminaalasja juures olevad Z.B .

25. Asja juures olevad sündmuskoha vaatlusel tehtud fotode negatiivmaterjal (50 negatiivi Paliveres

HTÜ kaupluses A&O), sõrmejälgede kaart TÜ Palivere poest jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel .

Edasikaebamise kord

Süüdistataval, tema kaitsjal ja kannatanul on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja

kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb

esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 2 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

I Z.B süüdistatakse selles, et tema grupis L.U-ga tappis alkoholijoobes olles 08.04.2005.a kella 21.00-21.30 ajal Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres avalikus kohas, s.o raudteetammi ja Kuliste aasa vahelisel alal asuval Jaan Liim’ile kuuluval suvilakrundil, ketist kinni

hoides ja korduvalt puulõhkumiskirvega pea piirkonda lüües Jaan Liim’ile kuuluva jahikoera väärtusega 10 000 krooni, rikkudes sellega Loomakaitseseaduse § 4 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu.

Sellise tegevusega pani Z.B grupi poolt toime looma suhtes lubamatu teo

toimepanemise avalikus kohas, s.o looma julma kohtlemise ehk KarS § 264 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L.U süüdistatakse selles, et tema, grupis Z.B-ga tappis alkoholijoobes olles 08.04.2005.a kella 21.00-21.30 ajal Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres avalikus kohas, s.o raudteetammi ja Kuliste aasa vahelisel alal asuval Jaan Liim’ile kuuluval suvilakrundil, ketist kinni

hoides ja korduvalt puulõhkumiskirvega pea piirkonda lüües Jaan Liimile kuuluva jahikoera väärtusega 10 000 krooni, rikkudes sellega Loomakaitseseaduse § 4 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu.

11

Sellise tegevusega pani L.U grupi poolt toime looma suhtes lubamatu teo

toimepanemise avalikus kohas, s.o looma julma kohtlemise ehk KarS § 264 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

vaatlusprotokolli Tl 2-6 II kd oleva kohaselt asub sündmuskoht Paliveres, Tallinn-Haapsalu maanteelt Keedika suunas 0,8 km, kust pöörata Kuliste aasale viivale teele (näitab ka viit). Mööda sõita külakiigest, ristmikult pöörata vasakule ning liikuda otse edasi kuni J. Liim’i suvilani. J. Liim’i suvila territooriumi läbib tee, mis viib teiste suvilateni. Paremale poole teed jääb suvemaja kuuriga ning vasakule poole lauavirnad, millede taga on koeraaiad (foto 1). Koerte aedasid on 3, kahes on

koerad sees, viimane, kolmas aed on lõhutud (foto 2). Aias asub palju erinevat risu. Aia

parempoolses tagumises nurgas asub kett, mis on kinnitatud võrgu külge. Selle juures asuv

eterniitplaat on verine. Plaadi taga asuv aiavõrk on katki (foto 3 tl 5 II kd). Läbi J. Liim’i suvilakrundi minnes jõuab puuhunnikuteni, mis asuvad kahel pool teed (foto 1 tl 4 II kd). Vasakul pool asuva hunniku juures on pooleli lõhkumisjärg, paku sees asub kirves, mille varrel ja teral on verekahtlased jäljed (foto 4). Kannatanu Jaan Liim on andnud ütlusi /tl 7-8 II kd/, et 09.04.2005 kella 10-10.30 vahel läks oma

suvilasse, mis asub Kulistel teiste suvilate juures Palivere viadukti all. Kadunud oli talle kuuluv Vene-Euroopa laika, musta-valge kirju, 4.a vana. See oli tema jahikoer. Selgus, et keegi oli koera ära tapnud. Keegi oli koera aeda loopinud igasugust raua koli, aed oli verine, kett, mis oli koera kaelas, oli pandud võrgu külge. Aiast viis verine lohistamisjälg metsa poole, kus teel jäljed lõppesid. Otsis, kuid koera laipa kohe ei leidnud, leidis selle alles 11.04.2005. Koera laip oli Palivere viadukti perve peal. Nägi, et koeral oli kaelal suur auk, piklik pragu umbes 5-7 cm pikk. Puudu oli eest vaadates parempoolne silm. Mattis koera maha. Koera väärtuseks hindab 10 000 krooni. Tl 15-16 II kd on

kannatanu Jaan Liim lisanud, et tema suvila asub Risti poole jääval uuel alal, mis ei ole aiaga

piiratud. Aastaringselt seal inimesi ei ela, on aiavõi suvemajad. Uuel osal on kokku 12 krunti. Tema krunt kuidagi piiratud ei ole. Krundil oli ketis kolm koera, kes omavahel olid eraldatud aiaga, et ketid segi ei läheks. Ühel küljel oli võrkaed, et koerad ei pääseks teisele eramaale. Koerte juurde sai samuti vabalt, ühelt poolt oli nende ala piiramata. Koera, kes maha löödi, aed oli heinamaa poolt katki ja seda ta polnud ära parandanud. Aia vastu pani lihtsalt küliti eterniitplaadi. Kannatanu poolt lisatud selgitav skeem asub tl 17 II kd.

Kohtuistungil kinnitas kannatanu J. Liim, et jääb oma tsiviilhagi juurde ja leiab, et talle on

kuriteoga tekitatud kahju 10 000 krooni. See koosneb koera ostmise kulust ja toitmise kuludest, samuti kulub aega ja raha tema väljaõpetamiseks. Enne peab 3 aastat õpetama kui temast jahikoer saab. Koera kasvatamise ja toitmise kulud aasta peale on 2 000 krooni. Tl 9-10 II kd on vaadeldud koera surnukeha, mis asub Tallinn-Haapsalu maantee ääres asitõendina Palivere viadukti piirkonnas. Surnukeha oli selili asendis, keel suust väljas, surnukehal avastati kaela piirkonnas piklik lõikehaav, sügavus 8 cm ja pikkus 10 cm, haav kulgeb vertikaalselt ülevalt alla /foto 1/. Koera surnukeha matmiseks. on tagastatud omanikule Tunnistaja Ardi Väiko on andnud ütlusi /tl 11-12 II kd/, et 08.04.2005 õhtul kell 21-21.30 paiku

läksid koos Z.B, L.U ja G.R-i Väiko’ga tema suvilasse, mis asub viadukti all Paliveres. Z.B ja L.U jõid Vana Tallinnat, mängisid täringumängu. Ühel ajal hakkas L.U Z.B üles ärritama, et lähme lööme need koerad maha. L.U ja Z.B läksid suvilast välja. Mõne aja möödudes tulid nad tagasi. Küsisid, et kas nad päriselt lõid ka koerad maha, L.U tegi suvila ukse lahti ja nägi ukse taga tõesti maha löödud koera - laikat. Käskis koera ära viia, et see tema suvila juurde ei jääks, kuid teised ei teinud midagi ja ta läks magama.

Tunnistaja G.R-i Väiko on andnud ütlusi /tl 13-14 II kd/, et 08.04.2005 õhtul läksid koos vend Ardi, Z.B ja L.U-ga tema suvilasse, mis asub viadukti alla Paliveres. Mängisid täringumängu, Z.B ja L.U jõid Vana Tallinnat. Ühel ajal hakkas L.U Z.B üles ärritama, et lähme lööme need koerad maha. Sai aru, et L.U mõtleb Liim’ide koeri. Kuskil kella 23.30 ajal läksidki L.U ja Z.B suvilast välja. Muusika mängis suvilas ja tema midagi

12 ei kuulnud. L.U ja Z.B olid ära kuskil 20 minutit. Nägi suvila ukse taga maas koera ja Ardi käskis selle ära viia. L.U käskis temal endaga kaasa tulla. L.U pani koera kile sisse ning viisid aiakäruga koera viadukti peale, et jääks mulje nagu oleks keegi koera alla ajanud. Tulid tagasi ja L.U ütles, et kui keegi küsib selle kohta midagi, siis meie ei tea midagi.

Tunnistaja Ingrid Liim on andnud ütlusi /tl 119- 120 II kd/, et on kannatanu J. Liim tütar, tapetud

koer oli neil üle 4 aasta. Koer oli isale ostetud interneti kaudu, see oli jahikoer, puhast tõugu Vene-

Euroopa laika, sest isa on jahimees. Müüja andis koeraga kaasa tõupassi /tl 121 II kd/, millest

nähtub, et tegu oli Piligrimi nimelise laikaga, kes oli juba vaktsineeritud. Ei tea, kas koeral oli

jahikoerapass, aga tema teada käis isa selle koeraga jahil. Isa ise õpetas teda. Pärast selle koera tapmist ostsid isale uue laika – jahikoera, mis maksis 6 000 krooni, keda tuleb otsast peale õpetama hakata. Uuel koeral on tõupass, vaktsineerimistunnistus koos koera koodiga ja sugupuukirjeldus. Süüdistatav L.U on andnud asja kohta alljärgnevaid ütlusi /tl 18-22/. Kinnitab, et oli juures, kui koer tapeti, 08.04.2005 läksid koos Z.B, Ardi ja G.R-i Väiko’ga Ardi ja G.R-i suvilasse,

mis asub Palivere viadukti all, kus asuvad paljud suvilad koos. Tema koos Z.B-ga hakkas jooma Vana Tallinnat, mängisid kõik koos täringumängu. Umbes kelle 23.30 ajal ütles Z.B, et peaks midagi tegema, et võiks Liim’i koera maha lüüa. Umbes kesköö paiku tõusis Z.B püsti ja kutsus kõiki kaasa Liim’i koera tapma, Ardi ja G.R-i keeldusid, kaasa läks vaid tema. Läksid otse mööda teed, umbes 200 meetrit. Veidi enne Liim’i maad oli paku sees puulõhkumiskirves, Z.B palus selle endale tuua. Võttis kirve ja andis selle Z.B kätte. Läksid koera juurde, aed oli ees, kuid Z.B lõhkus selle ära. Koer oli ehmunud ja põgenes kuuti. Ken meelitas koera kuudist välja ja siis Z.B lõi teda kirvega, koer hakkas karjuma. Ei tea, mitu korda Z.B koera kirvega lõi, koera kisa kestis kuni minuti. Siis Z.B tiris koera aiast välja ja uuris, kas ta on surnud. Koer

oli surnud, tema võttis esimestest ja Z.B tagumistest jalgadest ja viisid koera Ardi ja G.R-i suvila juurde. Kirve panid paku sisse tagasi. Koera panid suvila juurde maha ja Ardi käskis selle ära

viia. Tema koos Ardiga pani koera käru peale ja viisid viadukti juurde. Viisid koera trepist üles viadukti peale, panid koera tee äärde viaduktile maha. Käru viisid aiamaale tagasi.

Tl 90-91II kd antud ütlustes kinnitab , et tema ise koera ei löönud, seisis eemal kui Z.B L.U koera lõi.

Kohtuistungil end selle kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, Z.B L.U tunnistas end selle kuriteo toimepanemises süüdi.

Tl 30 II kd on puhtsüdamlik ülestunnistus selle kohta, et 2005 aprillis oli koos Z.B L.U, Ardi ja G.R-i Väik’oga Väiko’de aiamajas. Läksid sinna õhtu 21.00-i ajal. Deiroga jõid

viina ja Vana Tallinnat. Läksid vahepeal mobiilimasti otsa, kui alla tulid siis seal samas koerad lõugasid, viskasid nende suunas paar kivi ja läksid aiamajja tagasi. Deiro hakkas talle pinda käima, et lähme lööme selle koera maha, ta ei viitsinud, aga kui Deiro oli talle piisavalt pinda käinud, siis läks temaga kaasa. Deiro võttis sealt samast koerte juurest pakult kirve ja läksid koera juurde. Deiro andis kirve talle ja hoidis koera ketist kinni, lõi koera paar korda, siis võttis Deiro kirve ja lõi ka

koera, siis võttis jälle tema kirve ja lõi veel paar korda ja koer oligi surnud. Koera laiba viisid aiamaale, Deiro tahtis koera viia viaduktile, et jääks mulje, et koer on auto alal jäänud. Tema minna ei viitsinud ja Deiro ja G.R-i viisid koera ära. Tl 32-33 II kd on süüdistatav täpsustanud asjaolusid, et Väiko’de aiamaja asub Paliveres Z.B

Kuliste aasal viadukti äärde jääval alal, kus on aiamaad. Territooriumile pääs on vaba, aiaga see piiratud ei ole. J. Liim’i aiamaa ei olnud aiaga piiratud, koht, kus asus koerakuut, mille juures oli koer ketis, oli osaliselt aed, vahepeal oli võrk puudu ja koera juurde pääsemiseks ei pidanud nad üle aia ronima. Õues oli juba pime. Täpsustab, et esimesel korral lõi koera kirve tagumise poolega, ei tea, millise poolega Deiro lõi. Peale Deiro lööke koer veel ei surnud, oli verine ja karjus. Peale tema

teisi lööke kukkus koer maha ja oligi surnud. Muus osas kattuvad ütlused puhtsüdamliku

ülestunnistusega. Tl 94-95 II kd antud ütlustes kinnitab , et tõepoolest tapsid koos L.U-ga Z.B koera ja jääb oma eelneval ülekuulamisel antud ütluste juurde.

13 Kohtuistungil andis Z.B ütlusi, et tappis koera üksi, lõi kolm korda kirvega, kellegi abi vaja ei läinud. Oli sündmuskohal üksi, L.U oli 300 meetrit eemal. Eeluurimisel rääkis teisiti, sest oli L.U peale vihane kuna L.U rääkis välja, et tema koera tappis. Prokurör kui L.U süü on tõendatud. Samuti leidis prokurör, et koht, leidis, et nii Z.B kus kuritegu toime pandi, oli avalik koht ja tegemist oli kuriteoga, mitte väärteoga. Kaitsjad leidsid, et tegemist ei olnud avaliku kohaga ja seetõttu ei ole toime pandud kuritegu, sest

süüdistatavad ei ole eelnevalt sellise väärteo eest karistatud. L.U kaitsja leidis, et kuriteo toimepanemine L.U poolt ei ole tõendamist leidnud, kuna L.U end süüdi ei tunnista ja Z.B kohtuistungil ütles, et tema pani selle teo toime üksinda, eeluurimisel andis selliseid ütlusi, kuna kandis L.U peale viha.

Hinnanud eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab , et mõlema süüdistatava süü neile süüks kohus arvatud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kõrvale tuleb jätta Z.B kohtuistungil antud ütlused, sest need ei haaku teiste kogutud tõenditega. Kohtueelsel uurimisel on Z.B 2 korda üle kuulatud, lisaks on ta teinud puhtsüdamliku ülestunnistuse. Ta on kirjeldanud kuriteo tehiolusid ühtviisi, samuti kattuvad tema ütlused tunnistajate L. Väiko ja A. Väiko ütlustega – selles osas, kes oli koera tapmise mõtte algatajaks. Samuti kinnitab Z.B ütlust, et ei pidanud

üle aia ronima, ka kannatanu J. Liim ütlused, kes kinnitas, et aed oli juba ennem katki. Samuti kinnitas Z.B kohtuistungil, et oli sündmuskohal üksi, L.U oli 300 meetrit eemal. L.U ei ole eitanud oma sündmuskohal viibimist.

Usaldusväärseks ei saa pidada süüdistatava L.U ütlusi, kelle ütlused ei ole teiste kogutud tõenditega kooskõlas ja need tuleb jätta kõrvale. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et Z.B ja L.U panid J. Liim’ile

kuuluva koera suhtes toime lubamatu teo – koera korduva löömise kirvega, mis põhjustas koera hukkumise.

KarS § 264 loeb kuriteoks looma suhtes lubamatu teo toimepanemise, kui see on toime pandud avalikus kohas. Kohus leiab, et tegemist oli avaliku kohaga. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-102-03 leidnud, et

avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole

õigusrikkujaga isiklikult seotud. Süüdistatavad ise on kinnitanud, et pääsesid koerte juurde ilma mingi takistuseta. Kohus loeb, et niisamuti oleks olnud sinna vaba ligipääs ka kolmandatel isikutel. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt läbis J. Liim’i suvila territooriumit tee, mis viis teiste

suvilateni. Koerte aiad asusid vahetult tee läheduses. J. Liim on kinnitanud, et tema suvila territoorium ei olnud kuidagi piiratud. Tõendamist on leidnud, et J. Liim’i suvilat ümbritsesid teised suvilad. Lähtudes eelkirjeldatud tõenditest, leiab kohus, et tegu oli avaliku kohaga ja asjaolu, et D. L.U ja Z.B teol ei olnud pealtnägijaid, ei ole käesolevas asjas tähtsust, sest neid ei süüdistata teiste isikute rahu häirimises. Kohus leiab, et Z.B ja L.U panid neile süüks arvatava teo toime tahtlikult, seda tõendavad nii Z.B ütlused, kui tunnistajate L. Väiko ja A. Väiko ütlused, et L.U kutsuski teisi koera

tapma, kui teo objektiivne külg – Z.B ja L.U lõid koera kirvega niikaua kuni koer oli surnud. Kohus leiab, et tegu on õieti kvalifitseeritud ja Z.B ja L.U on toime pannud KarS § 264 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja nad tuleb selle kuriteo toimepanemises süüdi mõista.

Tsiviilhagi – kannatanu J. Liim taotleb süüdistatavatelt välja mõista 10 000 krooni, s.o koera väärtus. J. Liim leiab, et kuna koer maksis ostes 4 000 krooni ja koer oli tema juures 3 aastat – igal aastal kulus toidu peale 2 000 krooni, kokku 6 000 krooni, siis temale kuriteoga tekitatud kahju on 10 000 krooni. Kriminaaltoimiku materjalide kohaselt oli tapetud koer tõukoer – laika. J. Liim’i tütar tunnistaja Ingrid Liim on kinnitanud, et uus koer, mis nad tapetud looma asemele J. Liim’ile kinkisid

oli 2-kuune Lääne-Siberi laika, maksis 6 000 krooni. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilhagi

otsustamise juures ei oma tähtsust asjaolu, kas J. Liim’ile kuulunud tapetud koer omas

14 jahikoerapassi või mitte. Vaidlust ja vastuväiteid ei ole tapetud koera ega J. Liim’ile kingitud uue koera hinna üle. Uue koera hind oli 6 000 krooni ja J. Liim sai selle kingituseks. See, et J. Liim ise ei teinud kulutusi ei uue ega vana koera ostmiseks, ei oma samuti tähtsust, sest tema sai koerte omanikuks kinke teel ja vara väärtus ei ole seetõttu olematu. Kohus leiab ka, et asjaolu, et J. Liim on kinnitanud, et koer sai toiduks seda, mis inimestest üle jäi, ei anna alust tsiviilhagi rahuldamata jätta.

J. Liim hindas koera toidu kuluks aastas 2 000 krooni, mis on 166 krooni kuus. Kohus leiab, et

asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli tegu keskmist kasvu koeraga ja kohus leiab, et sellise koera toitmise kulud J. Liim poolt esitatuna ei ole üle paisutatud.

Seega kuulub J. Liim’ile Z.B ja L.U poolt kuriteoga tekitatud kahju 1000 krooni solidaarselt väljamõistmisele.

II Z.B süüdistatakse selles, et tema tungis 05.09.2005.a kella 20.30 ajal *korteris kallale

Jaan Matson’ile ja kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda algul kapiuksega, seejärel käte ja jalgadega nii keha kui ka pea piirkonda, millega tekitas Jaan Matson’ile füüsilist valu ning näoja peapiirkonna põrutushaavad ja vasaku rindkere põrutuse. Sellise tegevusega pani Z.B toime teise inimese peksmise, millega tekitati füüsilist valu, s.o kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tl 2-5 V kd oleva kohaselt asub sündmuskoht *majas sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotode korteris nr *. Korteri numbril uksel on näha määrdumise jälgi ja purunenud ukselinki (foto 1). Korter

on kolmetoaline, millest kasutusel köök ja magamistuba. Esikus otse ees on seinakapp, mille

parempoolne uks on ära tõstetud (foto 2). Esiku põrandal välisukse paremal pool põrandal lebab neljaks murtud õngeritv (foto 3). Magamistoa uksel on näha punast värvi veresarnase vedeliku jälgi,

mida on näha ka toa põrandal (foto 4). Toa põrandal on näha veresarnase vedelikuga tekkinud määrdumisjälge, milline on laiali hõõrutud ja võimalikke jalatsijälgi ei ole võimalik tuvastada (foto 5). Näha ei ole termost ega seinalampi.

Kannatanu Jaan Matson on andnud ütlusi /tl 6-7, 13-18 V kd/, et 05.09.2005 kella 20.30 ajal koputati tema korteri uksele *. Enne seda oli alkoholi tarvitanud Uksel oli 4 noormeest, kes surusid ta esikusse ning teda löödi näkku. Mitte keegi midagi ei rääkinud. Kedagi ära ei tundnud. Õnnestus esikust tuppa minna ning seal peksti teda edasi ning kõige lõpuks virutati termosega pähe ja ta kaotas

teadvuse. Teadvusele tuli 06.09.2005 lõuna paiku, avastas, et pea on lõhki, vasak silm paistes ja vasaku külje ribi oli katki. Kutsus kiirabi. Enne kiirabi tulekut üritas ka põrandat pesta. Vigastustest tuvastati lõhkine pea, vasaku silma paistetus ja vasaku roide murd. Peksmise tagajärjel purunes 1,5 l termos - 100 krooni, õngeritv – 200 krooni, seinalamp – 100 krooni, mis oli seinalt maha tõmmatud. Kapiuks oli ära tõstetud või löödud. Kokku kahju 300 krooni. Ukselink lõhuti siis kui haiglas oli. Kohtuistungil loobus J. Matson kahju hüvitamise nõudest.

Patsiendikaardi nr 4679 /tl 8 V kd/ kohaselt saabus J. Matson SA Läänemaa Haiglasse 06.09.2005. Tl 9-12 V kd protokolli kohaselt on teostatud , mille kohaselt J. Matson’il oli *. isiku läbivaatus Vastavalt tl 20 V kd oleva kohaselt viibis J. Matson haiglas * SA Läänemaa Haigla teatise Tl 22-23 V kd oleva kohaselt viibis J. Matson kaebustega peale sündmust ravil *. haigusloo Tunnistaja Tõnis Siir on andnud ütlusi /tl 24-27 V kd/, et 06.09.2005 oli haiglas valvekirurg kui haiglasse toodi kiirabiga J. Matson, kes väitis, et olevat eelmise päeva õhtul tuttavate käest peksa saanud. Haavad olid *.

Tunnistaja Margus Aljas on andnud ütlusi /tl 29-33 V kd/, et septembri algul käis koos J.

Matson’iga kalal, kus olles võtsid ka viina. Pärast sõitsid Paliverre tagasi, tema läks poest viina ostma ja J. Matson jäi õue juttu ajama. Kui välja tuli, siis J.Matson’it enam teda ootamas ei olnud.

Läks varsti J. Matson’ile tema juurde järgi ja jõid koos Jaaniga pool pudelit viina ära, kui talle elukaaslane järgi tuli. See võis olla 8-9 ajal õhtul. Siis kui tema Jaani juurest ära läks, oli Jaaniga kõik korras. Sellest, et Jaan kellegi käest peksa sai, kuulis järgmise päeva lõunal kui Jaanile helistas.

15 Tunnistaja Anne Matson on andnud ütlusi /tl 35-38 V kd/, et septembri algul oli koos oma

elukaaslasega Paliveres oma vendadel külas. Elukaaslane läks koos Jaan Matson’iga kalale. Läks kella 6 ajal elukaalasele J. Matson’i juurde järgi ja umbes kella 20.30 ajal tulid sealt ära. Mehed olid kahe peale ära joonud pool pudelit viina. Kui Jaani juurest ära tulid, siis Jaanil midagi viga ei olnud, kuskil mingeid arme ei olnud, samuti ei olnud tal silmaga midagi viga. Pärast seda sündmust on ta mitu korda Tallinnas arsti juures käinud silmaga. Süüdistatav Z.B , on andnud ütlusi /tl 64-65 V kd/, et 05.09.05 õhtul oli koos L.U Pavel Voronov’i ja Marko Pokk’iga (keegi võis veel olla) * maja juures. Oli purjus. Suitsud said otsa ja läks Põllu 8-1 korterisse suitsu küsima. Koputas korteri uksele. Peremees lasi ta sisse, küsis suitsu. Peremees haaras kapist mingi noa ja kukkus vehkima. Haaras koridoris oleva kapi ukse ja lõi sellega meest, lõi veel seda meest mitmel korral näo ja keha piirkonda. Mees jäi temast maha magamistuppa ning tema lahkus korterist. Tema teada kedagi temaga koos rohkem korteris ei olnud.

Tunnistajate L.U ja Marko Pokk vastastamisprotokolli kohaselt /tl 59-62 V kd/ ei mäleta M. Pokk käesolevast sündmusest midagi, ei mäleta, et oleks käinud * esimese korruse korterites, ei tunne seal elavaid inimesi. L.U tunnistab, et valetas eelnevalt M. Pokk peale, kuna suhted ei olnud head. Z.B läks sinna trepikotta üksinda ja pärast kuulis Z.B käest, mis seal juhtus ja seda siis rääkiski politseis, lisades juurde, et ka M. Pokk oli seal. Z.B tunnistas end selle kuriteo toimepanemises kohtuistungil süüdi. Prokurör kaitsja ja leidsid, et kogutud tõendid kinnitavad süüdistust. Kohus poolt talle süüks arvatud leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud Z.B teo toimepanemine. Tegu on õieti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Z.B on teo toime pannud

tahtlikult, sest kui peksta teist inimest kapiukse ja käte-jalgadega, siis peab aru saama, et see on valutekitav. Z.B tuleb KarS § 121 järgi süüdi mõista. Asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi puudub.

III Z.B süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Pavel Voronov’iga 10.12.2005.a öösel

vastu 11.12.2005.a sisse aknaklaasi eest ära tõstmise ja ukseketi ning tabaluku maksumusega 100

krooni katki väänamise teel Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres, Pargi 3 asuvasse Martin Korpe’le kuuluvasse garaaži, kust võtsid ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Martin Korpe’le kuuluva sõiduauto Ford Escort registreerimismärgiga 320 AKP maksumusega 15 000 krooni, lükates

sõiduauto värava taha, tõmbasid katki rooliluku ja lükkasid sõiduautot edasi kuni Keedika teele bussijaama juurde, kuid jätsid auto sinna, kuna see ei käivitunud ja võtsid sõiduautost ära raadiomaki Pioneer maksumusega 500 krooni, näpitsad maksumusega 25 krooni, kirve maksumusega 75 krooni ja lõhkusid varguse käigus ära sõiduauto tagumise aknaklaasi maksumusega 1 000 krooni, sõiduauto plastikust alumise roolikatte maksumusega 50 krooni, süüteluku maksumusega 750 krooni. Kokku tekitati kuriteoga varaline kahju 2 500 krooni.

Sellise tegevusega pani Z.B varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Pavel Voronov’i süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Z.B-ga 10.12.2005.a öösel vastu 11.12.2005.a sisse aknaklaasi eest ära tõstmise ja ukseketi ning tabaluku maksumusega 100 krooni katki väänamise teel Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres, Pargi 3 asuvasse Martin Korpe’le

kuuluvasse garaaži, kust võtsid ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Martin Korpe’le kuuluva

sõiduauto Ford Escort registreerimismärgiga 320 AKP maksumusega 15 000 krooni, lükates

sõiduauto värava taha, tõmbasid katki rooliluku ja lükkasid sõiduautot edasi kuni Keedika teele bussijaama juurde, kuid jätsid auto sinna, kuna see ei käivitunud ja võtsid sõiduautost ära raadiomaki Pioneer maksumusega 500 krooni, näpitsad maksumusega 25 krooni, kirve maksumusega 75 krooni ja lõhkusid varguse käigus ära sõiduauto tagumise aknaklaasi maksumusega 1 000 krooni, sõiduauto

16 plastikust alumise roolikatte maksumusega 50 krooni, süüteluku maksumusega 750 krooni. Kokku tekitati kuriteoga varaline kahju 2 500 krooni.

Sellise tegevusega pani Pavel Voronov varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Pavel Voronov andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 44-47; VI kd tl 138/, et tunnistab

antud kuriteos ennast süüdi. 10.12.2005.a kella 19.00-20.00 vahel oli ta koos Z.B-ga Paliveres ning koos mindi Pargi tn 3 maja hoovis olevasse garaaži, kust nad lootsid eest leida auto. Auto taheti võtta selleks, et see hiljem maha müüa. Ken võttis garaažilt akna eest ja seejärel murdis garaaži ukse lahti. Mindi garaaži, kus seisis Ford Escort, mille uksed lukus ei olnud. P. Voronov

istus rooli ja Ken aitas auto garaažist välja lükata värava taha. Värava taga tõmbas Pavel jõuga

rooliluku puruks ning lükkasid koos auto poe juurde tee äärde. Seal proovis ta autot juhtmetest käivitada, kuid see ei õnnestunud. Kuna autot käivitada ei õnnestunud, lükkasid nad auto Keedika teele bussijaama juurde ning jätsid selle sinna. Tal oli kaasas suur haamer, mis oli sõiduauto katusel ja kukkus sealt auto tagaklaasi, purustades viimase. Autost armatuurlaua küljest võttis kaasa maki, mis kadus bussijaama juures metsas ära, kuna keegi hakkas auto juures nende peale karjuma ning joosti metsa. Garaažist midagi muud P. Vorornov’i teada kaasa ei võetud. Süüdistatav Z.B andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 48-51; VI kd tl 207/, et on nimetatud kuriteo toime pannud. Olid koos Pavel Voronov’iga hommikust saati alkoholi tarvitanud, kui õhtuks tuli mõte auto varastada, et see siis tükkideks lammutada ja maha müüa. Koos mindi Paliveres, Pargi 3 maja juures asuva garaaži juurde, kuhu siseneti akna kaudu. Kes akna eest tõstis, seda ei mäleta. Garaažist leidsid nad eest raudkangi, millega lõhkusid ära tabaluku, mis oli garaaži ukse ees. Garaaži uksed tehti lahti ja auto lükati seest välja. Autot lükkasid mõlemad, Pavel vahepeal suunas autot ning auto lükati aiast välja Keedika teel oleva bussijaama juurde. Seda enam ei mäleta, kas Pavel proovis ka autot käima panna. Auto jäeti Keedika tee äärde ja autost võeti kaasa makk, võib-olla ka näpitsad ja kirve, täpselt ei mäleta. Bussijaama juures läks katki vist auto tagumine klaas, kuidas see katki läks, ei mäleta. Tl 27-31 IV kd kohaselt asub vaadeldav sündmuskoht Lääne sündmuskoha vaatlusprotokolli maakonnas, Paliveres, Pargi 3 territooriumil, mida ümbritseb võrkaed. Pargi 3 territooriumil on kaks ehitist, millest üks on betoonist ühekordne maja ning sellest 20 m eemal on betoonist viilkatusega garaaž (foto 1). Garaaži põhjapoolses otsas on kahe poolega uksed, mis on avatud asendis. Uksest paremale otsa jääb kaks kõrvuti asetsevat akent. Parempoolsel aknaaval puudub raam ning see on

poolviltuses püstises asendis akna all (foto 2 ja 3). Garaaži ustel puudub lukustusmehhanism. Garaaži ees maapinnal ukse lävest 120 cm kaugusel maas on tabalukk koos ketiga. Lukk vaatluse

hetkel kinni ja riivistatud. Üks keti lülidest poolik (foto 4). Garaaži lävepaku ees väljaspool

maapinnal on lumi, millel on näha jalatsijälje fragmendid (foto 5 ja 6). Jäljed on ebaselged ja osaliselt sulanud. Garaaži põhjapoolsest otsast 5 m kaugusele jääb telliskivist seintega katusealune, mille juures on püstises asendis, ühe otsaga vastu seina toetuv metallist kang pikkusega 120 cm ning läbimõõduga 3 cm. Kangi pealt võetud vaatluse käigus DNA proov. Tl 32-39 IV kd kohaselt on vaadeldavaks objektiks halli värvi luukpära asitõendi vaatlusprotokolli tüüpi Ford Escort reg märgiga 320 AKP, mis asub Läänemaal, Taebla vallas, Paliveres, Keedika tee 4 asuva garaaži juures. Auto tagumine osa on Keedika tee suunas ning esiosa Keedika tee 4 garaaži

suunas (foto 1 ja 2). Sõiduauto tagumise osa juures maapinnal on bensiinipaagi kork ja auto parempoolsel küljel on bensiinipaagi ava ilma korgita. Tagumise vasakpoolse ratta juures maas on

musta värvi nahast kott (foto 3 ja 4), milles on erinevad tööriistad. Auto esiosa juures on

mootoriruumi luuk on suletud, kuid esimeses lukustuse astmes (foto 5). Mootoriruumis mingeid lõhkumisele viitavaid jälgi ei leitud. Auto tagumise luugi klaas lõhutud. Klaasi sees on nelinurkse

kujuga auk suurusega 70x50 cm (foto 6). Juhipoolne uks on kinni, esimese sulgemise astmes, lukustamata. Avades ukse, on roolil puudu roolisamba kate, rikutud on roolisamba külge kinnituv

17

süütelukk. Nimelt on luku küljes olevad juhtmed lahti ühendatud ning ripuvad (foto 7). Auto

armatuurlaua keskosas on maki pesa, milles makki ei ole. Maki pesast ühendusjuhtmed osaliselt väljas ning ripuvad salongis (foto 8). Vaatluse käigus võeti DNA proovid vatitampooni abil sõiduki roolilt ja maki ühendusjuhtmetelt. Tl 40 IV kd on Martin Korpe mille kohaselt on talle tagastatud

allkiri esemete tagastamise kohta, sõiduauto Ford Escort registreerimismärgiga 320 AKP. Kannatanu Martin Korpe andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 41-42/, et 10.12.2005.a kella16.00-i

ajal parkis ta auto tema elukohas Pargi 3 juurde olevasse garaaži. 11.12.2005.a kella 09.00 ajal

avastas ta, et garaaži uks on eest ära tõstetud seina äärde ning garaaži ukse ees maas oli puruks väänatud kett koos tabalukuga. Garaaži uks oli praokil ning sealt oli varastatud temale kuuluv auto

Ford Escort reg märgiga 320 AKP, maksumusega 15 000 krooni. Garaažist rohkem midagi

varastatud ei olnud. Akna eemaldamisega varalist kahju ei tekitatud. Kahju tekitati tabaluku

lõhkumisega 100 krooni. 11.12.2005.a kella 10.00-i ajal leiti politsei poolt auto üles Paliveres,

Keedika tee 4 juurest. Sõiduautost on varastatud raadio-makk Pioneer maksumusega 500 krooni,

näpitsad maksumusega 25 krooni, kirves maksumusega 75 krooni. Autol oli lõhutud tagaklaas

maksumusega 1 000 krooni, plastikust alumine roolikate maksumusega 50 krooni, süütelukk

maksumusega 750 krooni. Vargusega tekitati varalist kahju kokku 15 600 krooni ja lõhkumisega tekitati varalist kahju kokku 1 900 krooni. Kuna auto on tagastatud, siis hüvitamata kahju kokku on 2 500 krooni. Z.B P. Voronov ja tunnistasid end kohtuistungi selle kuriteo toimepanemises süüdi. Prokurör toetas kohtus süüdistust. Kaitsjad leidsid, et tõendid kinnitavad süüdistatavate süüd. Kohus, ja P. hinnanud kõiki eelpoolkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatavate Z.B

Voronov süü neile süüks arvatud kuriteo toimepanemises on kinnitust leidnud. Tõendid on kokkulangevad ja süüd tõendavad. Tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi,

sest vargus on toime pandud isikute grupi poolt, kes on enne vargusi toime pannud ning vargus toimus sissemurdmisega. Süüdistatavad tuleb selle kuriteo toimepanemises süüdi mõista. Asitõend sõiduauto Ford Escort on tagastatud omanikule Martin Korpele.

Tsiviilhagi vargusega on tekitatud kahju 15 600 krooni – sõiduauto maksumus 15 000 krooni, raadio-makk 500 krooni, näpitsad 25 krooni ja kirves 75 krooni. Lõhkumisega tekitati kahju 1 900 krooni - tagaklaas maksumusega 1 000 krooni, plastikust alumine roolikate maksumusega 50 krooni, süütelukk maksumusega 750 krooni, tabalukk maksumusega 100 krooni. Sõiduauto on tagastatud ja

hüvitamata kahju on 2 500 krooni, mis kuulub väljamõistmisele P. Voronov’ilt ja Z.B-lt solidaarselt kannatanu M. Korpe kasuks.

IV Z.B süüdistatakse selles, et tema püüdis grupis Pavel Voronov’iga ajavahemikul

10.12.2005.a kella 19.00-11.12.2005 kella 01.00-ni, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära

Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres, Haapsalu mnt 17 maja juures asuvas parklas seisnud

Raivo Leemet’ile kuuluvat sõiduautot Opel Omega registreerimismärgiga 101 TDD, tungides

sõiduautosse ukseluku lõhkumise teel ning lõhkusid ära süüteluku, kuid auto ei käivitunud ja seepärast jäi kuritegu lõpule viimata. Varguse käigus auto ukseluku lõhkumisega tekitati kannatanule

kahju 500 krooni, süüteluku lõhkumisega kahju 1 000 krooni, samuti lõhuti varguse käigus sõiduautol ära esimese tule vasakpoolne klaas maksumusega 350 krooni, bensiinipaagi kesklukustus maksumusega 200 krooni, millega tekitati kannatanule varalist kahju kokku 2 050 krooni.

Sellise tegevusega, püüdes grupi poolt sissetungimisega võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrast vallasasja pani Z.B varem varguse toime pannud isikuna toime varguse katse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Pavel Voronov ajavahemikul ’i süüdistatakse selles, et tema püüdis grupis Z.B-ga 10.12.2005.a kella 19.00-11.12.2005 kella 01.00-ni, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära

Lääne maakonnas Taebla vallas Paliveres Haapsalu mnt 17 maja juures asuvas parklas seisnud

18

Raivo Leemet’ile kuuluvat sõiduautot Opel Omega registreerimismärgiga 101 TDD, tungides

sõiduautosse ukseluku lõhkumise teel ning lõhkusid ära süüteluku, kuid auto ei käivitunud ja seepärast jäi kuritegu lõpule viimata. Varguse käigus auto ukseluku lõhkumisega tekitati kannatanule

kahju 500 krooni, süüteluku lõhkumisega kahju 1 000 krooni, samuti lõhuti varguse käigus sõiduautol ära esimese tule vasakpoolne klaas maksumusega 350 krooni, bensiinipaagi kesklukustus maksumusega 200 krooni, millega tekitati kannatanule varalist kahju kokku 2 050 krooni.

Sellise tegevusega, püüdes grupi poolt sissetungimisega võtta ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ära võõrast vallasasja pani Pavel Voronov varem varguse toime pannud isikuna toime varguse katse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Pavel Voronov andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 63-67; VI kd tl 138/, et on toime

pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. 11.12.2005.a kella 01.00-i paiku tuli ta koos Z.B-ga

Paliverest, Haapsalu mnt 19 juurest ning nägid seal samas parklas kas tume halli või sinist värvi Opel Omegat seismas. Koos mindi auto juurde ja katsuti uksi, kas need on lahti, tema katsus juhipoolset ust ja Ken parempoolset kõrvalistuja ust. Auto ust lukke nad ei muukinud. Ken avastas, et uks on lahti ja istus autosse, avades talle juhipoolse ukse. Seejärel istus ta autosse juhi kohale. Autos olles tõmbasid nad koos Keniga rooli ning sellest tingituna purunes auto roolilukk. Seejärel tõmbas ta katki auto süüteluku plastikust katte, tõmbas juhtmed auto süütelukust välja ja

proovis autot käima panna. Kuna autot ei õnnestunud peale mitut katset käima saada, läksid

mõlemad autost välja. Rohkem nad midagi ärandamise katsel ära ei lõhkunud ning tema auto

vasakpoolset esitule klaasi sisse ei löönud. Auto taheti varastada sellepärast, et see pärast maha müüa. Süüdistatav Z.B andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 69-72; VI kd tl 207/, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Koos Pavel Voronov’iga mindi Paliveres, Haapsalu mnt 17 maja juurde, mille kõrval parklas nägid sõiduautot Opel ning nad tahtsid sellega sõitma minna. Seda ei

mäleta, kas auto uksed olid lukus. Auto uksed saadi lahti ja istuti autosse, tema kõrvalistmele ja Pavel juhiistmele. Ei mäleta, et oleks auto uksi lahti muukinud. Pavel püüdis autot käima panna, kuid see ei õnnestunud. Kui auto oleks käima saanud, siis ilmselt oleks sellega ära sõidetud. Kuidas Pavel autot käima pani ja kas ta käivitades ka midagi ära lõhkus, ei mäleta. Seda ka ei mäleta, et

oleks auto esitule klaasi ära lõhkunud. Kuna auto ei käivitunud, siis jäeti auto parkimisplatsile ja mindi ära. Tl 53-58 IV kd kohaselt asub vaadeldav sündmuskoht Lääne sündmuskoha vaatlusprotokolli maakonnas, Taebla vallas, Paliveres, Haapsalu mnt 17 parklas. Maja põhjapoolsest otsast 3 m kaugusel, esiotsaga maja poole on sinist värvi sõiduauto Opel Omega reg märgiga 101 TDD. Auto

esiosas vasakpoolse esimese tule klaasi alumine serv on 2 cm laiuselt ja 15 cm kõrguselt puruks

(foto 1). Klaasikilde sündmuskoha vaatluse käigus ei leitud. Auto parempoolsel poritiival on bensiinipaagi ava, mille kaan on lahti, avatud asendis (foto 2). Auto vasakpoolsel esimesel uksel on murdmisjäljed. Nimelt on luku võtmepesa metallist servad deformeerunud ning kõveraks painutatud (foto 3). Auto neli ust on suletud, lukustamata asendis. Avades auto juhipoolse ukse ja vaadeldes juhi kohta, puudub auto roolisambalt selle plastikust kate. Samas roolisamba juurest ulatuvad välja

auto elektrisüsteemi juhtmed. Roolisamba kate on auto istmel (foto 4).Vaadeldes roolisamba

paremale poole kinnituvat süütelukku, on selle juhtmed süütelukust puudu (foto 5). Süüteluku roolilukk ei ole töökorras ning seetõttu on rool lukustamata. Parempoolsel esimese istme riidel on

näha ~ 8 cm pikkust ning 1-2 cm laiust punast laiku, milline on iseloomulik verekahtlasele määrdumisele (foto 6). Kannatanu Raivo Leemet andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 60-62/, et 10.12.2005.a kella 19.00-i paiku jättis ta oma sõiduauto Opel Omega reg märgiga 101 TDD Paliverre, Haapsalu mnt 17 maja juurde parklasse, kuna vahetult enne seda oli auto purunenud ja ei läinud enam käima. Kui ta auto ära parkis, lukustas ta enda järelt kõik auto uksed ja aknad olid eelnevalt suletud. Autol on kesklukk ning selle kasutamisel lukustub ka pagasiruum ja bensiinipaagi luuk. 11.12.2005.a kella 11.30 paiku

19

auto juurde minnes avastas ta, et katki on löödud Opeli esimese tule vasakpoolne klaas, mille maksumus on 350 krooni. Lõhutud oli vasakpoolne juhiukse lukk, kuhu oli midagi sisse torgatud ning selle abil lukk lahti tehtud, luku maksumus on 500 krooni. Tehes auto ukse lahti, oli põrandal

roolisamba alumine plastikust kate, mille lõhkumisega kahju ei tekitatud, kuna kate ise oli terve. Lõhutud oli roolilukk koos süütelukuga, maksumusega 1 000 krooni. Roolilukk oli üle keeratud ning

süüteluku juhtmed lahti ühendatud. Lõhutud oli veel bensiinipaagi kesklukustuse kinnitus, mille

lõhkumise tagajärjel oli bensiinipaagi lukk lahti tehtud, tekitatud kahju 200 krooni. Ärandamise katsega tekitati kokku kahju 2 050 krooni väärtuses. Süüdistatavad tunnistasid kohtuistungil oma süüd selle kuriteo toimepanemises. Prokurör kaitsjad ja leidsid, et kogutud tõendite pinnalt süü küsimuses vaidlust ei ole. Kohus, hinnanud eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab, et P. Voronov ja Z.B süü neile süüks arvatava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 4 järgi, sest vargus jäi katse staadiumisse süüdistatavate tahtest

mitteoleneval põhjusel – auto ei käivitunud. Varguse katse on toime pandud isikute, kes on eelnevalt

toime pannud varguse, grupi poolt sissetungimisega ja süüdistatavad tuleb selle kuriteo toimepanemises süüdi mõista ja karistada. Asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi – kannatanud Raivo Leemet on avaldanud, et kuriteoga on talle tekitatud kahju 2 050

krooni – juhiukse lukk 500 krooni, roolilukk koos süütelukuga 1 000 krooni, bensiinipaagi kesklukustuse kinnitus 200 krooni ja Opeli esimese tule vasakpoolne klaas 350 krooni. Tsiviilhagi kuulub hüvitamisel, sest kohus loeb usaldusväärseks kannatanu ütlused tekitatud kahju kohta, kuna

käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Z.B ja P. Voronov selle kuriteo

toimepanemisega lähiajal toime pannud veel väga palju analoogseid tegusid, mis on seotud

autodega. Samas on ka süüdistatavad kinnitanud, et nad olid purjus. Seega ei saagi süüdistatavad

üksikasjalikult iga auto juures tehtud liigutust mäletada. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus tsiviilhagi ja mõistab Z.B-lt ja P. Voronov’ilt solidaarselt kannatanule R. Leemet’ile tekitatud kahju välja.

V Z.B süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Pavel Voronov’iga ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11.12.2005.a kella 02.15 ja 05.20 vahel sisse ukseluku lõhkumise teel Lääne

maakonnas, Taebla vallas, Paliveres, Haapsalu mnt 19 maja ette pargitud Sven Vallimäe’le

kuuluvasse ja Ene Rooglaid’i kasutuses olevasse sõiduautosse VAZ 21051 registreerimismärgiga 664 ASP maksumusega 10 000 krooni ning lõhkusid ära süüteluku ja rooliluku, käivitasid auto ja

sõitsid sellega umbes 200 meetri kaugusele Haapsalu mnt 17 maja juures olevasse parklasse, kus

auto mootor suri välja, misjärel võtsid auto bensiinipaagist 20 liitrit bensiini maksumusega 253

krooni, tekitades kannatanule süüteluku ja rooliluku lõhkumisega kahju 500 krooni, juhipoolse ukseluku lõhkumisega kahju 125 krooni, roolisamba plastikust katte lõhkumisega kahju 100 krooni, samuti oli varguse käigus ära lõhutud juhipoolse ukse küljest tuulesuunaja maksumusega 500 krooni

ning juhipoolse istme seljatugi maksumusega 500 krooni. Kokku tekitati kuriteoga varaline kahju 1978 krooni.

Sellise tegevusega pani Z.B varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Pavel Voronov ebaseadusliku ’i süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Z.B-ga omastamise eesmärgil 11.12.2005.a kella 02.15 ja 05.20 vahel sisse ukseluku lõhkumise teel Lääne

maakonnas, Taebla vallas, Paliveres, Haapsalu mnt 19 maja ette pargitud Sven Vallimäe’le

kuuluvasse ja Ene Rooglaid’i kasutuses olevasse sõiduautosse VAZ 21051 registreerimismärgiga 664 ASP maksumusega 10 000 krooni ning lõhkusid ära süüteluku ja rooliluku, käivitasid auto ja

sõitsid sellega umbes 200 meetri kaugusele Haapsalu mnt 17 maja juures olevasse parklasse, kus

auto mootor suri välja, misjärel võtsid auto bensiinipaagist 20 liitrit bensiini maksumusega 253

20

krooni, tekitades kannatanule süüteluku ja rooliluku lõhkumisega kahju 500 krooni, juhipoolse ukseluku lõhkumisega kahju 125 krooni, roolisamba plastikust katte lõhkumisega kahju 100 krooni, samuti oli varguse käigus ära lõhutud juhipoolse ukse küljest tuulesuunaja maksumusega 500 krooni

ning juhipoolse istme seljatugi maksumusega 500 krooni. Kokku tekitati kuriteoga varaline kahju 1978 krooni.

Sellise tegevusega pani Pavel Voronov varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt

sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Pavel Voronov andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 93-94; VI kd tl 138/, et tunnistab ennast antud kuriteo toimepanemises süüdi. 11.12.2005.a kella 02.00-i ajal öösel läks ta koos Z.B-ga Paliveres, Haapsalu mnt 19 maja juurde, kus seisis punast värvi Žiguli. Autol olid uksed lukus, juhipoolse ukse avas ta noaga ning istus juhikohale ja Ken istus kõrvalistmele. Koos Keniga

tegid katki rooliluku ja lükkasid auto maja kõrval olevasse parklasse, kus ta pani auto juhtmetest käima. Peale seda sõideti autoga poe juurde parklasse, kus auto välja suri ja käima enam ei läinud.

Auto jäeti poe juurde parklasse ja mindi ära. Kui nad auto maja juurest võtsid, läks puruks auto

juhiukse küljes olev tuulesuunaja. Autost midagi ei varastatud, samuti ei varastatud bensiini.

Ärandati auto selleks, et see kellelegi varuosadena maha müüa. Hiljem lisab, et enne kui autoga

sõitma hakkasid, võtsid sellest autost 10-liitrilisse ämbrisse umbes 7 liitrit bensiini. Bensiinipaak lukus ei olnud, keerasid korgi pealt ära.

Süüdistatav Z.B andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 110-113; VI kd tl 207/, et on toime

pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. 10.-11.12.2005.a käisid koos Pavel Voronov’iga garaažides ja tahtsid autosid ärandada. Koos mindi ka Haapsalu mnt 19 asuva maja ette, kus seisis punane Žiguli. Läksid autosse sisse, kuid kuidas nad sisse said ja kas auto uksed oli lahti või mitte, ei mäleta. Pavel istus juhikohale ja tema kõrvalistmele ning Pavel pani auto juhtmetest käima. Kas ta

sellega ka midagi ära lõhkus, ei tea. Autoga sõideti natuke maad edasi poe juurde, kus auto jäi jääkonaruse taha kinni, ratas käis all ringi ja auto ei läinud enam edasi. Žiguli paagist võeti enne sündmuskohalt lahkumist kaasa umbes 5 l bensiini, kuhu see hiljem pandi, ei mäleta. Tl 76-80 IV kd kohaselt asub vaadeldav sündmuskoht Lääne sündmuskoha vaatlusprotokolli

maakonnas, Paliveres, Haapsalu mnt vahetus läheduses, Haapsalu mnt 19 maja juurde viival teel,

100 m kaugusel eelmainitud majast, kuhu on pargitud punast värvi sõiduauto VAZ 21051 reg

märgiga 664 ASP (foto 1). Sõiduauto on teele jäetud poolviltu, rattad paremale välja keeratud,

suunaga Haapsalu mnt poole. Sõiduautol on kõik klaasid terved (foto 2). Auto juhiukse lukul muukimise jäljed (foto 3). Sõiduauto juhiistme ees maas must värvi plastmassist aknale kinnitatav tuulesuunaja. Süütelukult juhtmed lahti tõmmatud (foto 4). Salongis esipaneeli keskel magnetofon, mille puudub esipaneel. Sündmuskoha vaatluse käigus jälgi ei avastatud. Kannatanu Ene Rooglaid andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 81-89/, et sõiduauto VAZ 21051 reg

märgiga 664 ASP kuulub tema pojale Sven Vallimäe’le ning auto üks kasutajatest on tema. 10.12.2005.a kella 14.00-i ajal parkis ta auto oma maja ette (Palivere, Haapsalu mnt 19), lukustades kõik uksed ja aknad olid eelnevalt suletud. 11.12.2005.a öösel kella 02.15 ajal aknast välja vaadates oli auto veel olemas. Kella 05.20 ajal keegi koputas uksele, avama ta ei läinud, kuid aknast välja

vaadates nägi ta trepikojast kahte mees lahkumas ning ühtlasi avastas, et autot ei ole enam omal kohal. Õue vaatama minnes leidis ta auto Haapsalu mnt 17 parklas seismas. Autol oli ära murtud

juhipoolse ukse küljest tuule suunaja, maksumusega 500 krooni. Tuulesuunaja tükid oli pandud

autosse. Sissemurdmisel autosse oli ära lõhutud juhipoolne ukselukk, maksumusega 125 krooni. Lõhutud oli süütelukk koos roolilukuga. Nimelt oli ära rebitud roolisamba plastikust kate, mis on

kasutuskõlbmatu, tekitatud kahju 100 krooni. Lahti oli lõhutud süüteluku juhtmete ühendus,

pistikupesa ning roolilukk oli rooli väänamisega purustatud. Süüteluku-rooliluku komplekti maksumus 500 krooni. Lõhutud oli juhipoolse istme seljatugi, mis enam ei lukustu, tekitatud kahju

21

500 krooni. Bensiinipaagi kork oli terve, kuid paagist oli kadunud 20 liitrit bensiini 95E, millega tekitati kahju 253 krooni. Kokku tekitati auto ärandamisega kahju 1 978 krooni.

Tl 90-92 kd IV kohaselt vaadeldavateks objektideks on kaks musta asitõendi vaatlusprotokolli plastmassist tükki (foto 1), süüteluku südamik (foto 2) ja ukseluku südamik (foto 3), mis on jäetud kriminaalasja juurde. tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõendid Süüdistatavad tunnistasid kohtuistungil oma süüd selle kuriteo toimepanemises. Prokurör toetas kohtuistungil süüdistust. Kaitsjad leidsid, et tõendamiseseme asjaolude üle vaidlust ei ole.

Kohus, hinnanud kriminaalasja toimikus leiduvaid tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatavate süü neile süüks arvatud kuriteos on tõendamist leidnud, tõendid on kokkulangevad ja samuti tunnistavad

oma süüd süüdistatavad ise. Tegu on õigesti kvalifitseeritud ja kohus mõistab Z.B ja P. Voronov’i süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. Tsiviilhagi – kannatanu E.Rooglaid on avaldanud, et kuriteoga on tallekahju tekitatud 1 978 krooni.

Süüdistatavad tsiviilhagile vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi on kannatanu ütlustega põhjendatud ja kahju kuulub süüdistatavatelt solidaarselt väljamõistmisele kannatanu kasuks.

VI Z.B süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Pavel Voronov’iga ukselaudade

lõhkumise teel 10.12.2005.a öösel vastu 11.12.2005.a Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres,

Põllu tn asuvasse garaaži, kust püüdsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära Mati Kallas’ele kuuluvat ja Arne Kallas’e kasutuses olevat sõiduautot Ford Sierra registreerimismärgiga 654 AHX, väänates kõveraks rooli ja rikkudes süüteluku maksumusega 500 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna sõiduauto ei käivitunud. Rooli rikkumisega tekitati varaline kahju 200 krooni,

roolisamba plastkatete lõhkumisega 100 krooni ja ukselaudade lõhkumisega 100 krooni. Kokku tekitati kannatanule varalist kahju 900 krooni.

Sellise tegevusega, püüdes grupi poolt sissetungimisega võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõrast vallasasja pani Z.B varem varguse toime pannud isikuna toime varguse katse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Pavel Voronov ukselaudade lõhkumise ’i süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Z.B-ga

teel 10.12.2005.a öösel vastu 11.12.2005.a Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres, Põllu tn

asuvasse garaaži, kust püüdsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära Mati Kallas’ele kuuluvat ja Arne Kallas’e kasutuses olevat sõiduautot Ford Sierra registreerimismärgiga 654 AHX,

väänates kõveraks rooli ja rikkudes süüteluku maksumusega 500 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule

viimata, kuna sõiduauto ei käivitunud. Rooli rikkumisega tekitati varaline kahju 200 krooni,

roolisamba plastkatete lõhkumisega 100 krooni ja ukselaudade lõhkumisega 100 krooni. Kokku tekitati kannatanule varalist kahju 900 krooni.

Sellise tegevusega, püüdes grupi poolt sissetungimisega võtta ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ära võõrast vallasasja pani Pavel Voronov varem varguse toime pannud isikuna toime varguse katse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Pavel Voronov andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 135-136; VI kd tl 138/, et 10.12.2005.a kella 00.00-i paiku oli ta purjus koos Z.B-ga ja nad läksid Läänemaal, Taebla vallas, Palivere alevikus, Põllu tn garaažide juurde, kus vist kooli poolt esimese garaaži uks kirve abil ära lõhuti. Ei mäleta, kes garaaži ukse avas aga koos mindi garaaži sisse, kus seisis Ford Sierra

diisel, mille uksed olid lahti. Tema istus autosse juhi kohale ja Ken kõrvalistuja kohale, kus proovisid mõlemad auto roolilukku maha keerata aga ei saanud. Rohkem ei teinud autole midagi. Seda ei mäleta, et rooli plastikkatteid oleks väänanud, need võisid rooliluku keeramisel puruneda.

Sõiduki süüteluku lõhkus tema ära. Kuna roolilukku maha ei saadud, hakkasid nad garaažist ära

minema, kuid siis keegi karjus midagi ning nad panid jooksu. Sõiduauto taheti ärandada, et see hiljem varuosadena maha müüa.

Süüdistatav Z.B andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 137-142; VI kd tl 207/, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Eelmise aasta detsembri alguses läksid nad koos Pavel

22 Voronov’iga garaažide juurde, kuid kellele see kuulus, ei tea. Neil oli kaasas kirves, mille abil Ken

tõmbas garaaži ukse eest ära kaks lauda, mille tagajärjel sai seestpoolt ukse lahti teha. Kust see

kirves saadi ja kes ukse seestpoolt lahti tegi, seda ei mäleta. Garaažis oli auto, mille uksed olid lukustamata. Tema istus auto kõrvalistmele ja P. Voronov juhiistmele ning nad tahtsid auto käima panna, kuid auto rool oli lukus. Keni teada autot juhtmetest käima ei proovitud panna, kuid päris kindel selles ei ole, kuna oli tol õhtul väga purjus. Kas autol midagi katki läks, ei mäleta. Kui nad

autost välja tulid ja ära hakkasid minema, siis kuulsid, kuidas keegi karjub. Selle peale jooksid mõlemad ära. Auto taheti varastada selleks, et see hiljem ära lammutada ja maha müüa.

Tl 117-121 IV kd kohaselt asub vaadeldav sündmuskoht Lääne sündmuskoha vaatlusprotokolli

maakonnas, Paliveres, Põllu tn 8 maja taga, kus paiknevad kaks rida garaaže. Vasakpoolses reas vasakult neljanda garaažiboksi ukse üks laud on lahti kangutatud (foto 1) ning uks avatud asendis. Garaažis halli värvi sõiduauto Ford Sierra reg märgiga 654 AHX (foto 2). Auto uksed lukustamata, juhiuks avatud asendis (foto 3). Juhiukse lukul muukimisjälgi ei ole (foto 4). Auto salongis juhiistme ees maas musta värvi plastmassist roolisamba ja süüteluku katted, mis on lahti murtud, samuti on rool kõveraks väänatud (foto 5 ja 6). Autos kõrvalistuja istme ees maas puidust varrega kirves, mis pakendati kilekotti ja võeti kaasa. Kannatanu Arne Kallas andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 125-127/, et 10.12.2005.a kella 23.00-i paiku avastas tema ema Elvi Kallas, et garaaži on sisse murtud ukselaudade lõhkumise teel (Palivere

alevikus G/Ü Laada 1), kus seisis Arne kasutuses olev, kuid tema isale Mati Kallas’ele kuuluv sõiduauto Ford Sierra reg märgiga 654 AHX. Arne läks autot üle vaatama 11.12.2005.a ja avastas, et sõiduki rooli oli kõveraks väänatud, kuna ilmselt taheti roolilukku maha keerata, mistõttu tekitati

kahju 200 krooni. Kahjustatud oli ka süütelukk, mille maksumus on 500 krooni; roolisamba

plastikkatted olid ülevalt ja alt küljest ära väänatud, millega tekitati kahju 100 krooni; garaaži sissetungimise ja ukse lõhkumisega tekitati kahju 100 krooni. Kokku tekitati kuriteoga varalist kahju 900 krooni. Auto uksed olid vigastusteta, kuna auto uksed olid garaažis lukustamata asendis. Tunnistaja Elvi Kallas andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 131-132/, et 10.12.2005.a kella 23.00-i ajal kuulis ta oma kodu aknast (Lääne mk, Taebla vald, Palivere, Põllu 6-6) garaažide poolt mingit

kriginat ja kolksusid. Seejärel jooksis ta garaaži nurga juurde ja näitas garaaži ukse peale

taskulambiga tuld, mille peale jooksis garaažist välja tumedates riietes mees, kes võis olla Pavel

Voronov. Enne kella 23.00-i nägi ta tumedates riietes P. Voronov’it koos ühe teise Palivere noormehega garaažide poole minemas. Seejärel, kui Pavel oli garaažist välja jooksnud, nägi ta, et garaaži uksed olid pärani lahti ning kutsus selle peale kohale politsei. Politsei saabudes avastas ta, et

garaaži ukse laud oli ära väänatud, mille kaudu oli uks seestpoolt riivist avatud. Lisaks oli autos võõras kirves ja rool ära väänatud.

Tl 122-124 IV kd kohaselt on vaadeldav objekt puidust varrega asitõendi vaatlusprotokolli metallist kirves, mille käepideme pikkus on 52 cm, laius 4,8 cm, kirve tera pikkus 25 cm ja tera laius 14 cm (foto 1). Asitõend on paigutatud Lääne PP Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb kirves hävitada. Kohtuistungil tunnistasid end selle kuriteo toimepanemises süüdi. süüdistatavad

Prokurör kaitsja ja P. Voronov süü tõendamist ja leidsid, et kogutud tõenditega on Z.B leidnud.

Kohus, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et tõendid on kokkulangevad ja kinnitavad

üheselt Z.B ja P. Voronov süüd neile süüks arvatud kuriteo toimepanemisel. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 4 järgi, kuna vargus on toime pandud

isikute grupi poolt, kes on varem varguse toime pannud ja sissetungimisega. Vargus jäi katse

staadiumisse ja see, et kuritegu lõpule ei viidud, ei sõltunud süüdistatavate tahtest – auto ei

käivitunud ja seetõttu ei saanud süüdistatavad autot varastada. Süüdistatavad tuleb kuriteo toimepanemises süüdi mõista. Tsiviilhagi – kannatanu A. Kallas on avaldanud, et kuriteoga - ukse ja auto lõhkumisega on talle

tekitatud varalist kahju 900 krooni. Tsiviilhagi suurusele kellelgi vastuväiteid ei olnud ja kohus

23

leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja kahju tuleb kannatanu kasuks süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista.

VII Z.B süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Pavel Voronov’iga 10.12.2005.a öösel

vastu 11.12.2005.a ukselaudade lahtimurdmise teel omavoliliselt sisse Lääne maakonnas, Taebla

vallas, Paliveres, Põllu tänaval asuvasse Toivo Palmiste’le kuuluvasse garaaži. Sissetungimisega tekitati kannatanule varalist kahju kokku 1 500 krooni. Sellise tegevusega pani Z.B varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse sissetungimise, s.o KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Pavel Voronov’i süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Z.B-ga 10.12.2005.a öösel vastu

11.12.2005.a ukselaudade lahtimurdmise teel omavoliliselt sisse Lääne maakonnas Taebla vallas

Paliveres Põllu tänaval asuvasse Toivo Palmiste’le kuuluvasse garaaži. Sissetungimisega tekitati kannatanule varalist kahju kokku 1 500 krooni.

Sellise tegevusega pani Pavel Voronov varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse sissetungimise, s.o KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Pavel Voronov andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 153-154; VI kd tl 138/, et

10.12.2005.a öösel peale kella 23.00-i läks ta koos Z.B-ga Läänemaal, Taebla vallas, Palivere alevikus, Põllu tn garaažide juurde, kus Z.B lõhkus kirvega ühel garaaži uksel ära kolm lauda. Kumb garaaži ukse avas, ei mäleta, kuid üks neist pani käe sisse ja tegi ukse seestpoolt lahti. Garaažis sees ringi vaadates nähti ühte sõiduautot. Kuidas sõiduauto ukseluku kate katki läks, seda ei tea, kuna tema seda ei teinud. Kuna garaažist midagi võtta ei olnud, hakati ära minema. Sel

hetkel, kui Ken veel garaažis oli, kuulis Pavel, kuidas keegi karjus midagi, mille peale mõlemad poisid ära jooksid.

Süüdistatav Z.B andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 155-158; VI kd tl 207/, et on toime

pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Tema ja Pavel Voronov läksid koos garaažide juurde, kaasas kirves, millega tema ukse ära lõhkus ja eest ära tõmbas. Et käe saaks uksest sisse panna, pidi

ka uksel seespool oleva polstri ära lõhkuma. Kes ukse lukust lahti tegi, enam ei mäleta, vist Voronov. Uks tehti lahti ja mindi garaaži sisse, kus ringi vaadates midagi ei nähtud ning tuldi uuesti välja. Mis eesmärgil garaaži mindi, enam ei mäleta, kuna olid Voronov’iga mõlemad purjus.

Tl 146-147 IV kd kohaselt asub vaadeldav sündmuskoht Lääne sündmuskoha vaatlusprotokolli

maakonnas, Paliveres, Põllu tn 8 maja taga, kus paiknevad kaks rida garaaže. Parempoolses reas vasakult neljanda garaaži uksed lahtises asendis, parempoolse ukse kaks lauda ära murtud (foto 1).

Uksel kaks siselukku, mõlemal lukukeeled väljakeeratud asendis. Garaažis sinist värvi sõiduauto Seat reg märgiga 376 ARG (foto 2). Auto uksed lukustatud, signalisatsioon peal.

Kannatanu Toivo Palmiste andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 149-152/, et laupäeva öösel s.o

10.12.2005.a kella 00.00-i paiku tuli tema juurde Mati Kallas, kes teatas, et Toivole kuuluvasse garaaži on sisse murtud. Kohale minnes nägi ta, et garaaži ukse kolm lauda oli lahti murtud, ukse sisemine polsterdus lõhki rebitud ja välisukse lukk ära lõhutud, millega oli tekitatud varalist kahju kokku 1 500 krooni väärtuses. Garaažis seisis tema poolt liisitud sõiduauto Seat Cordoba Vario reg märgiga 376 ARG, mille juhipoolse ukseluku kate oli küljest ära rebitud, millega tekitati kahju 100 krooni. Garaažist midagi varastatud ei olnud ja sõidukisse sisenetud ei olnud (signalisatsioon oli peal ja uksed olid lukus). Kokku tekitati kuriteoga varalist kahju 1 600 krooni. Kohtus tunnistasid end selle kuriteo toimepanemises süüdi. süüdistatavad Prokurör kaitsjad ja leidsid, et süüdistatavate süü tõendatuse osas vaidlust ei ole.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatavate süü on tõendamist leidnud. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ning Z.B ja P. Voronov tuleb KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi mõista. Asitõendid puuduvad.

24

Tsiviilhagi – kannatanu T. Palmiste on avaldanud, et kuriteoga on temale lõhkumisega kahju tekitatud 1 600 krooni. Tsiviilhagi osas kellelgi vastuväiteid ei olnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kahju kuulub Z.B-lt ja P. Voronov’ilt solidaarselt väljamõistmisele kannatanu kasuks.

VIII Z.B süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Pavel Voronov’iga 10.12.2005.a kella 23.55 paiku ukselaudade lahtimurdmise teel sisse Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres, Põllu

tänaval asuvasse Gennadi Levoškin’ile kuuluvasse garaaži, millega tekitas kannatanule varalist kahju 200 krooni. Sellise tegevusega pani Z.B varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse sissetungimise, s.o KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Pavel Voronov 10.12.2005.a kella 23.55 ’i süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Z.B-ga paiku ukselaudade lahtimurdmise teel sisse Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres, Põllu tänaval

asuvasse Gennadi Levoškin’ile kuuluvasse garaaži, millega tekitas kannatanule varalist kahju 200 krooni.

Sellise tegevusega pani Pavel Voronov varem omavolilise sissetungi toime pannud isikuna grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse sissetungimise, s.o KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Pavel Voronov andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 173-174; VI kd tl 138/, et 10.12.2005.a öösel kella 23.00-i ajal läks ta koos Z.B-ga Palivere alevikus Põllu tn asuvate garaažide juurde. Vist metsa poolt teise garaaži ukselt lõi Z.B ühe või kaks lauda lahti, mille järel avati ukse ülemine riiv lahti, kes avas, ei mäleta. Garaažis seisis katte all auto, mida ei puudutud, vaid vaatasid niisama.

Süüdistatav Z.B andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 175-178; VI kd tl 208/, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Olid tol päeval koos Pavel Voronov’iga. Kirves oli neil kaasas, mille abil lõhuti ära ja tõmmati lahti garaaži ukse laud, et seejärel saaks seestpoolt ukse lahti teha. Garaaži mindi ilmselt selleks, et sealt midagi varastada, kuid üksikasju ei mäleta, kuna oli tol ööl purjus. Kas garaažist midagi ka kaasa võeti, ei mäleta.

Tl 160-164 IV kd kohaselt asub vaadeldav sündmuskoht Lääne sündmuskoha vaatlusprotokolli

maakonnas, Paliveres, Põllu tn 8 maja taga, kus paiknevad kaks rida garaaže. Garaažid on kivist puitustega. Vasakpoolses reas on 12 garaaži ning parempoolses reas 10 garaaži. Vasakult kolmanda garaaži uksed avatud asendis. Garaaži parempoolse ukse kaks lauda puruks murtud (foto 1). Garaaži ukse luku keel väljakeeratud asendis (foto 2). Garaažis vasakul seina ääres külmik, riiulid, milledel erinevad esemed, rehvid koos velgedega, kapp ja laud (foto 3). Paremal seina ääres maas erinevad esemed (foto 3). Garaaži tagaosas sinist värvi kerghaagis, millel kate, tungraud ja ämber (foto 4 ja 5). Kannatanu Gennadi Levoškin andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 165-171/, et 09.12.2005.a päeval sõitis ta ära Pärnusse. Järgmisel nädalal 15.12.2005.a helistas talle tema naaber Mati Paas ja teatas, et tema garaaži on sisse murtud. Samal päeval sõitis ta koju ja läks garaaži üle vaatama. Lõhutud oli

garaaži parempoolsel uksel kaks lauda ja ukse sisemine vooder. Garaažist midagi varastatud ei olnud. Sissetungimisega tekitati kahju 200 krooni. Kohtus tunnistasid end selle kuriteo toimepanemises süüdi. süüdistatavad Prokurör kaitsjad ja leidsid, et süüdistatavate süü tõendatuse osas vaidlust ei ole.

Kohus, hinnanud eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatavate süü on tõendatud.

Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti, sest süüdistatavad tungisid isikutena, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, taas omavoliliselt sisse G. Levoškin’ile kuuluvasse garaaži. Kohus mõistab süüdistatavad nende poolt toime pandud kuriteos süüdi. Asitõendid puuduvad.

25

Tsiviilhagi – kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 200 krooni, mis on ukse lõhkumisest

tingitud kahju. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub väljamõistmisele solidaarselt Z.B-lt ja P. Voronov’ilt, sest just nemad tekitasid kuriteoga selle kahju kannatanule.

IX Z.B süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Pavel Voronov’iga 11.11.2005.a öösel

vastu 12.11.2005.a sisse Lääne maakonnas, Taebla vallas, Palivere alevikus, Haapsalu mnt 15

asuvasse Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvasse A ja O kauplusesse, kust võtsid ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära 2,56 kg viinamarju kokku summas 91.72 krooni, 2,40 kg õunu kokku

maksumusega 18.52 krooni, 1 kooreasendaja Caroma 250g kokku maksumusega 15.90 krooni, 7

pakki verivorsti Jõulurõngas kokku maksumusega 49 krooni, 2 pakki peresardelli kokku

maksumusega 24 krooni, 0,64 kg broileri külmutatud koibi kokku maksumusega 24.15 krooni, 2 pakki pereviinerit kiles 500gr kokku maksumusega 41 krooni, 2 pakki Valga viinereid 470 g kokku maksumusega 46.20 krooni, 1 pakk delikatess viinereid 500g maksumusega 30.90 krooni, 1 pakk tikuviinereid 350 g maksumusega 19.10 krooni, 2 pakki peresardelli 500 g kokku maksumusega 44 krooni, 2 pakki suitsusardelli 400 g kokku maksumusega 41 krooni, 1 tükk keeduvorsti Laste 250 g

maksumusega 13.50 krooni, 1 tükk Ranna sinkvorsti 300g maksumusega 12.10 krooni, 1 tükk

juustuvorsti 0,3kg maksumusega 12.50 krooni, 2 pakki viilutatud lastevorsti 150g kokku

maksumusega 17.80 krooni, 2 pakki võileivavorsti Mini 250g kokku maksumusega 25 krooni, 1 pakk kalkuni viilutatud poolsuitsuvorsti 190g maksumusega 13.10 krooni, 1 pakk suitsuvorsti 150g maksumusega 11.50 krooni, 1 pakk Kirimäe poolsuitsuvorsti 330g maksumusega 20.50 krooni, 1 pakk Jussi poossuitsuvorsti 330g maksumusega 15.50 krooni, 2 pakki Tõmmu poolsuitsuvorsti 350g kokku maksumusega 38.20 krooni, 1 pakk poolsuitsuvorsti Pikuke 200g maksumusega 12.70 krooni, 1 pakk viilutatud keedusalaamit 200g maksumusega 15.50 krooni, 0,26 kg suitsubroileri koiba

kokku maksumusega 12 krooni, 0,29 kg seakaela karbonaadi kondita kokku maksumusega 25.03

krooni, 1,62 kg kondita ribi kokku maksumusega 113.45 krooni, 1 pakk maksapasteeti 200g maksumusega 8.50 krooni, 1 pakk delikatess maksapasteeti 200g maksumusega 16 krooni, 1 pakk

maksapasteeti kurkidega 200g maksumusega 16 krooni, 2 pakki Järlepa kotlette 360g kokku

maksumusega 33 krooni, 1 pakk kohvikoort maksumusega 3 krooni, 2 pakki maksavorsti kokku maksumusega 12 krooni, 3 pakki kohupiima banaanitoru kokku maksumusega 30 krooni, 2 juustusibulaleiba 80g kokku maksumusega 13 krooni, 4 pakki sigarette Marlboro Lights kokku maksumusega 108 krooni, 8 pakki sigarette Marlboro Ultra Light kokku maksumusega 212 krooni,

21 pakki sigarette L&M kokku maksumusega 451.50 krooni, 10 pakki sigarette Next FF kokku maksumusega 170 krooni, 31 pakki sigarette L&M Lights kokku maksumusega 713 krooni, 35 pakki

sigarette L&M Super Light kokku maksumusega 752.50 krooni, 26 pakki sigarette Bond Light

kokku maksumusega 481 krooni, 10 pakki sigarette Bond Super Light kokku maksumusega 185

krooni, 13 pakki sigarette Red White kokku maksumusega 214.50 krooni, 10 pakki sigarette Red

White Super Lights kokku maksumusega 165 krooni, 37 pakki sigarette Red White Lights kokku maksumusega 610.50 krooni, 5 pakki sigarette Corner Blue 84 kokku maksumusega 72.50 krooni, 4 pakki sigarette Vermont Lights kokku maksumusega 62 krooni, 30 pakki sigarette Vermont Ultra

Light kokku maksumusega 465 krooni, 23 pakki sigarette Rumba Originaal kokku maksumusega 414 krooni, 35 pakki sigarette Leek Originaal kokku maksumusega 595 krooni, 10 pakki sigarette

Vermont UL 100 kokku maksumusega 165 krooni, 3 pakki sigarette Vermont Light 100 kokku maksumusega 49.50 krooni, 10 pakki sigarette Wall Street Extra Super Light kokku maksumusega 165 krooni, 20 pakki sigarette Wall Sreet Light kokku maksumusega 330 krooni, 9 pakki sigarette

Wall Sreet Super Light Mentool kokku maksumusega 148.50 krooni, 10 pakki sigarette Saint George kokku maksumusega 145 krooni, 15 pakki sigarette Priima kokku maksumusega 255 krooni, 9 pakki sigarette LD kokku maksumusega 139.50 krooni, 12 pakki sigarette LD Super Lights kokku

maksumusega 192 krooni, 1 pakk sigarette LD Slims Mint maksumusega 17 krooni, 20 pakki sigarette Saint Geor. Lights kokku maksumusega 290 krooni, 4 pakki sigarette Form Lights kokku maksumusega 66 krooni, 17 pakki sigarette Trend Punane kokku maksumusega 289 krooni, 30 pakki

26

sigarette Trend Light kokku maksumusega 510 krooni, 23 pakki sigarette Trend Lights Menthol kokku maksumusega 379.50 krooni, 11 pakki sigarette Trend Super Lights kokku maksumusega 187 krooni, 72 toosi tikke kokku maksumusega 36 krooni, 57 tulemasinat Aikon kokku maksumusega 541.50 krooni, 25 välgumihklit Aikon kokku maksumusega 100 krooni, 6 tulemasinat Unilite KS-

518 kokku maksumusega 42 krooni, 1 pudel 0,5 l Star Dollar maksumusega 72 krooni, 1 pudel Napoleon Pierre Devent maksumusega 76 krooni, 3 pudelit 0,5 l Gremi kokku maksumusega 261 krooni, 1 pudel 0,5 l Louis VX V.O.P maksumusega 61.90 krooni, 1 pudel Aramis Special Reserve maksumusega 79.90 krooni, 2 pudelit Akropol 50CL kokku maksumusega 119.80 krooni, 4 pudelit Napoleon Dubaron 35CL kokku maksumusega 270 krooni, 1 pudel 0,5 l Jägermeister maksumusega 143.20 krooni, 1 pudel 0,5 l likööri Metsmaasikas maksumusega 52 krooni, 2 pudelit 0,5 l likööri Kirsi kokku maksumusega 106 krooni, 1 pudel 0,5 l Gabrile 48% maksumusega 77 krooni, 5 pudelit

0,5 l Liivimaa Palsamit 45% kokku maksumusega 450 krooni, 1 pudel 0,5 l Lõunamaine maksumusega 71 krooni, 2 pudelit 0,5 l Vaarika likööri kokku maksumusega 108 krooni, 1 pudel 0,5

l Kohvi likööri 21% maksumusega 53.90 krooni, 2 pudelit 0,5 l Mee likööri 35% kokku maksumusega 150 krooni, 1 pudel 0,2 l G.R-i Viina 40% maksumusega 28.90 krooni, 3 pudelit 0,5 l

Viru valget 40% kokku maksumusega 222 krooni, 2 pudelit 1,0 l G.R-i Viina 40% kokku maksumusega 198 krooni, 2 pudelit 0,7 l G.R-i Viina 40% kokku maksumusega 149.80 krooni, 9 pudelit 0,5 l Saaremaa Viina 40% kokku maksumusega 621 krooni, 1 pudel 0,5 l Maximus Vodka

maksumusega 95 krooni, 7 pudelit 0,5 l Y2K Vodka 40% kokku maksumusega 503.30 krooni, 1

pudel 0,5 l Moe Viin maksumusega 45.50 krooni, 1 pudel 0,5 l Old Thomson maksumusega 90 krooni, 2 pudelit 0,7 l Highland Gold 40% kokku maksumusega 258 krooni, 2 pudelit 0,7 l Canadian Gold kokku maksumusega 278 krooni, 2 pudelit Šampus Laroshell Muskat kokku maksumusega 83 kroon, 1 pudel Törley Muscateller Doux maksumusega 50 krooni, 1 pudel Sovetskoje Muskatnoje maksumusega 34.80 krooni, 1 pudel 0,75 l Sophia Sakar Chard maksumusega 48.90 krooni, 1 pudel Santa Barbara Bianco maksumusega 50 krooni, 1 pudel Late Harvest Cab.Sau. maksumusega 59.70

krooni, 1 pudel Selected Harves Merlot maksumusega 57.90 krooni, 1 pudel Bollino Red 75CL maksumusega 39.50 krooni, 1 pudel Monte Cristo White 0,75 l maksumusega 39.90 krooni, 1 pudel

Valtu Jõhvika 0,75 l maksumusega 41 krooni, 2 pudelit Sovetskoje Shampanskoje kokku

maksumusega 172 krooni, 4 pudelit 0,5 l heledat õlut President 4,2% kokku maksumusega 26

krooni, 1 purk 0,5 l heledat õlut Rock maksumusega 9.90 krooni, 1 pudel 0,5 l õlut Rock maksumusega 8.50 krooni, 2 pudelit 1,0 l Saku Rock AM 5,3% kokku maksumusega 33.80 krooni, 3 pudelit 0,5 l heledat õlut Saku Originaal kokku maksumusega 25.50 krooni, 1 pudel 0,33 l Saku on

Ice maksumusega 7.50 krooni, 1 pudel 2,0 l heledat õlut Presidendi 10% maksumusega 28.90 krooni, 2 pudelit 0,5 l Presidendi 10 kokku maksumusega 17.80 krooni, 1 pudel 1,0 l heledat õlut

Bear Beer 10% maksumusega 18.90 krooni, 8 pudelit 0,5 l heledat õlut Double Bock kokku maksumusega 55.20 krooni, 2 pudelit 2,0 l Turbo Diesel 7,5 % kokku maksumusega 56.20 krooni, 1 0,5 l Gin LD Kak.-Sidr maksumusega 13.90 krooni, 13 pudelit 1,5 l LD Grape kokku maksumusega 425.10 krooni, 1 pudel 1,5 l LD Gin Cactus maksumusega 37.50 krooni, 1 pudel 1,5l Gin Granberry maksumusega 37.10 krooni, 3 pudelit 1,5 l Gin Blue Ice kokku maksumusega 111 krooni, 1 pudel 0,5 l Evian maksumusega 9.50 krooni, 2 pudelit 1,5 l Montavit G-TA kokku maksumusega 13.80

krooni, 3 pudelit 0,5 l Energiajooki Husler kokku maksumusega 36.60 krooni, 6 pudelit 0,4 l

energiajooki Starter kokku maksumusega 78.60 krooni, 17 pudelit 0,5 l energiajooki LX Power

Original kokku maksumusega 246.50 krooni, 3 pudelit 0,5 l Saku Kali kokku maksumusega 21

krooni, 1 pudel 1,5 l Linnuse kali maksumusega 13.50 krooni, 1 pudel 2,0 l Original Light Cola maksumusega 11.70 krooni, 8 pudelit 0,5 l Sprite Music kokku maksumusega 72.80 krooni, 1 pudel

1,5 l Päikese Limps maksumusega 12.50 krooni, 1 pudel 1,5 l Ace Porgandi maksumusega 15 krooni, 1 pudel 1,0 l Aura Apelsinimahl maksumusega 14.50 krooni, 1 pudel 2 l Gutta Max Apelsini maksumusega 21.10 krooni, 10 pakki 0,2 l Kõrrejooki Fel.Pirni kokku maksumusega 45 krooni, 9

pakki 0,2 l kannujooki Jõhvika kokku maksumusega 87.30 krooni, 1 pudel Ambrosia Jõhvika

Siirupit maksumusega 16.50 krooni, 1 pakk kohvi Luxus 500g maksumusega 41 krooni, 1 pakk

27 kohvi President 500g maksumusega 39.90 krooni, 2 pakki kohvi Café Arome Export 500g kokku

maksumusega 97.80 krooni, 1 pakk kohvi Gevalia 500g maksumusega 44.50 krooni, 1 pakk

lillejooki Karkade 100g maksumusega 9.90 krooni, 3 pakki kibuvitsa-vaarikateed kokku maksumusega 80.10 krooni, 36 pakki Orbit Wr.White suhkruvaba kokku maksumusega 216 krooni, 1 pakk Orbit Eucalyptus padi maksumusega 5.80 krooni, 16 pakki nätsu Orbit Winterfresh kokku

maksumusega 216 krooni, 11 pakki nätsu Orbit Sweet Mint kokku maksumusega 143 krooni, 4

pakki Tic-Tac Orange kokku maksumusega 21.20 krooni, 11 pakki Tic-Tac Mint kokku maksumusega 56.10, 3 pakki Mynthon Strong 34g kokku maksumusega 23.10 krooni, 1 pakk

Mynthon Citr.Multiv. 34g maksumusega 7.50 krooni, 2 pakki Tic-Tac Spearmint kokku maksumusega 10.40 krooni, 4 pakki Kasekese batoone 150g kokku maksumusega 42 krooni, 1 pakk

kompvek Pilveke 150g maksumusega 11.50 krooni, 8 pakki kompvekke Kaevur 175g kokku maksumusega 87.20 krooni, 3 pakki kompvekke Teekonna 175g kokku maksumusega 32.10 krooni, 3 pakki kompvekke Kalev 175g kokku maksumusega 62.70 krooni, 1 pakk kompvekke Mari 175g maksumusega 10.70 krooni, 1 pakk komme Tõmmu 175g maksumusega 9.90 krooni, 2 pakki Maria Hops 150g kokku maksumusega 17.80 krooni, 5 pakki Karuna Fortuna kokku maksumusega 62.50 krooni, 4 pakki Hubba Bubba Kirss 16g kokku maksumusega 14 krooni, 4 pakki Chewits Maasika 25g kokku maksumusega 9.60 krooni, 5 pakki Chupa Fruit 13g kokku maksumusega 12.50 krooni, 4 pakki Kk.Weinbrand Kirss 150g kokku maksumusega 87.60 krooni, 3 pakki Kk Krasnoi Mak

Roshen 235g kokku maksumusega 89.70 krooni, 3 pakki Delicious Nut Pralinee 12g kokku maksumuses 55.50 krooni, 3 pakki Delicious Cherry Praline kokku maksumuses 55.50 krooni, 16 pakki Halvaa Ali-Baba 200g kokku maksumuses 238.40 krooni, 10 pakki Iiris Koore 100g kokku maksumuses 74 krooni, 1 pakk Sefiir Roosa 200g maksumuses 12.90 krooni, 1 pakk präänik Van. 300g maksumuses 5.90 krooni, 2 pakki Küpsis Selga 190g Iris kokku maksumuses 11.80 krooni, 5

pakki Šok. Bounty Milk 57g kokku maksumuses 34.50 krooni, 27 pakki Snicers 60g kokku

maksumuses 159.30 krooni, 7 pakki Twix 58g kokku maksumuses 41.30 krooni, 15 pakki Šok. Tupla Export 33g kokku maksumuses 69 krooni, 8 pakki Kinder Bueno 43g kokku maksumuses 64 krooni, 1 pakk Kitkat Chunky 46g maksumuses 5.20 krooni, 5 pakki Tiko Šokol. Batoon 50g kokku maksumuses 20 krooni, 4 pakki Manija Šok. Batoon 50g kokku maksumuses 20 krooni, 13 pakki Ralis Šok. Batoon 40g kokku maksumuses 58.50 krooni, 12 pakki Geisha 44g kokku maksumuses 92.40 krooni, 7 pakki Fazer Vahv. Suffeli 21g kokku maksumuses 27.30 krooni, 8 pakki Šokolaadi Daim 28g kokku maksumuses 39.20 krooni, 8 pakki Kinder Surprise 20g kokku maksumuses 92

krooni, 1 pakk Plokkšokolaad Silberbl 200g maksumuses 16.90 krooni, 1 pakk Šokolaad Anneke 50g maksumuses 6.20 krooni, 1 pakk Šokolaad Kama 50g maksumuses 4 krooni, 14 pakki Olympia šokolaadi Rosinate ja pähklitega kokku maksumuses 65.80 krooni, 2 pakki šokolaadi Geisha 100g kokku maksumuses 34 krooni, 1 pakki Marabou piimašokolaadi maksumuses 11.50 krooni, 3 pakki

Piraat 60g kokku maksumuses 24.60 krooni, 2 pakki küüslaugu leivad 150g kokku maksumuses 17.80 krooni, 12 pakki Lays Rohelise sibulaga 150g kokku maksumuses 52.80 krooni, 1 pakk Lays hapukoore ja sibulaga 90g maksumuses 11.50 krooni, 1 pakk Lays hapukoorega 170g maksumuses 18.50 krooni, 1 pakk Lays sibulaga 170g maksumuses 16.90 krooni, 15 pakki Lays juustu ja sibulaga 90g kokku maksumuses 172.50 krooni, 2 pakki Lays Primavera 90g kokku maksumuses 23 krooni, 1 pakk cheetos juustuga 22g maksumusega 3 krooni, 20 pakki päevalilleseemneid kokku maksumuses 30 krooni, 2 pakki soolapähkleid 200g kokku maksumuses 25 krooni, 9 pakki Maisipulgad Magic Stick kokku maksumuses 90.90 krooni, 19 pakki M.Fr Sokk kokku maksumuses 302.10 krooni, 2 Nivea kreemi kokku maksumuses 55 krooni, 7 pakki Deo Ypmen Axion kokku maksumuses 203.70 krooni, 2 tükki Deo Nivea Fresh kokku maksumuses 80 krooni, 2 pakki žilette Rubi Stainl 5tk kokku maksumuses 15.80 krooni, 1 pakk žilette Sputnik 10tk maksumuses 4 krooni, 12 panni Kondoome Cool Classic 3tk kokku maksumuses 154.80 krooni, 2 pakki prügikotte 20l 50tk kokku maksumuses

47 krooni, 1 pakk prügikotte 100l 10tk maksumuses 16.90 krooni, 3 tükki ajalehte Kuldne Börs

kokku maksumuses 44.70 krooni, 1 pakk nööpnõelu maksumuses 35.20 krooni, 2 paari naiste

töökindaid Koot. K-Nut kokku maksumuses 8.60 krooni, 11 fotofilmi 200/24 kokku maksumuses

28 214.50 krooni, 17 tükki Simpel 100 kokku maksumuses 1 700 krooni, 4 tükki Simpel Start 75/75 kokku maksumuses 300 krooni, 20 tükki Zen 100 kokku maksumuses 2 000 krooni, 15 tükki Zen 50 kokku maksumuse 750 krooni, millega tekitasid Haapsalu TÜ-le varalist kahju kokku 30 276 krooni 96 senti, millest moodustab ukse lõhkumisega tekitatud kahju on 1 031 krooni ja seoses vargusega

tehtud inventuuriga tekitatud kahju 2 349 krooni ning asjade äravõtmisega tekitatud kahju 26 896 krooni 96 senti.

Sellise tegevusega pani Z.B varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt

sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Pavel Voronov’i süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Z.B-ga 11.11.2005.a öösel vastu

12.11.2005.a sisse Lääne maakonnas, Taebla vallas, Palivere alevikus, Haapsalu mnt 15 asuvasse Haapsalu Tarbijate Ühistule kuuluvasse A ja O kauplusesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2,56 kg viinamarju kokku summas 91.72 krooni, 2,40 kg õunu kokku maksumusega 18.52 krooni, 1 kooreasendaja Caroma 250g kokku maksumusega 15.90 krooni, 7 pakki verivorsti Jõulurõngas kokku maksumusega 49 krooni, 2 pakki peresardelli kokku maksumusega 24 krooni, 0,64 kg broileri külmutatud koibi kokku maksumusega 24.15 krooni, 2 pakki pereviinerit kiles 500gr kokku maksumusega 41 krooni, 2 pakki Valga viinereid 470 g kokku maksumusega 46.20 krooni, 1 pakk delikatess viinereid 500g maksumusega 30.90 krooni, 1 pakk tikuviinereid 350 g maksumusega 19.10 krooni, 2 pakki peresardelli 500 g kokku maksumusega 44 krooni, 2 pakki suitsusardelli 400 g kokku maksumusega 41 krooni, 1 tükk keeduvorsti Laste 250 g maksumusega 13.50 krooni, 1 tükk Ranna sinkvorsti 300g maksumusega 12.10 krooni, 1 tükk juustuvorsti 0,3kg maksumusega 12.50 krooni, 2 pakki viilutatud lastevorsti 150g kokku maksumusega 17.80 krooni, 2 pakki võileivavorsti

Mini 250g kokku maksumusega 25 krooni, 1 pakk kalkuni viilutatud poolsuitsuvorsti 190g maksumusega 13.10 krooni, 1 pakk suitsuvorsti 150g maksumusega 11.50 krooni, 1 pakk Kirimäe poolsuitsuvorsti 330g maksumusega 20.50 krooni, 1 pakk Jussi poossuitsuvorsti 330g maksumusega

15.50 krooni, 2 pakki Tõmmu poolsuitsuvorsti 350g kokku maksumusega 38.20 krooni, 1 pakk

poolsuitsuvorsti Pikuke 200g maksumusega 12.70 krooni, 1 pakk viilutatud keedusalaamit 200g

maksumusega 15.50 krooni, 0,26 kg suitsubroileri koiba kokku maksumusega 12 krooni, 0,29 kg

seakaela karbonaadi kondita kokku maksumusega 25.03 krooni, 1,62 kg kondita ribi kokku

maksumusega 113.45 krooni, 1 pakk maksapasteeti 200g maksumusega 8.50 krooni, 1 pakk

delikatess maksapasteeti 200g maksumusega 16 krooni, 1 pakk maksapasteeti kurkidega 200g

maksumusega 16 krooni, 2 pakki Järlepa kotlette 360g kokku maksumusega 33 krooni, 1 pakk

kohvikoort maksumusega 3 krooni, 2 pakki maksavorsti kokku maksumusega 12 krooni, 3 pakki

kohupiima banaanitoru kokku maksumusega 30 krooni, 2 juustu-sibulaleiba 80g kokku maksumusega 13 krooni, 4 pakki sigarette Marlboro Lights kokku maksumusega 108 krooni, 8 pakki

sigarette Marlboro Ultra Light kokku maksumusega 212 krooni, 21 pakki sigarette L&M kokku maksumusega 451.50 krooni, 10 pakki sigarette Next FF kokku maksumusega 170 krooni, 31 pakki sigarette L&M Lights kokku maksumusega 713 krooni, 35 pakki sigarette L&M Super Light kokku

maksumusega 752.50 krooni, 26 pakki sigarette Bond Light kokku maksumusega 481 krooni, 10

pakki sigarette Bond Super Light kokku maksumusega 185 krooni, 13 pakki sigarette Red White kokku maksumusega 214.50 krooni, 10 pakki sigarette Red White Super Lights kokku maksumusega 165 krooni, 37 pakki sigarette Red White Lights kokku maksumusega 610.50 krooni, 5 pakki sigarette Corner Blue 84 kokku maksumusega 72.50 krooni, 4 pakki sigarette Vermont Lights kokku maksumusega 62 krooni, 30 pakki sigarette Vermont Ultra Light kokku maksumusega 465 krooni,

23 pakki sigarette Rumba Originaal kokku maksumusega 414 krooni, 35 pakki sigarette Leek Originaal kokku maksumusega 595 krooni, 10 pakki sigarette Vermont UL 100 kokku maksumusega

165 krooni, 3 pakki sigarette Vermont Light 100 kokku maksumusega 49.50 krooni, 10 pakki

sigarette Wall Street Extra Super Light kokku maksumusega 165 krooni, 20 pakki sigarette Wall

Sreet Light kokku maksumusega 330 krooni, 9 pakki sigarette Wall Sreet Super Light Mentool kokku maksumusega 148.50 krooni, 10 pakki sigarette Saint George kokku maksumusega 145

29

krooni, 15 pakki sigarette Priima kokku maksumusega 255 krooni, 9 pakki sigarette LD kokku maksumusega 139.50 krooni, 12 pakki sigarette LD Super Lights kokku maksumusega 192 krooni, 1 pakk sigarette LD Slims Mint maksumusega 17 krooni, 20 pakki sigarette Saint Geor. Lights kokku maksumusega 290 krooni, 4 pakki sigarette Form Lights kokku maksumusega 66 krooni, 17 pakki

sigarette Trend Punane kokku maksumusega 289 krooni, 30 pakki sigarette Trend Light kokku

maksumusega 510 krooni, 23 pakki sigarette Trend Lights Menthol kokku maksumusega 379.50 krooni, 11 pakki sigarette Trend Super Lights kokku maksumusega 187 krooni, 72 toosi tikke kokku maksumusega 36 krooni, 57 tulemasinat Aikon kokku maksumusega 541.50 krooni, 25 välgumihklit

Aikon kokku maksumusega 100 krooni, 6 tulemasinat Unilite KS-518 kokku maksumusega 42

krooni, 1 pudel 0,5 l Star Dollar maksumusega 72 krooni, 1 pudel Napoleon Pierre Devent maksumusega 76 krooni, 3 pudelit 0,5 l Gremi kokku maksumusega 261 krooni, 1 pudel 0,5 l Louis VX V.O.P maksumusega 61.90 krooni, 1 pudel Aramis Special Reserve maksumusega 79.90 krooni,

2 pudelit Akropol 50CL kokku maksumusega 119.80 krooni, 4 pudelit Napoleon Dubaron 35CL kokku maksumusega 270 krooni, 1 pudel 0,5 l Jägermeister maksumusega 143.20 krooni, 1 pudel

0,5 l likööri Metsmaasikas maksumusega 52 krooni, 2 pudelit 0,5 l likööri Kirsi kokku

maksumusega 106 krooni, 1 pudel 0,5 l Gabrile 48% maksumusega 77 krooni, 5 pudelit 0,5 l Liivimaa Palsamit 45% kokku maksumusega 450 krooni, 1 pudel 0,5 l Lõunamaine maksumusega

71 krooni, 2 pudelit 0,5 l Vaarika likööri kokku maksumusega 108 krooni, 1 pudel 0,5 l Kohvi likööri 21% maksumusega 53.90 krooni, 2 pudelit 0,5 l Mee likööri 35% kokku maksumusega 150 krooni, 1 pudel 0,2 l G.R-i Viina 40% maksumusega 28.90 krooni, 3 pudelit 0,5 l Viru valget 40% kokku maksumusega 222 krooni, 2 pudelit 1,0 l G.R-i Viina 40% kokku maksumusega 198 krooni, 2 pudelit 0,7 l G.R-i Viina 40% kokku maksumusega 149.80 krooni, 9 pudelit 0,5 l Saaremaa Viina

40% kokku maksumusega 621 krooni, 1 pudel 0,5 l Maximus Vodka maksumusega 95 krooni, 7

pudelit 0,5 l Y2K Vodka 40% kokku maksumusega 503.30 krooni, 1 pudel 0,5 l Moe Viin

maksumusega 45.50 krooni, 1 pudel 0,5 l Old Thomson maksumusega 90 krooni, 2 pudelit 0,7 l

Highland Gold 40% kokku maksumusega 258 krooni, 2 pudelit 0,7 l Canadian Gold kokku

maksumusega 278 krooni, 2 pudelit šampus Laroshell Muskat kokku maksumusega 83 kroon, 1

pudel Törley Muscateller Doux maksumusega 50 krooni, 1 pudel Sovetskoje Muskatnoje maksumusega 34.80 krooni, 1 pudel 0,75 l Sophia Sakar Chard maksumusega 48.90 krooni, 1 pudel Santa Barbara Bianco maksumusega 50 krooni, 1 pudel Late Harvest Cab.Sau. maksumusega 59.70

krooni, 1 pudel Selected Harves Merlot maksumusega 57.90 krooni, 1 pudel Bollino Red 75CL maksumusega 39.50 krooni, 1 pudel Monte Cristo White 0,75 l maksumusega 39.90 krooni, 1 pudel

Valtu Jõhvika 0,75 l maksumusega 41 krooni, 2 pudelit Sovetskoje Shampanskoje kokku

maksumusega 172 krooni, 4 pudelit 0,5 l heledat õlut President 4,2% kokku maksumusega 26

krooni, 1 purk 0,5 l heledat õlut Rock maksumusega 9.90 krooni, 1 pudel 0,5 l õlut Rock maksumusega 8.50 krooni, 2 pudelit 1,0 l Saku Rock AM 5,3% kokku maksumusega 33.80 krooni, 3 pudelit 0,5 l heledat õlut Saku Originaal kokku maksumusega 25.50 krooni, 1 pudel 0,33 l Saku on

Ice maksumusega 7.50 krooni, 1 pudel 2,0 l heledat õlut Presidendi 10% maksumusega 28.90 krooni, 2 pudelit 0,5 l Presidendi 10 kokku maksumusega 17.80 krooni, 1 pudel 1,0 l heledat õlut

Bear Beer 10% maksumusega 18.90 krooni, 8 pudelit 0,5 l heledat õlut Double Bock kokku maksumusega 55.20 krooni, 2 pudelit 2,0 l Turbo Diesel 7,5 % kokku maksumusega 56.20 krooni, 1 0,5 l Gin LD Kak.-Sidr maksumusega 13.90 krooni, 13 pudelit 1,5 l LD Grape kokku maksumusega 425.10 krooni, 1 pudel 1,5 l LD Gin Cactus maksumusega 37.50 krooni, 1 pudel 1,5l Gin Granberry maksumusega 37.10 krooni, 3 pudelit 1,5 l Gin Blue Ice kokku maksumusega 111 krooni, 1 pudel 0,5 l Evian maksumusega 9.50 krooni, 2 pudelit 1,5 l Montavit G-TA kokku maksumusega 13.80

krooni, 3 pudelit 0,5 l energiajooki Husler kokku maksumusega 36.60 krooni, 6 pudelit 0,4 l

energiajooki Starter kokku maksumusega 78.60 krooni, 17 pudelit 0,5 l energiajooki LX Power

Original kokku maksumusega 246.50 krooni, 3 pudelit 0,5 l Saku Kali kokku maksumusega 21

krooni, 1 pudel 1,5 l Linnuse kali maksumusega 13.50 krooni, 1 pudel 2,0 l Original Light Cola maksumusega 11.70 krooni, 8 pudelit 0,5 l Sprite Music kokku maksumusega 72.80 krooni, 1 pudel

30

1,5 l Päikese Limps maksumusega 12.50 krooni, 1 pudel 1,5 l Ace Porgandi maksumusega 15 krooni, 1 pudel 1,0 l Aura Apelsinimahl maksumusega 14.50 krooni, 1 pudel 2 l Gutta Max Apelsini maksumusega 21.10, 10 pakki 0,2 l Kõrrejooki Fel.Pirni kokku maksumusega 45 krooni, 9 pakki 0,2

l kannujooki Jõhvika kokku maksumusega 87.30 krooni, 1 pudel Ambrosia Jõhvika Siirupit

maksumusega 16.50 krooni, 1 pakk kohvi Luxus 500g maksumusega 41 krooni, 1 pakk kohvi

President 500g maksumusega 39.90 krooni, 2 pakki kohvi Café Arome Export 500g kokku

maksumusega 97.80 krooni, 1 pakk kohvi Gevalia 500g maksumusega 44.50 krooni, 1 pakk

lillejooki Karkade 100g maksumusega 9.90 krooni, 3 pakki kibuvitsa-vaarikateed kokku maksumusega 80.10 krooni, 36 pakki Orbit Wr.White suhkruvaba kokku maksumusega 216 krooni, 1 pakk Orbit Eucalyptus padi maksumusega 5.80 krooni, 16 pakki nätsu Orbit Winterfresh kokku

maksumusega 216 krooni, 11 pakki nätsu Orbit Sweet Mint kokku maksumusega 143 krooni, 4

pakki Tic-Tac Orange kokku maksumusega 21.20 krooni, 11 pakki Tic-Tac Mint kokku maksumusega 56.10 krooni, 3 pakki Mynthon Strong 34g kokku maksumusega 23.10 krooni, 1 pakk

Mynthon Citr.Multiv. 34g maksumusega 7.50 krooni, 2 pakki Tic-Tac Spearmint kokku maksumusega 10.40 krooni, 4 pakki Kasekese batoone 150g kokku maksumusega 42 krooni, 1 pakk

kompvek Pilveke 150g maksumusega 11.50 krooni, 8 pakki kompvekke Kaevur 175g kokku maksumusega 87.20 krooni, 3 pakki kompvekke Teekonna 175g kokku maksumusega 32.10 krooni, 3 pakki kompvekke Kalev 175g kokku maksumusega 62.70 krooni, 1 pakk kompvekke Mari 175g maksumusega 10.70 krooni, 1 pakk komme Tõmmu 175g maksumusega 9.90 krooni, 2 pakki Maria Hops 150g kokku maksumusega 17.80 krooni, 5 pakki Karuna Fortuna kokku maksumusega 62.50 krooni, 4 pakki Hubba Bubba Kirss 16g kokku maksumusega 14 krooni, 4 pakki Chewits Maasika 25g kokku maksumusega 9.60 krooni, 5 pakki Chupa Fruit 13g kokku maksumusega 12.50 krooni, 4 pakki Kk.Weinbrand Kirss 150g kokku maksumusega 87.60 krooni, 3 pakki Kk Krasnoi Mak

Roshen 235g kokku maksumusega 89.70 krooni, 3 pakki Delicious Nut Pralinee 12g kokku maksumuses 55.50 krooni, 3 pakki Delicious Cherry Praline kokku maksumuses 55.50 krooni, 16 pakki Halvaa Ali-Baba 200g kokku maksumuses 238.40 krooni, 10 pakki Iiris Koore 100g kokku maksumuses 74 krooni, 1 pakk Sefiir Roosa 200g maksumuses 12.90 krooni, 1 pakk präänik Van. 300g maksumuses 5.90 krooni, 2 pakki Küpsis Selga 190g Iris kokku maksumuses 11.80 krooni, 5

pakki Shok. Bounty Milk 57g kokku maksumuses 34.50 krooni, 27 pakki Snicers 60g kokku

maksumuses 159.30 krooni, 7 pakki Twix 58g kokku maksumuses 41.30 krooni, 15 pakki Šok. Tupla Export 33g kokku maksumuses 69 krooni, 8 pakki Kinder Bueno 43g kokku maksumuses 64 krooni, 1 pakk Kitkat Chunky 46g maksumuses 5.20 krooni, 5 pakki Tiko Šokol. Batoon 50g kokku maksumuses 20 krooni, 4 pakki Manija Šok. Batoon 50g kokku maksumuses 20 krooni, 13 pakki Ralis Šok. Batoon 40g kokku maksumuses 58.50 krooni, 12 pakki Geisha 44g kokku maksumuses 92.40 krooni, 7 pakki Fazer Vahv. Suffeli 21g kokku maksumuses 27.30 krooni, 8 pakki Šokolaadi Daim 28g kokku maksumuses 39.20 krooni, 8 pakki Kinder Surprise 20g kokku maksumuses 92

krooni, 1 pakk Plokkšokolaad Silberbl 200g maksumuses 16.90 krooni, 1 pakk Šokolaad Anneke 50g maksumuses 6.20 krooni, 1 pakk Šokolaad Kama 50g maksumuses 4 krooni, 14 pakki Olympia šokolaadi Rosinate ja pähklitega kokku maksumuses 65.80 krooni, 2 pakki šokolaadi Geisha 100g kokku maksumuses 34 krooni, 1 pakki Marabou piimašokolaadi maksumuses 11.50 krooni, 3 pakki

Piraat 60g kokku maksumuses 24.60 krooni, 2 pakki küüslaugu leivad 150g kokku maksumuses 17.80 krooni, 12 pakki Lays Rohelise sibulaga 150g kokku maksumuses 52.80 krooni, 1 pakk Lays hapukoore ja sibulaga 90g maksumuses 11.50 krooni, 1 pakk Lays hapukoorega 170g maksumuses 18.50 krooni, 1 pakk Lays sibulaga 170g maksumuses 16.90 krooni, 15 pakki Lays juustu ja sibulaga 90g kokku maksumuses 172.50 krooni, 2 pakki Lays Primavera 90g kokku maksumuses 23 krooni, 1 pakk cheetos juustuga 22g maksumusega 3 krooni, 20 pakki päevalilleseemneid kokku maksumuses 30 krooni, 2 pakki soolapähkleid 200g kokku maksumuses 25 krooni, 9 pakki Maisipulgad Magic Stick kokku maksumuses 90.90 krooni, 19 pakki M.Fr Sokk kokku maksumuses 302.10 krooni, 2 Nivea kreemi kokku maksumuses 55 krooni, 7 pakki Deo Ypmen Axion kokku maksumuses 203.70 krooni, 2 tükki Deo Nivea Fresh kokku maksumuses 80 krooni, 2 pakki žilette Rubi Stainl 5tk kokku

31 maksumuses 15.80 krooni, 1 pakk žilette Sputnik 10tk maksumuses 4 krooni, 12 panni Kondoome Cool Classic 3tk kokku maksumuses 154.80 krooni, 2 pakki prügikotte 20l 50tk kokku maksumuses

47 krooni, 1 pakk prügikotte 100l 10tk maksumuses 16.90 krooni, 3 tükki ajalehte Kuldne Börs

kokku maksumuses 44.70 krooni, 1 pakk nööpnõelu maksumuses 35.20 krooni, 2 paari naiste

töökindaid Koot. K-Nut kokku maksumuses 8.60 krooni, 11 fotofilmi 200/24 kokku maksumuses 214.50 krooni, 17 tükki Simpel 100 kokku maksumuses 1 700 krooni, 4 tükki Simpel Start 75/75 kokku maksumuses 300 krooni, 20 tükki Zen 100 kokku maksumuses 2 000 krooni, 15 tükki Zen 50 kokku maksumuse 750 krooni, millega tekitasid Haapsalu TÜ-le varalist kahju kokku 30 276 krooni 96 senti, millest moodustab ukse lõhkumisega tekitatud kahju on 1 031 krooni ja seoses vargusega

tehtud inventuuriga tekitatud kahju 2 349 krooni ning asjade äravõtmisega tekitatud kahju 26 896 krooni 96 senti.

Sellise tegevusega pani Pavel Voronov varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt

sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tl 2-8 olevast Haapsalu TÜ nähtub, et ööl vastu 12.11.2005 murti sisse ukse lõhkumise avaldusest teel Haapsalu TÜ-le kuuluvasse Palivere A ja O kauplusesse. 12.11.2005 viidi läbi inventuur, mille tagajärjel selgitati kadunud kaup. Sissemurdmisega tekitati kahju: varastatud kaup müügihinnas 26 896 krooni 96 senti (nimekiri lisas – milline kattub süüdistuses loetletud kaupade nimekirjaga), lõhutud ukse taastuskulud 1031 krooni (selgitus lisal tl 7 I kd, mille kohaselt tarnsport maksis 160

krooni, töötasu 300 krooni 6 tunni eest ja töötasult makstavad maksud 101 krooni), inventeerimiskulud summas 2 349 krooni (selgitus lisal tl 8 I kd - mille kohaselt transport maksis 160 krooni, töötasu 1 640 krooni ja töötasult makstavad maksud 549 krooni ), kokku kahju 30 276 krooni 96 senti. Vastavalt tl 6 I kd olevale nimekirjale on osa kaupa summas 9 945 krooni 80 senti tagastatud. Kuna tagastatud kaup oli müügikõlbulik, jääb kahju summaks 20 331 krooni 16 senti.

Tl 9-46 I kd asub koos lisadega. Vaadeldud on Haapsalu TÜ-le sündmuskoha vaatlusprotokoll kuuluvat Palivere kauplust A&O Haapsalu mnt 15 Taebla alevik Taebla vald Läänemaa. Kaupluse ustel on näha murdmisriista jäljed, trepimademel äramurtud ukseluku vastasplaat. Sisemise

avatud võreukse ees põrandal kollasest metallist korpusega, lukustatud tabalukk. Ukse sisekülje

lukustusriiv, mis väljastpoolt sissepoole kõveraks väänatud. Vasakpoolse vaheukse ees metallist

lukupõõn, ukse küljes olev lukukinnituseaas ära murtud ning vedeleb ukse ees põrandal.

Sündmuskohalt leitud jalatsijälgi, millest tehtud tõmmised. Põrandal vedeleb mitmesugust kaupa. Osadel riiulitel silmaga vaadates kaupa puudu. Sündmuskohalt võeti kaasa /tl 11 I kd/: Pakend 1 - ukseluku vastasplaat kaupluse välisukse eest trepilt; pakend 2 - ukseluku lukustusriiv kaupluse välisukse eest trepilt; pakend 3 - tabalukk võreukse

eest põrandalt; pakend 4 - lukukinnituse aas esiku põrandalt; pakend 5 - töökinnaste pakend müügisaali põrandalt; pakend 6 - paar töökindaid lõkkeaseme juurest; pakend 7 - tühi energiajoogi "LX Power" pudel lõkkeaseme kõrvalt; pakend 8 - tühi energiajoogi "LX Power" pudel lõkkeaseme kõrvalt; pakend 9 - šampusepudeli kaela fooliumpaberi tükid metsarajalt; pakend 10 - šampusepudeli

korgi võre metsarajalt; pakend 11 - tühi 0,7-1 šampusepudel metsaraja kõrvalt; pakend 12 -

šokolaadipaberid metsarajalt; jalatsijälje tõmmis 1 - müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 2 - müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 3 - müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 4 - müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 5 - müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 6 - müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 7 - müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 8 - müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 9 - müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 10 - müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 11

- müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 12 - müügisaali põrandalt; jalatsijälje tõmmis 13 -

müügisaali põrandalt; 2 musta värvi prügikotti; kolm sangadega kilekotti; kaks ostukorvi ning prügikottides, kilekottides ja ostukorvides olnud järgmised kaubad:

32 8 tk 0,51 viin Saaremaa Vodka 40% vol; 5 tk 50 cl viin Y2K 40% vol; 3 tk 500 ml viin Viru Valge 40% vol; 1 tk 1,01 viin G.R-i Viin 40% vol; 1 tk 700ml viin G.R-i Viin 40% vol; 1 tk 500ml viin Vodka Maximus 40% vol; 2 tk 50cl liköör Vaarika History 21 % vol; 1 tk 500ml likööri Metsmaasika 21 % vol; 2 tk 500ml liköör Kirsi 21% vol; 1 tk 500ml likööri Lõunamaine 40% vol; 1 tk 500ml brändit Louis VX 36% vol; 1 tk 50cl likööri Kohvi History 21% vol; 2 tk 50cl liköör Mee History 35% vol; 1 tk 500ml likööri Gabriel 45% vol; 1 tl 75cl vein Santa Barbara 10,5 vol; 1 tk 75cl vein Läte Harvest Cabernet Sauvignon 11% vol; 1 tk 75cl veini Sophia Sakar Chardonnay 11,5% vol; 1 tk 75cl veini Bollino Rosso 10% vol; 1 tk 75cl veini Monto Cristo 10% vol;1 tk 50cl konjakit Star Dollar 30% vol; 1 tk 500ml viski Tompson American Whiskey 40% vol; 1 tk 500ml brändi Gremy 40% vol; 1 tk 70cl viski Higland Gold Scotich Wiskey 40% vol; 1 tk 70cl viski Ganadian Gold 40% vol; 1 tk 0,51 brändi Aramis 36% vol; 1 tk 50cl brändit Pierre Devant; 3 tk 35cl brändi Napoleon 36% vol; 1 tk 50cl

liköör Jägermeister 35% vol; 2 tk 0,75cl vahuveini; Laroshell 11% vol; 1 tk 1,51 vahuveini Sovetskoje 11% vol; 1 tk 1,51 gin Jõhvika 5% vol; 1 tk 1,51 gin Greip 5% vol; 3 tk 1,51 gin Blue Ice

5% vol; 11 tk 500ml energiajooki LX Power; 2 tk 500ml energiajooki Hustler; 6 tk 400 ml energiajooki Starter; 1 tk plastikust neljakandiline rest; 6 tk tulemasinat oranži värvi; 6 tk tulemasinat sinist värvi; 4 tk tulemasinat rohelist värvi; 9 tk tulemasinat punast värvi; 1 tk metallist tulemasin; 1 tk tulemasin punast värvi; 1 tk tulemasin sinist värvi; 2 tk tulemasinat musta värvi; 3 tk tulemasinat kollast värvi; 5 pakki nätsu Wrigleys Orbit Sweet Mint; 3 tk üllatusmuna Kinder Surprise; 1 pakk 200 gr halvaad Ali-Baba vanilli;1 tk šokolaadi 21 gr Suffeli; 1 tk läbipaistvas kile pakendis šokolaad;

1 tk šokolaadi Geisha 44 gr; 1 tk šokolaadi Marabou 100 g; 1 tk šokolaadi Block 200 gr; 2 tk šokolaadi Geisha 100 gr; 1 pakk krõpsu Lays Pizza 90 gr; 2 pakki krõpsu Lays Spring Onion 90 gr; 1 pakk krõpsu Lays Spring Onion 28 gr; 1 pakk krõpsu Cheetos 22 gr; 1 pakk Juustu sibula leib 80 gr; 1 tops läbipaistvast plastikust Küüslaugu leivad 150 gr; 2 karpi kreemi Nivea 75 mt; 4 pakki sigarette

Form Light; 1 pakk sigarette LD mint slins; 4 pakki sigarette Marlboro Lights; 4 pakki sigarette

Marlboro Ultra; 2 pakki sigarette Trend Lights Menthol; 1 pakk sigarette Trend Super Lights; 5 pakki sigarette Corner; 8 pakki sigarette Wall Street Super Lights Menthol; 3 pakki sigarette Vermont

Lights 100"s; 4 pakki sigarette Vermont Lights; 1 plokk sigarette Priima (15 pakki); 3 polkki

sigarette Leek; 2 plokki sigarette Sain George Lights; 1 plokk sigarette Saint George; 1 plokk sigarette Wall Street Lights; 1 plokk sigarette Bond Street Lights; 2 plokki sigarette Red & White

Lights;1 plokk sigarette Red&White Lights; 1 plokk sigarette Red&White; 1 plokk sigarette Wall

Street extra Super Lights; 1 plokk sigarette Wall Street Lights; 2 plokki sigarette L & M Super Lights; 1 plokk sigarette L & M Lights; 4 plokki sigarette Vermont Ultra Lights; 1 plokk sigarette Trend Super Lights; 2 plokki sigarette Trend Lights; 2 plokki sigarette Trend Lights Menthol;1 plokk sigarette Trend Full Flavor.

Tl 51- 64 I kd on vaadeldud Palivere A&O kauplusest kaasa võetud eelkirjeldatud asitõenditena kaupa. Tl 65-67 I kd oleva kohaselt on Haapsalu TÜ esindaja asitõendiks tunnistatud kauba tagasi allkirja saanud. Tl 47-50 I kd on vaadeldud ja fotografeeritud a : tühi 0,5 l energiajoogipudel „LX Power“, sitõendeid

tühi 0,5 –l energiajoogipudel „LX Power“, tühi 0,75 l šampusepudel „Sovetskoje muskatnoje“,

tabaluku kinnitusaas, tabalukk „ROCK“, ukseluku lukustusriiv, ukseluku vastasplaat (vasturaud). Asitõendid asuvad kriminaalasja materjalide juures ja tuleb vastavalt KrmS § 126 lg 3 p 4 hävitada.

Tl 70-71 I kd on kannatanu Haapsalu TÜ esindaja M. Lehis andnud ütlusi, et ööl vastu 12.11.2005

murti ukseluku lõhkumise teel sisse Paliveres, Haapsalu mnt 15 asuvasse Haapsalu TÜ-le kuuluvasse A ja O kauplusesse. Kahju tekitati kokku 30 276 krooni 96 senti, millest Haapsalu PJ

poolt on tagastatud 9 945 krooni 80 sendi väärtuses kaupa. Kuna tagastatud kaup oli realiseerimiskõlbulik, jääb hüvitamata kahju summaks 20 331 krooni 16 senti.

33 Tunnistaja Julia Sirkel on andnud ütlusi /tl 72-73 I kd/, et 12.11.2005 kella 7.50 ajal läks tööle Palivere A ja O kauplusesse ja avastas, et kaupluse ukselukk on lõhutud. Aknast nägi, et müügisaali põrandal on laiali suitsupakid ja muu kaup. Kutsus kohale Kairi Kungla, kes helistas ka politseile. Kaupa oli varastatud mitmesugust. Kui hommikul tööle tuli, siis bussijaamas istusid Ken ja Pavel. Tunnistaja Kairi Kungla on andnud ütlusi /tl 74-75 I kd/, et töötab Haapsalu TÜ-s ja on Palivere A&O juhataja. 12.12 kella 8.00 ajal helistas talle kaupluse müüja Julia Sirkel, kes ütles, et poodi on sisse murtud. Julia ootas teda poe välisukse taga. Poe välisukse lukk oli lõhutud, uks ei olnud päris

suletud asendis. Vahekoridori uks, mis muidu lahti ei käi, oli pärani. Kaupluses oli kõik laiali loobitud, asjad olid riiulitelt maha tõmmatud. Ajalehed olid põrandal laiali. Kauplusesse sisenesid koos politseiga, tema ise kutsus politsei. Kui hommikul poodi kiirustas, nägi, et Pavel istus kellegagi koos bussipeatuses ja jõid midagi purgist.

Tl 88 I kd on poolt kirjutatud puhtsüdamlik ülestunnistus, mille kohaselt tema käis P. Voronov novembris 2005 Palivere poes vargil. Esimese ukse tõmbas jõuga lahti, teise kangiga. Sisse murdis üksi, kauplusest varastas alkoholi ja suitsu. Peitis varastatu garaažide juurde metsa, hommikul seda seal enam ei olnud. Tl 89-90 I kd on andnud ütlusi, et novembris 2005 murdis Paliveres, Haapsalu maanteel P. Voronov asuvasse kauplusesse sisse. Välimise ukse tõmbas lahti jõuga, sisemise ukse murdis lahti kangiga.

Sisse murdis üksi. Läks alkoholi leti juurde, võttis prügikotid ja pani nendesse riiulitelt erinevat

alkoholi ja sigarette. Veel pani kaupa kahte ostukorvi. Alul tõstis kotid ja korvid poe ukse taha, hiljem viis need garaažide juurde metsa. Kui palju kaupa varastas, ei mäleta, oli purjus. Kotid olid hommikul garaažide juurest juba kadunud. Endaga võttis kaasa umbes 3 plokki suitsu ja kuus pudelit

alkoholi – viina ja Liivimaa Palsamit. Varguse pani toime umbes 22-23 ajal, kaupluses oli 20 minutit. Kangi viskas samasse garaažide juurde, kuhu kaubagi jättis. Süüdistatav on andnud ütlusi /tl 92-93 I kd/, et tunnistab end talle süüks arvatud kuriteos Z.B süüdi. Olid novembris 2005 Paliveres koos P. Voronov’iga, jõid alkoholi, jutt läks Palivere kaupluse peale, mis asub Haapsalu maanteel, Pavel teadis, et seal ei ole signalisatsiooni. Mõlemal tekkis plaan minna kauplusesse vargile. Kahekesi tõmbasid jõuga kaupluse välisukse lahti ning sisemised uksed

kangutasid kangiga lahti. Kaupluses ladusid kauba rahulikult prügikottidesse ja kahte korvi ning

viisid poe taha metsa. Poe ja metsa vahet käisid umbes 3-4 korda. Põhiliselt varastasid alkoholi, suitsu ja maiustusi. Mingi osa kaubast jätsid lõkkeplatsile (suurem osa alkoholist ja suitsudest, mis järgmine päev kätte saadi), mis asus katlamaja kõrval ja osa viisid Tallinna poole jääva metsa sisse. Maiustused mis endale jätsid, on ära söödud. Annab üle saapad, mis tal varguse ajal jalas olid.

Tl 94-95 I kd on vaadeldud ja fotografeeritud talvesaapaid. Talvesaapad asuvad asitõendina kriminaalasja juures ja tuleb Z.B-le KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada.

TL 96-97 I kd olevast nähtub, et uurimisele esitatud jalanõu jälgede, mis on spetsialisti õiendist kopeeritud sündmuskoha vaatluse käigus: 12.11.2005 Taebla vallas, Palivere alevikus HTÜ kaupluse

ruumides, eelneval ja võrdleval uurimisel jalatsi tallaosaga, võetud 03.02.2006 Z.B-lt on

kindlaks tehtud üldiste tunnuste kokkulangevus, täpsemalt jalanõu suuruse ja protektori mustri kokkulangevus. Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad end selle kuriteo toimepanemises süüdi. Prokurör jäi kohtus süüdistuse juurde. Kaitsjad leidsid, et kogutud tõenditega on süü tõendatud. Kohus, hinnanud kõiki eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatavate süü Palivere A&O kauplusesse on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kõrvale tuleb jätta P.Voronov ütlused selles osas,

et ta pani selle kuriteo toime üksinda. Sest teised kogutud tõendid ja ka Z.B enda ütlused

kinnitavad, et kuriteo panid toime P.Voronov ja Z.B grupis. Tõendid on kokkulangevad ja süüd tõendavad. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, sest Z.B ja P. Voronov panid selle varguse toime grupis, nad on isikuteks, kes on varem toime pannud varguse ning vargus oli toime pandud sissetungimisega.

34

Tsiviilhagi –

Haapsalu TÜ on esitanud tsiviilhagi summas 20 331 krooni 16 senti. Tsiviilhagile

vastuväiteid ei olnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud. Süüdistusest nähtuvalt on

varastatud kauba kogus väga suur. Samas on süüdistatav Z.B kinnitanud, et murdsid poodi

sisse, kuna teadsid, et seal signalisatsiooni ei ole. Ka edaspidisest käitumisest nähtuvalt oli süüdistatavatel poes sellises mahus varguse toimepanemiseks aega piisavalt. Z.B on andnud ütlusi, et asjad pandi kotti, korvidesse ja siis viidi neid 3-4 korda metsa alla. Osa asju võeti endale

kohe tarvitamiseks. Kohus mõistab vargusega tekitatud kahju Z.B-lt ja P.Voronov’ilt solidaarselt Haapsalu TÜ kasuks välja.

X Z.B süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Kardo Toonverk’i, Tanel Matto ja Marko Pokk’iga 28.01.2006.a õhtul * asuvas korteris kallale Heiki Raudsepp’ale, lüües Heiki Raudsepp’a korduvalt käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda, millega tekitasid Heiki Raudsepp’ale füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühiajalise tervisekahjustuse. Peksmise käigus veeti kannatanu korterist välja trepikotta, kus jätkati peksmist, mille tõttu häiriti naaberkorteris elava Galina Pavlova rahu, kes tuli korterist välja ja kutsus vägivallatsejaid korrale ning ähvardas kutsuda politsei. Sellise tahtliku tegevusega rikkusid Z.B, Tanel Matto ja Marko Pokk kannatanu Heiki

Raudsepp’a ja tema naabri Galina Pavlova rahu ja turvatunnet ning väljendasid ilmset

lugupidamatust tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevaheliste suhete

vastu ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Sellise tegevusega pani Z.B grupis toime teiste isikute rahu ja avaliku korra rikkumise, mis oli pandud toime vägivallaga, s.o avaliku korra raske rikkumise ehk KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo Marko Pokk , Kardo Toonverk’i ja Tanel ’i süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Z.B Matto’ga 28.01.2006.a õhtul * asuvas korteris kallale Heiki Raudsepp’ale, lüües Heiki Raudsepp’a korduvalt käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda, millega tekitasid Heiki Raudsepp’ale füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühiajalise tervisekahjustuse.

Peksmise käigus veeti kannatanu korterist välja trepikotta, kus jätkati peksmist, mille tõttu häiriti naaberkorteris elava Galina Pavlova rahu, kes tuli korterist välja ja kutsus vägivallatsejaid korrale ning ähvardas kutsuda politsei. Sellise tahtliku tegevusega rikkusid Z.B, Tanel Matto ja Marko Pokk kannatanu Heiki

Raudsepp’a ja tema naabri Galina Pavlova rahu ja turvatunnet ning väljendasid ilmset

lugupidamatust tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevaheliste suhete

vastu ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi.

Sellise tegevusega pani Marko Pokk grupis toime teiste isikute rahu ja avaliku korra rikkumise, mis oli pandud toime vägivallaga, s.o avaliku korra raske rikkumise ehk KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tanel Matto , Kardo Toonverk’i ja Marko ’t süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Z.B Pokk’iga 28.01.2006.a õhtul * asuvas korteris kallale Heiki Raudsepp’ale, lüües Heiki Raudsepp’a korduvalt käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda, millega tekitasid Heiki Raudsepp’ale füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühiajalise tervisekahjustuse.

Peksmise käigus veeti kannatanu korterist välja trepikotta, kus jätkati peksmist, mille tõttu häiriti naaberkorteris elava Galina Pavlova rahu, kes tuli korterist välja ja kutsus vägivallatsejaid korrale ning ähvardas kutsuda politsei. Sellise tahtliku tegevusega rikkusid Z.B, Tanel Matto ja Marko Pokk kannatanu Heiki

Raudsepp’a ja tema naabri Galina Pavlova rahu ja turvatunnet ning väljendasid ilmset

lugupidamatust tavade, heade kommete, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevaheliste suhete

35

vastu ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi.

Sellise tegevusega pani Tanel Matto grupis toime teiste isikute rahu ja avaliku korra rikkumise, mis oli pandud toime vägivallaga, s.o avaliku korra raske rikkumise ehk KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kardo Toonverk suhtes on Lääne Ringkonnaprokuratuuri 22.05.2006 määrusega menetlus lõpetatud KrMS § 202, 206 alusel, kuna puudub avalik menetlushuvi /tl 10 VII kd/.

Süüdistatav Tanel Matto andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 167-168, VI kd tl 3/, et on osaliselt

süüdi toimepandud kuriteos. Kohtuistungil tunnistas end süüdi. Ta lõi kannatanut Heiki

Raudsepp’a kaks korda lahtise käega vastu pead, kuhu täpselt, ei tea. Kakluseks läks Heiki ja Marko Pokk’i vahel. Heiki oli saatnud Markole solvavaid sõnumeid. Seal oli ka Z.B, kes tarbis koos meiega alkoholi. Ei näinud, et Ken oleks Heikit löönud. Heiki tahtis Markot korterist

välja lükata, Marko ei läinud ja siis läks kakluseks. Heiki helistas kakluse ajal politseisse, kuid keegi lõi teda jalaga ja telefon lendas voodi taha. Tema H. Raudsepp’a jalaga ei löönud, lõi ainult käega. Peale peksa andmist mindi ära. Kes telefoni kaasa võttis, ei mäleta, kuid pärast oli telefon Kardo käes. See võeti ära sellepärast, et Heiki ei saaks politseisse helistada. Keegi telefoni endale ei tahtnud. Süüdistatav Z.B andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 196-197, VI kd tl 208/, et ei ole oma teada seda kuritegu toime pannud. Kohtuistungil tunnistas end talle süüks arvatud kuriteos süüdi. 28.01.2006 õhtul läks ta külla Heiki Raudsepp’ale, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. Heiki juures oli juba enne Marko Pokk, Kardo Toonverk ja Tanel Matto. Heiki juures tarbiti koos alkoholi ja

süüdistatav oli ütluste kohaselt küllaltki purjus, kuid mäletab, et hiljem toimus korteris mingi

löömine. Mis täpsemalt juhtus, ei mäleta, samuti ei oska öelda, kes Heikilt telefoni ära võttis. Mäletab veel seda, et hiljem joosti politsei eest ära. Selles on kindel, et kellelgi telefoni röövimise plaani ei olnud. Süüdistatav Marko Pokk andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 186-188, 193-194, VI kd tl 95/, et on nimetatud kuriteo toime pannud osaliselt. 28.01.2006 mindi koos Kardo Toonverk’i, Tanel Matto ja Z.B-ga tema õe Egne Pokk’i juurde külla, kellel on elukaaslane Heiki Raudsepp, kes oli ka kodus. Enne õe juurde minekut tarbiti alkoholi ja sinna jõudes olid kõik natuke purjus. Alkoholi võeti ka kaasa ja siis hakati korteris kõik koos, peale õe Egne, alkoholi tarbima. Joomingu käigus tuli jutuks Heiki sõnumite saatmine Marko naisele Kristel Raave’le paar nädalat tagasi, mis olid väga ropud. Jäi arusaamatuks, miks ta neid sõnumeid saatis. Hakati üksteist sõimama ja ta müksas

Heikit paar korda keha piirkonda, Heiki lõi vastu. Seejärel hakati maadlema, kuid siis lepiti omavahel ära ja joodi edasi. Teistele ei mahtunud pähe, et nad omavahel ära leppisid. Istuti suures toas, teised poisid ja Heiki olid tagatoas, mida nad seal tegid, ei tea. Ära minema hakates tulid ka Kardo, Tanel ja Ken tagant toast välja ja mindi ära. Juttu omavahel ei tehtud, mis seal tagatoas toimus. Õues olles andis keegi Markole telefoni, kes andis, ei mäleta. Sealt edasi mindi Võntkülla, kus politsei Marko kinni võttis. Telefoni andis ta politseile ja kinnitas, et keegi ei tahtnud Heikilt telefoni ära võtta ja oleks niikuinii telefoni Heikile tagasi viinud. Lisab, et oli tol õhtul väga purjus ja kõike toimunut ei mäleta. Hiljem oli Kardo rääkinud, et tema andis telefoni Markole selleks, et ta saaks telefoni oma õe elukaaslasele Heikile tagasi viia.

Tunnistaja Kardo Toonverk andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 176-180, VI kd tl 67-68/, et 28.01.2006 olid nad koos Marko Pokk’i, Tanel Matto ja Z.B-ga külas Egne Pokk’i juures Paliveres Põllu tänaval, kus elab ka Heiki Raudsepp. Tüli sai alguse, kui tuli jutuks Heikilt Markole saadetud solvavad sõnumid, mille peale Heiki tahtis nad korterist välja ajada. Egne aga

ütles, et nad ei pea minema. Kakluseks läks Marko ja Heiki vahel ja kuna Marko ei saanud hakkama, läksid teised vahele. Kaido ise lõi kaks korda rusikaga, kuid ei pannud tähele, kas keegi ka jalaga lõi. Heiki helistas samal ajal politseisse, kuid Egne võttis talt telefoni ära ja pani kuskile

36

kapi peale. Lõpuks ajas Egne nad laiali, kes aga telefoni kaasa võttis, ei mäleta. Keegi telefoni omale jätta ei kavatsenud. Kannatanu Heiki Raudsepp andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 134-135, 142-144/, et 28.01.2006 õhtul tulid neile külla Marko Pokk, Tanel Matto ja Kardo Toonverk. Ühiselt tarvitati alkoholi ja

sõnavahetuseks läks tema ja Marko vahel ning toimus ka väike nügimine, mida kakluseks nimetada ei saa. Pärast sõnelust lepiti ära ja siis tuli korterisse ka Z.B. Joodi edasi ja üks moment hakkas Kardo riidu kiskuma, mõne aja pärast lõi Marko Heikile rusikaga näkku. Tema peksmisega liitusid ka Kardo, Ken ja Tanel, põhiliselt löödi rusikatega näkku, kuid keegi peksis jalaga näo ja keha piirkonda. Mingil hetkel sai Heiki ennast lahti rabeleda ja helistas magamistoast

politseisse. Magamistuppa tuldi ka järele, vist olid Kardo ja Ken ja nad peksid edasi. Seejärel

poisid lahkusid ning võtsid kaasa Heikile kuuluva telefoni. Kes telefoni kaasa võttis, ei mäleta. Telefon, mis ära võeti, oli Nokia 6021, mis on politsei poolt tagastatud ja rahalisi nõudmisi kellegi vastu ei ole. Marko, Tanel ja Kardo käisid juhtunu pärast vabandamas ja omavahel lepiti ära. Heiki ei usu, et poisid telefoni varastada tahtsid, kuna tema elukaaslane Egne on Marko õde ja Kardo tädi. Tl 137-141 V kd kohaselt esines kannatanu Heiki Rausepp’a * isiku läbivaatuse protokolli Tunnistaja Egne Pokk andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 146-150/, et 2006.a jaanuari lõpus tulid

temale külla Tanel Matto, Kardo Toonverk ja Marko Pokk. Kodus oli ta koos oma elukaaslase Heiki Raudsepp’aga. Poistel oli omal alkohol kaasas ja nad hakkasid koos Heikiga jooma. Egne algul nende juures ei olnud, istus teises toas. Ühel hetkel ta kuulis, et Marko ja Heiki tülitsevad

omavahel ning kui vaatama läks, olid Marko ja Heiki üksteisel ümbert kinni ja maadlesid omavahel. Seejärel leppisid nad ära ja varsti tuli Z.B neile külla. Umbes tund aega poisid veel istusid ja jõid, kõik olid parasjagu purjus. Mingil hetkel hakkasid poisid ära minema ja läksid vist kööki veel suitsu tegema, kui äkki tulid nad kõik köögist välja ja läksid Heikile kallale, kes

istus sel ajal toas diivanil. Kuna poisid olid Heiki ümber, ei näinud, kes ja kuhu teda lõi, kuid

põhiliselt peksti rusikatega. Mingil hetkel õnnestus Heikil politseisse helistada ja poisid jätsid

peksmise järele ning läksid minema, võttes kaasa Heiki telefoni. Kui Egne helistas Heiki telefonile, võttis Kardo selle vastu ning ütles, et keegi oli selle telefoni tema kätte andnud. Egne käskis telefoni tagasi tuua, kuid Kardo ütles, et praegu ei saa tuua, kuna nad on Võntkülas. Sellest juttu ei olnud, millal telefon tagasi tuuakse. Telefoni sai Heiki tagasi järgmisel päeval politseist ja

samuti käisid siis Marko, Tanel ja Kardo vabandust palumas. Heiki võttis vabandused vastu ja lepiti ära. Tunnistaja Galina Pavlova andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl151-152/, et 2006.a jaanuari lõpus kuulis ta, kuidas kõrvalkorteris toimus mingi peksmine või arvete klaarimine. Koridori vaadates nägi ta, et kõrvalkorteri uks oli lahti ja kedagi lükati uksest välja ja ta kukkus ukse ette koridori maha. Tunnistaja teada käib see mees naaberkorteris elava naise juures. Kui mees oli pikali

kukkunud, tulid kaks või kolm noormeest ja hakkasid seda meest jalgadega peksma. Kuna

koridoris oli pime, siis nägusid ei näinud. Mees oli verine ja Galina hakkas karjuma ja lubas poistele politsei kutsuda. Selle peale poisid jooksid välja ja mees tõusis püsti ning läks korterisse tagasi.

Tl 188-190 V kd oleva ja fototabelitekohaselt on asitõendiks asitõendi vaatlusprotokolli

tunnistatud mobiiltelefon Nokia 6021. Vastavalt tl 191 V kd olevale on asitõend allkirjale tagastatud omanikule Heiki Raudsepp’ale. Süüdistatavad tunnistasid kohtuistungil end selle kuriteo toimepanemises süüdi. Prokurör jäi süüdistuse juurde. Kaitsjad leidsid, et süü tõendatuse osas vaidlust ei ole.

Kohus leiab, et eelpoolkirjeldatud tõendid kogumis tõendavad süüdistatavate süüd neile süüks

arvatava kuriteo toimepanemises. Kannatanu ja tunnistaja E. Pokk ütlused on kattuvad,

süüdistatavate ütlused erinevad detailide poolest. Kohus leiab, et see asjaolu võib olla tingitud

37

sellest, et süüdistatavad olid kõik purjus. Tegu on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatavad tuleb KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises süüdi mõista. Tsiviilhagi

puudub.

XI Pavel Voronov’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

võttis ajavahemikul 25.09.2003.a kell 19.30 kuni 26.09.2003.a kella 06.30-ni ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära * külas asuva Juta Pikpoom’ile kuuluva * talu kuuri ees seisva Juta

Pikpoom’ile kuuluva sõiduauto VAZ 2105 registreerimismärgiga 930 SAF, tungides autosse juhiukse luku lõhkumise teel, sõitis seejärel varastatud autoga Turvalepa poole, kuid Vidruka lähedal purunes autokumm, misjärel Pavel Voronov tõi sõiduauto talu hoovi kuuri ette tagasi, tekitades oma

tegevusega kannatanule varalist kahju süüteluku lõhkumisega 300 krooni, auto ukseluku

lõhkumisega 300 krooni, 2 autokummi lõhkumisega 1 200 krooni ning kokku kuriteoga varalise kahju 1 800 krooni. Sellise tegevusega pani Pavel Voronov varem varguse toime pannud isikuna sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Pavel Voronov andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 128-130, VI kd tl 137/, et 2003.a

sügisel läks ta üksinda jala * külas Juta Pikkpoom’ile kuuluva talumaja juurde, kus käis talumaja kuuris, kuid midagi sealt ei võtnud. Maja juures seisis punast värvi sõiduauto VAZ 2105, mille kõrvalistuja esimene uks oli lahti. Viimase kaudu sisenes ta autosse, pani juhtmetest selle käima ja sõitis Läänemaal Turvalepa poole. Kuskil Vidruka juures läks vasakpoolne esimene kumm katki ja

ta sõitis tagasi Allikmaa külla ning parkis auto sama koha peale. Ta ei osanud öelda, kuidas suunatuli katki läks, ilmselt mööda kruusateed sõites lendas mõni kivi. Auto ukselukku lõhkunud ei ole, samuti ei lõhkunud auto teist kummi. Kuuri ust eest ära ei tõstnud, see oleks talle meelde

jäänud. Olles auto ära parkinud, lahkus ta sündmuskohalt. Eelpool nimetatud auto võttis ära eesmärgiga see hiljem osadena maha müüa. Ostja oli juba olemas, kuid nime ei oska öelda. Kannatanu Juta Pikpoom andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 83-85/, et 26.09.2003.a kella 06.30 ajal läks ta oma talumajja * külas (* talu). Talu juures avastas ta, et taluga ühenduses oleva kuuri uks oli hingedelt maha tõstetud. Kuurist oli sahtlid lahti tõmmatud ja vana mootoriõli maha kallatud. Ukse avamise ja õli mahakallamisega kahju ei tekitatud. Hoovis seisis auto reg märgiga 930 SAF, mis kuulub Juta surnud abikaasale Lembit Pikpoom’ile, kuna ei ole autot jõudnud ümber registreerida. Autol oli lõhutud süütelukk, juhtmed olid lahti tõmmatud, juhipoolne ukselukk katki (ei avanenud võtmega keerates), esimene vasakpoolne ratas katki ja suunatuli rippus pesast väljas. Lõhkumisega tekitatud kahjusumma on kokku 1 800 krooni. Samal päeval koolis tööl olles rääkis Juta Rooglaid Enega, kes ütles, et tema poeg Kristjan Kaskla oli näinud Juta autot Palivere vahel

kihutamas ja autos oli istunud kaks inimest, keda ta ära ei tundnud. 27.09.2003 Kristjaniga rääkides ei osanud ta öelda, mitu inimest autos istus.

Tl V kd tl 75-81 kohaselt asub sündmuskoht * külas * talus. sündmuskoha vaatlusprotokolli

Vaadeldava talu kuur asub talu hoovile viiva tee vasakpoolses küljes (foto 1, 2). Kuuri uks on lukustamata. Vasakul ukse kõrval seina najale toetub reha; reha ja ukse vahel murul on kaks ukse

hinge osa (foto 3). Kuuri viiva ukse ees murul on kolm musta värvi laiku läbimõõduga 20 cm.

Sisenedes kuuri on paremal ukse kõrval valget värvi kanister, milles musta värvi õlilõhnaline vedelik. Kanistri korgi ja selle alumine osa on kaetud musta värvi õlilõhnalise vedelikuga. Kuuri vasaku seina ääres nelja sahtliga kapp, mille sahtlid avatud. Sahtlites on kruvikeerajad, haamrid, näpitsad, juhtmed, liivapaberi rull jms. Kapil on neli õuna, plastikust valge suletud pahtli purk,

akulaadija, tühi juhtmepool, tühi võikarp. Vasakul kapi taga kogu seina ulatuses riiulid, mille metalltorud, plekkpurgid ja –pudelid, vinkelraud (foto 4). Otseseinas riiulid, mille kaks autorehvi, alumiiniumpott, jalgratta ratas, kanistrid, pruuni värvi kotid. Lae küljes ripuvad võrgud, voolikud, nöör, metallosad, lehter. Paremal seina ääres on kast, milles riided, kaks rulli nööri, kõrvits. Kasti

38

ees kolm tooli. Ühel toolil on kaks kõrvitsat ja teisel toolil kaks puitkasti. Puitkastis on pruuni värvi riidekotid ja sinised püksid. Kuuri välisuksest 5 m kaugusel seisab punast värvi VAZ 2105

reg märgiga 930 SAF. Auto tagumine ots on suunaga talu hoovi sissesõidutee poole. Auto parempoolse külje kõrval murul (0,5 m autost) on plastikpudel kirjaga „kali“ ja pudelikork, mis pakiti eraldi ja võeti kaasa. Pudelis olev vedelik lõhnas bensiinisarnase vedeliku moodi. Sõiduauto

uksed on suletud ja lukustatud. Auto vasak ja parempoolne esikumm on tühjad (foto 5).

Vasakpoolse kummi välisküljel on silmaga nähtavad rebenemisjäljed (foto 6). Vasakpoolse esikülje suunatuli on pesast väljas, aga terve. Juhipoolse esiukse lukul on silmaga nähtav vigastus

(foto 7). Luku võtmeava suudmel on näha painutusjälg. Auto süüteluku all ripuvad lahtised

süüteluku juhtmed (foto 8). Armatuurlaual olevad esituled on sisselülitatud asendis. Auto kere plekkosadel ei ole avariitunnuseid.

Tl 109-110 V kd oleva i kohaselt on asitõendiks tunnistatud asitõendi vaatlusprotokoll plastikpudel.

Tl 117-118 V kd oleva kohaselt on asitõendiks tunnistatud musta asitõendi vaatlusprotokolli värvi pudelikork. Vastavalt tl 119 V kd olevale on asitõendid plastikpudel ja pudelikork paigutatud Lääne tõendile PP asitõendite hoiuruumi.

Tunnistaja Kristjan Kaskla andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 102/, et 25.09.2003.a kelle 21.00 paiku sõitis ta jalgrattaga Palivere lastekodust koju ja temaga oli kaasas Andres Palade. Hariduse

tänaval nägid nad sõiduautot VAZ reg märgiga 930 SAF, mis sõitis neile vastu. Sees istuvaid inimesi ei näinud. Kust poolt auto tulla võis ja kuhu läks, ei tea. Auto sõitis aeglaselt umbes 20-30 km/h. Vigastusi autol ei näinud. Auto tundis ta ära, kuna on seda pidevalt Palivere vahel sõitmas näinud ja auto omanik on Juta Pikpoom. Järgmisel päeval rääkis ta J. Pikpoom’ile, et nägi tema autot sõitmas. Tunnistaja Andres Palade andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 103/, et 25.09.2003.a õhtul jalutas ta koos Kristjan Kaskla’ga mööda Hariduse tänavat kodu poole. Kristjan oli jalgrattaga. Neist sõitis

mööda punast värvi Žiguli, numbrit ei vaadanud, kuid välimuse järgi tundis ära, et see on Juta auto. Ta ei näinud, kes autos istus ja kui palju inimesi seal oli, sest väljas oli pime. Ei tea, kuhu see auto sõitis ja ei ole ka rohkem seda autot näinud. P. Voronov tunnistas kohtuistungil end selle kuriteo toimepanemises süüdi. Prokurör j kaitsja a leidsid, et P. Voronov süü on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kohus, hinnates selles kuriteoepisoodis kogutud tõendeid, leiab et P. Voronov’i süü talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. P. Voronov tunnistab ennast ka ise selle

kuriteo toimepanemises süüdi. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja P. Voronov’i tuleb kuriteo toimepanemise eest karistada. Asitõendid – plastikpudel ja kork tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Tsiviilhagi – kannatanu J. Pikpoom on avaldanud, et kuriteo toimepanemisega on talle tekitatud kahju 1 800 krooni. Kohus leiab, et kahju tekitamise osas saab usaldusväärseks lugeda kannatanu ütlused, kuigi P. Voronov on osade asjade lõhkumist eitanud. Kohus leiab, et kui kannatanu kinnitas, et auto uksed olid lukus, siis saab seda ka usaldusväärseks pidada. Seega pidi P. Voronov autosse saamiseks mõne ukse lõhkuma. Samuti leiab kohus, et põhjendatud on kannatanu nõue ka kummide lõhkumise osas. P. Voronov tunnistab, et sõidu ajal läks üks kumm tühjaks, tema teist kummi ei lõhkunud. P. Voronov kinnitas, et viis auto samasse kohta tagasi. Kohus leiab, et kui kumm oleks

katki olnud enne, kui P. Voronov auto varastas, siis ei oleks ta ilmselt autoga sündmuskohalt

lahkunud ja kuna auto leiti sealt, kuhu P. Voronov ta tagasi viis, siis saab ka teise kummi

purunemine olla vaid tema kuriteo tagajärg. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

39

XII Pavel Voronov’i süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toime pannud isik, võttis grupis G.R-i, L.U ja I.I-ga 13.05.2005.a Lääne maakonnas, Taebla vallas, Palivere-Keedika tee 1. kilomeetril tee ääres seisnud Tamara Stožarova’le kuuluva sõiduauto Ford

Sierra registreerimismärgiga 576 TCH väärtusega 10 000 krooni omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita, tungides autosse lukustamata uste avamise teel, käivitasid auto

süüteluku juhtmete ühendamisega ja sõitsid sõiduautoga Taebla vallas ringi, kuni Pavel Voronov

Kirimäe teel autoga kraavi sõitis ning auto põlema läks ja hävines, millega tekitasid kannatanule Tamara Stožarova’le varalist kahju 10 000 krooni. Sellise tegevusega pani Pavel Voronov varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, s.o KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L.U süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toime pannud isik, võttis grupis

Pavel Voronov’i, G.R-i ja I.I-ga 13.05.2005.a Lääne maakonnas, Taebla vallas, Palivere-Keedika tee 1. kilomeetril tee ääres seisnud Tamara Stožarova’le kuuluva sõiduauto Ford

Sierra registreerimismärgiga 576 TCH väärtusega 10 000 krooni omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita, tungides autosse lukustamata uste avamise teel, käivitasid auto

süüteluku juhtmete ühendamisega ja sõitsid sõiduautoga Taebla vallas ringi, kuni Pavel Voronov

Kirimäe teel autoga kraavi sõitis ning auto põlema läks ja hävines, millega tekitasid kannatanule Tamara Stožarov’le varalist kahju 10 000 krooni.

Sellise tegevusega pani L.U varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, s.o KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.I süüdistatakse selles, et tema, võttis grupis Pavel Voronov’i, G.R-i ja L.U-ga

13.05.2005.a Lääne maakonnas, Taebla vallas, Palivere-Keedika tee 1. kilomeetril tee ääres seisnud Tamara Stožarova’le kuuluva sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga 576 TCH

väärtusega 10 000 krooni omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita, tungides autosse lukustamata uste avamise teel, käivitasid auto süüteluku juhtmete ühendamisega ja sõitsid

sõiduautoga Taebla vallas ringi, kuni Pavel Voronov Kirimäe teel autoga kraavi sõitis ning auto

põlema läks ja hävines, millega tekitasid kannatanule Tamara Stožarova’le varalist kahju 10 000 krooni.

Sellise tegevusega pani I.I grupi poolt toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, s.o KarS § 215 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.R-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toime pannud isik, võttis grupis

Pavel Voronov’i, L.U ja I.I-ga 13.05.2005.a Lääne maakonnas, Taebla vallas, Palivere-Keedika tee 1. kilomeetril tee ääres seisnud Tamara Stožarova’le kuuluva sõiduauto Ford

Sierra registreerimismärgiga 576 TCH väärtusega 10 000 krooni omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita, tungides autosse lukustamata uste avamise teel, käivitasid auto

süüteluku juhtmete ühendamisega ja sõitsid sõiduautoga Taebla vallas ringi, kuni Pavel Voronov

Kirimäe teel autoga kraavi sõitis ning auto põlema läks ja hävines, millega tekitasid kannatanule Tamara Stožarova’le varalist kahju 10 000 krooni. Sellise tegevusega pani G.R varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita, s.o KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu Tamara Stožarova

on andnud ütlusi /tl 180-181 III kd/, et 15.05.2005 helistas talle tema poeg Artjom, kes teatas, et poja talu juurest * külast on ärandatud temale kuuluv auto Ford Sierra reg nr 576 TCH. Auto oli poja hoovil, sest omab teist autot. Kahjuks hindab 10 000 krooni.

Tunnistaja Artjom Stožarov on andnud ütlusi /tl 183-184 III kd/, et 06.05.2005-15.05.2005 ärandati temale kuuluvast talust * tema emale kuuluv sõiduauto Ford Sierra 576 TCH. Talus elas üks

tööline, kes oli pärit Ida-Virumaalt – Aleksei Smirnov. Kui avastas, et auto on kadunud, oli ka

40 Aleksei talust kadunud. Tl 187-188 III kd tunnistab A. Stožarov, et eelmised ütlused olid valed ja 07.05.2005 kasutas emale kuuluvat autot Ford Sierra. Lube ei ole ja kui nägi politseid, jättis auto Palivere – Keedika teele. Järgmisel päeval nägid emaga autot sealsamas seismas, kuid võtmeid ei olnud kaasas ja auto jäi sinna. 15. mail avastas, et auto on Palivere-Keedika teelt ära varastatud. Tunnistaja Väino Ilumäe on andnud ütlusi /tl 189-190 III kd/, et mais 2005 helistas talle töömees ja ütles, et tema mets Kirimäel põleb. Helistas päästeteenistusse ja sõitis kohale. Kirimäel, kus oli istutatud noor mets, oli üks auto teelt välja sõitnud ja põlema läinud ning sellest oli süttinud kulu ja noor männik. Töömees nägi, et väljasõitnud auto juures oli üks noormees, kes vastas töömehele, et abi ei lähe vaja. Töömees seda noormeest ei tundnud. Kui töömees tagasi tuli, siis auto juba põles. Kui tema selle auto juurde jõudis, oli auto juba maha põlenud. Tuletõrje kustutas kulu ja männid. Kuna keegi autot tee äärest ära ei vedanud, viis auto metalli kokkuostu, sai selle eest 500-600 krooni. Tunnistaja Laine Kallasmaa on andnud ütlusi /tl 192-194 III kd/, et käis 09.09.2005 naabertalus, kus elab Artjom, autot ta hoovis ei näinud. Järgmisel päeval tuli tema juurest läbi Artjomi ema ja palus talul silma peal hoida. Auto kohta ütles, et Artjom oli auto tee äärde ajanud, sest bensiin oli otsa saanud. Reedel kui Tallinnast tuli, nägi Artjomi autot Palivere –Keedika tee peal, mitte kaugel Tallinna mnt. G.R tuli Artjom koos vanematega, küsis kus teine auto on ja Artjom ütles, et autot enam Paliveres ei ole. Süüdistatav L.U puhtsüdamlikus ülestunnistuses on oma /tl 210 III kd/ ja ülekuulamisel andnud / tl 204-207 III kd, tl 84-86 VI kd/, et tema, P. Voronov, I.I ja G.R olid 13.05 ütlusi vastu 14.05 öösel Paliveres, Keedika teel. Seal oli auto, mille uksed olid lukust lahti, muidu kinni. Pavel ärandas sealt auto Ford Sierra – tema istus rooli, Pavel suras midagi juhtmetega armatuuri all

ja sai auto käima. Sõitsid niisama ringi, Pavel oli roolis. Pavel viis nad Tõnisega Paliverre ja Oliveriga sõitsid ära. Pavel rääkis hiljem, et peale Oliveri koju viimist kodu poole sõites läks tal auto kapoti alt põlema, ise oli sealt ära tulnud. Auto kasutamiseks luba ei olnud ja ei teadnud, kellele auto kuulus. Süüdistatav G.R puhtsüdamliku ülestunnistuses ütlustes on /tl 212 III kd/ ja /tl 213-215 III kd ja tl 32-34 VI kd/ andnud sündmuse kohta alljärgnevaid ütlusi. Oli eelnevalt juba kahel korral

koos L.U-ga käinud Paliveres tee ääres seisva sinakat värvi auto Ford Sierra juures. Autouksed olid lahti, autos midagi ei olnud. Ühel õhtul sai Paliveres grillimisplatsil kokku P. Voronov’i, I.I, L.U-ga. P. Voronov pakkus välja, et läheks auto juurde ja teeks sellega rallit. Tema, Tõnis ja Deiro nõustusid sellega. Pavel läks esimesena autosse ja käivitas auto juhtmete ühendamise teel. Tiirutasid autoga ringi. Pavel kellelgi teisel sõita ei lasknud. Viisid Tõnise koju.

Siis Pavel sõitis Kingu tn otsas 70 märgi maha. Said auto välja ja siis sõitis autoga Deiro ning seejärel ka tema. Siis tegi Pavel mõned tiirud ja Deiro läks koju. Peale seda viis Pavel ta Nigulasse koju. Järgmisel päeval sai teada, et Pavel oli autoga teelt välja sõitnud ja auto oli põlema läinud. Süüdistatav I.I on andnud ütlusi /t l221-222 III kd, tl 51-53 VI kd/, et Pavel ütles, et tal on auto ja kutsus teda sõitma. Kõik koos läksid Palivere-Keedika tee äärde, kus oli Ford Sierra. Teab, et

selle autoga sõideti politsei eest ära ja joosti võssa. Pavel istus auto rooli. Pavel pani auto käima juhtmetest, mis rippusid rooli all. Siis sõitsid ringi Nigulas, Taeblas ja siis Paliveres, kus tuli autolt maha ja läks koju. Teised sõitsid autoga edasi. Hiljem kuulis, et teised olid autoga Kingu tn otsas liiklusmärgi maha sõitnud ja Pavel oli autoga välja sõitnud ning auto oli põlema läinud. Süüdistatav Pavel Voronov on andnud ütlusi /tl 226-227 III kd, tl 131-140 III kd/, et mais 2005 sai

kokku Paliveres L.U ja I.I-ga. Keegi ütles, et Keedika teel seisab teist nädalat Ford

Sierra. Mingil ajal oli nendega koos ka G.R. Tekkis mõte autoga sõitma minna, läksid auto

juurde, uksed olid lahti. Istus rooli taha ja käivitas auto juhtmetest. Roolilukk oli eelnevalt ära

lõhutud ja juhtmed olid lahti. Autoga sõitsid Palivere vahel ja käisid Nigulas. Kui oli teised ära

viinud, siis kuskil Kirimäe lähedal sõitis autoga kraavi. Püüdis autot välja saada, kuid auto läks põlema. Jooksis sealt ära ja hääletas koju. Prokurör leidis, et selle kuriteo toimepanemine süüdistatavate poolt on tõendamist leidnud.

41 Kaitsjad , L.U ja I.I kaitsjad leidsid, süü tõendatuse osas vastuväiteid ei esitanud. G.R et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi kuulub välja mõistmisele P. Voronov’ilt, sest just P. Voronov oli isikuks, kelle süül kannatanule kahju tekkis – tema sõitis autoga kraavi ja P. Voronov tegevuse tulemusel süttis auto põlema ja hävis. Teised isikud olid selleks ajaks autost lahkunud.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud kogutud tõenditega on süüdistatavate süü selle kuriteoepisoodis

tõendamist leidnud. Kohus leiab, et süüdistatavate endi ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatavad läksid Palivere-Keedika tee ääres seisva Ford Sierra juurde just eesmärgiga kasutada seda autot ajutiselt sõitmiseks. Kohus leiab, et oluline ei ole, kas süüdistatavad teadsid, kelle auto

see, kuid kindlasti said nad aru, et auto on võõras, sest kõik nägid, et P. Voronov käivitas auto juhtmete ühendamise teel. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, sest oli toime pandud grupi poolt ja P. Voronov, G.R ja L.U on isikud, kes on varem toime pannud varguse. Seega tuleb P. Voronov, G.R ja L.U

süüdi mõista KarS § 215 lg 2 p 1, 3 ja I.I KarS § 215 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. Asitõendid puuduvad.

Tsiviilhagi – kannatanu on esitanud seoses auto hävimisega tsiviilhagi summas 10 000 krooni. Tsiviilhagi summa osas vastuväiteid ei olnud. Kohus loeb põhjendatuks tsiviilhagi väljamõistmist P. Voronov’ilt, sest P. Voronov on isikuks, kes on kahju põhjustaja.

XIII Pavel Voronov

’i süüdistatakse selles, et tema tungis ajavahemikul 26.09.-28.09.2005.a ukseklaasi, ukseluku ja uksepiida lõhkumise teel sisse *asuvasse Ilja Kosinov’ile kuuluvasse majja

ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 1 pudeli 0,5 liitrise viina “Semfutov” maksumusega 67 krooni, elektrisae Dolmar maksumusega 2 900 krooni, ketassae Black & Decker

maksumusega 409 krooni, akudrelli maksumusega 100 krooni, elektridrelli maksumusega 300

krooni, teritamisaparaadi maksumusega 285 krooni, kruvikeerajaid, näpitsaid, peitleid, torne ja kärnasid kokku 50 eset kogumaksumusega 1 250 krooni, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku 5 891 krooni, millest vargusega tekitatud kahju moodustab 5 311 krooni ja sissetungimisega s.o 6 ukseklaasi, 2 ukseluku, uksepiida, ukse kohal oleva valgusti lõhkumisega tekitatud kahju 580 krooni. Sellise tegevusega pani Pavel Voronov varem varguse toime pannud isikuna sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Pavel Voronov andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 23-25, VI kd tl 86/, et 2005.a sügisel öösel kella 00.00-01.00 vahel läks üksinda * majja, mille välisukse klaasid lõhkus ära raudkangiga,

ronis sinna sisse ning tegi seestpoolt ülevalt ja alt konksudest ukse lahti. Eelnevalt oli püüdnud kangiga ust väljast avada aga see ei õnnestunud. Välisukse juures oleva valgusti purustas kangiga, et oleks pimedam. Edasi läks esikust paremal olevast uksest sisse, kus nägi tööriistu, mis pani suurde

prügikotti. Ära viis ketaslõikuri, elektrisae, akutrelli, ketassae Black&Decker, elektritrelli,

teritamisaparaadi, kruvikeerajaid, näpitsaid, peitleid ja torne ning koridori külmkapist võttis veel

viina kandilises pudelis. Nimetatud esemed viis prügikotis Palivere metsa alla ja hommikul oma

autoga Tallinna raudteejaama turule, kus müüs need maha täiesti võõrastele isikutele. Raha sai tööriistade eest 7 000-8 000 krooni. Tl 2-11 IV kd kohaselt on tuvastatud, et sündmuskoht asub *. *7 sündmuskoha vaatlusprotokolli

on vanaaegne puuehitis, mille on kaks sissepääsu (foto 1). Maja välisuks on tugevasti vigastatud (foto 5). Vaadeldud on murtud ukse serva, kust on leitud murdmisriista jälg. Jälje laius on 3 cm ja see on süvendjälg (foto 6 ja 7). Vaadeldud on välisukse kohal olevaid aknaid ning on näha, et kõik kolm aknaruutu on lõhutud (foto 8). Edasi vahekoridoris, kust on samuti näha ukse kohal olevaid aknaid, mille keskmine ruut on lõhutud (foto 9). Vaadeldakse koridori, kus külmkapi ees põrandal

maas on raudkang (foto 11). Raudkang võetakse sündmuskohalt kaasa. Edasi vaadeldakse

42 külmkappi ja töödeldakse selle ukse servi tahmaga. Leitakse papilaarkurrustiku jälgi, mis võetakse vatitikule. Tl 12-14 IV kd kohaselt on asitõendiks raudkang, mis on musta värvi, asitõendi vaatlusprotokolli

üldpikkusega 114 cm, läbimõõduga 2,5 cm, üks raudkangi ots on lamedakujuline ja teine ots nelinurkne terava kujuline (foto 1 ja 2). Kang tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Kannatanu Ilja Kosinov andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 18-20/, et lahkus 25.09.2005.a õhtul

kella 18.00 paiku oma elukohast * majast ning lahkudes lukustas maja välisukse, aknad olid eelnevalt suletud. Tagasi tuli 28.09.2005 kella 19.00 paiku ja siis avastas, et maja välisuks on natuke

avatud asendis, ukse juurest oli ust muugitud ja ära oli lõhutud ülevalt ukse klaas (kolm klaasi).

Välisuks oli topeltuks ja topeltuksel oli ka ära lõhutud ukselukk ja ülevalt ukse klaas (ka kolm

klaasi). Sissetungimisega oli lõhutud kuus ukseklaasi, ühe klaasi maksumus on 30 krooni, seega klaaside lõhkumisega tekitatud kahju on 180 krooni; kaks ukselukku, ühe ukseluku maksumus on 50 krooni, seega tekitatud kahju kokku 100 krooni; uksepiit, mille lõhkumisega on tekitatud kahju 100 krooni; ukse juures üleval olev valgusti, mille lõhkumisega tekitatud kahju 200 krooni. Edasi liikus kannatanu esikusse, kus nägi põrandal raudkangi, mis ei kuulu talle. Esikus oleva külmkapi uks oli

praokil ning külmkapist oli ära varastatud üks 0,5 l viin „Semfutov“ maksumusega 67 krooni.

Esikust paremal, kus on tuba, milles asetsesid kõik kannatanu tööriistad, oli ära varastatud elektrisaag Dolmar–Makita maksumusega 2 900 krooni, ketassaag Black&Decker maksumusega 409

krooni, akutrell maksumusega 100 krooni, elektritrell maksumusega 300 krooni, elektriline teritamisaparaat maksumusega 285 krooni ning seina pealt aluselt varastatud erinevaid tööriistu 50

tk, mis sisaldas erinevate suurustega kruvikeerajaid, näpitsaid, peitleid, tornid, kärnad, ühe eseme hind on 25 krooni, seega kogumaksumus 1 250 krooni. Rohkem majast midagi varastatud ei olnud. Kuriteoga tekitati varalist kahju kokku 5 891 krooni. P. Voronov tunnistas end selle kuriteo toimepanemises kohtuistungil süüdi. Prokurör leidis, et kogutud tõenditega on kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud. Kohus leiab, hinnates kõiki kogutud tõendeid kogumis, et P. Voronov süü selles kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. Tõendid on kokkulangevad ja kinnitavad üheselt P. Voronov’i süüd. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, sest P. Voronov on varem vargusi toime pannud isik ja ta pani kuriteo toime sissetungimisega. P. Voronov tuleb selle kuritoe toimepanemises süüdi mõista.

Tsiviilhagi – kohus leiab, et kannatanu ja P. Voronov ütlustega on tõendamist leidnud tsiviilhagi põhjendatus ja P. Voronov’ilt tuleb I. Kosinov’i kasuks välja mõista nii varguse kui lõhkumisega tekitatud kahju s.o 5 891 krooni.

XIV Pavel Voronov’i süüdistatakse selles, et tema omastas 2005.a oktoobri lõpus Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres võõra vallasasja, milleks oli Kador Rebase kasutuses olev ja tema poolt Ken Põlluste’lt ebaseaduslikult omastatud mobiiltelefon Alcatel, väärtusega 1 300 krooni, mis oli tema valduses ja mille eest jättis toomata Kador Rebasele lubatud abimootoriga jalgratta ning tagastamata ka telefoni, asudes seda kasutama.

Sellise tegevusega pani Pavel Voronov varem varguse toime pannud isikuna toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o omastamise ehk KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Pavel Voronov andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 232-234, 238-239; VI kd tl 137/, et telefon kuulub talle ja ostis selle pandimajast. Hiljem tunnistas, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Mis asjaoludel ta telefoni enda kätte sai, ta ei mäleta. Võib-olla lubas Kadorile vastu tuua abimootoriga jalgratta. Mäletab, et telefoni sai ta Kadori käest, kuid kas Kadori ema talle helistas ja kas ta lubas telefoni tagasi tuua, ei mäleta. Süüdistatav kahetseb, et telefoni enda kätte jättis ja seda kasutama hakkas.

43

Tl 235-236 IV kd kohaselt on asitõendiks halli värvi plastmassist asitõendi vaatlusprotokolli korpusega mobiiltelefon Alcatel mõõtudega 10x4x1,5cm (foto 1), IMEI koodiga 35357100217967-2 (foto 2). Tunnistaja Kador Rebane andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 207-210, 212-215/, et tema nimetatud kuritegu toime ei pannud. 2005.a oktoobris Palivere koolis vahetunni ajal kutsus ta koos Sthen King’i, Alari Paas’i ja Reigo Evert’iga kooli WC-sse Ken Põlluste. Seal küsis ta Ken Põlluste mobiiltelefoni Alcatel endale, öeldes talle, et anna telefon mulle. Ken võttis telefonist kaardi välja ning andis selle Kadorile. Mõni päev hiljem andis Kador telefoni Pavelile (perekonnanime tunnistaja ei teadnud), kes lubas vastutasuks tuua abimootoriga jalgratta. Seda Pavel ei teinud ja ka telefoni tagasi ei toonud.

Tunnistaja Ken Põlluste andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 190-200/, et varastas kasuisa Toomas Peterson’i taskutest raha ja ostis 13.10.2005.a Haapsalust Veetorni juurest Mobiilivärgi poest 1 300

krooni eest mobiiltelefoni Alcatel ja sõber Roger ostis 1 500 krooni eest mobiiltelefoni Nokia.

14.05.2005.a koolis oli keegi rääkinud, et ta on endale uue mobiiltelefoni ostnud. Peale teist tundi vahetunni ajal WC-st välja tulles tuli tema juurde Kador ja tõmbas teda käest tagasi WC-sse, kus küsis Keni mobiiltelefoni endale. Ken keeldus, kuid Kador seisis ukse ees ja ei lasknud teda tualetist välja. Kador ütles, et tal on seda telefoni vaja ja Ken peab oma telefoni talle andma. Kador tahtis telefoni näha ja kui ta seda vaatas, siis võttis selle jõuga ära. Ken küsis temalt tagasi vähemalt telefoni kaarti, mille Kador ka tagastas. Tunnistaja Toomas Peterson andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 186-188/, et mobiiltelefon, mille Ken varastatud raha eest ostis, on Keni käest ära võetud. Tunnistaja Järvi Viik andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 206-206/, et Ken on tunnistanud, et varastas kasuisa nahktagi taskutest 6 000 krooni, millest poole oli andnud R. Vahter’ile. Ülejäänud raha eest oli

Ken ostnud mobiiltelefoni ja digifotokaamera. Ken rääkis, et koolis oli temalt raha nõutud ja mobiiltelefon, mille ta ostis, võeti koolis ära.

Tunnistaja Karin Toonverk andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 216-218/, et sügisese koolivaheaja alguses nägi ta oma poja Kadori käes ühte võõrast mobiiltelefoni (marki ei mäleta). Ta küsis, kust see mobiil pärit on aga Kador alguses vaikis, seejärel ütles ta, et see on Kaevu Mardi oma. Hiljem, kui

Ken Põlluste isa oli käinud Kadoriga rääkimas, lubas poeg emale kõik ära rääkida ja ütles, et see mobiil on tegelikult Ken Põlluste oma. Kador oli seda Kenilt lihtsalt küsinud ja Ken oli selle mobiili

talle ka andnud. Nüüd aga pidi Keni isa teda väljapressimises süüdistama. Kador oli selgitanud, et kooli WC-s olles oli ta Keni käest mobiili küsinud ja teised poisid olid ka juures olnud. Selleks ajaks, kui Karinil see jutuajamine Kadoriga oli, oli telefon juba Paveli kätte antud. Karin käis mobiili Paveli

käest tagasi küsimas ja Pavel lubas, et toob järgmine päev kaine peaga telefoni tagasi. Telefoni ta tagasi ei toonud ja Karin helistas Pavelile Kadori numbri peale, kuna arvas et poja telefonikaart on

veel mobiilis sees. Ta sai Paveli Kadori numbrilt kätte ja Pavel lubas ilmuda õhtu poole. Mõned päevad hiljem sai Karin purjus Paveliga kokku ning Pavel ütles, et oli selle mobiili maha müünud või vahetanud ja tema käes seda enam ei ole.

Tunnistaja Andrei Marin andis eeluurimisel ütlusi /IV kd tl 225-227/, et 13.10.2005 tulid kauplusesse Mobiil +, kus tunnistaja töötab müüjana, kaks väikest poissi, kes mõlemad ostsid endale

mobiiltelefonid. Üks poistest ostis endale mobiiltelefoni Nokia ja teine ostis endale mobiiltelefoni Alcatel. Mobiiltelefoni Alcatel müügikviitungi koopia on lisatud ülekuulamise protokolli juurde. P. Voronov tunnistas end kohtuistungil selle kuriteo toimepanemises süüdi. Prokurör kaitsja ja leidsid, et kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohus, hinnanud eelkirjeldatud tõendeid kogumis, leiab, et kuriteo toimepanemine P. Voronov poolt on tõepoolest tõendamist leidnud. P. Voronov on tunnistanud, et jättis telefoni oma kätte ja hakkas seda kasutama. Kuigi P. Voronov ei mäleta telefoni omandamise asjaolusid, ei välista see tema süüd. Kohus loeb usaldusväärseks tunnistaja Kador Rebase ütlused, et P. Voronov lubas talle vastutasuks telefoni eest abimootoriga jalgratta, kuid seda ei teinud ja ka telefoni tagasi ei toonud. Ka tunnistaja Karin Toonverk ütlused kinnitavad, et P. Voronov telefoni tagasi ei toonud, kuigi talle seda korduvalt

44 lubas. Kohus leiab, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, sest P. Voronov on isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Tsiviilhagi puudub.

XV L.U süüdistatakse selles, et tema, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis

G.R-iga 06.05.2005.a öösel vastu 07.05.2005.a * talu hoovis Anne Nuut’ile kuuluva

sõiduauto Lancia registreerimismärgiga 400 MOC alt kaks originaal valuvelge koos kummidega,

väärtusega kokku 1 000 krooni ja tagumise stange väärtusega 300 krooni, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku 1 300 krooni.

Sellise tegevusega pani L.U grupi poolt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.R-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toime pannud isik, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis L.U-ga 06.05.2005.a öösel vastu 07.05.2005.a

* talu hoovis Anne Nuut’ile kuuluva sõiduauto Lancia registreerimismärgiga 400 MOC alt kaks originaal valuvelge koos kummidega, väärtusega kokku 1 000 krooni ja tagumise stange väärtusega 300 krooni, millega tekitas kannatanule varalist kahju kokku 1 300 krooni. Sellise tegevusega pani G.R varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tl 2 III kd tl 8-9 III kd ja tl 13-14 III kd kohaselt avastas Anne Nuut poeg oleva avalduse, ütluste

Raiko Kurisman 08.05.2005, et ära on varastatud Lancia Thema 2 originaal valuvelge (mis olid

markeeritud) koos rehvidega ja tagumine antitiib. 12.05.2005 nägi samasuguseid velgi Paliveres elava Deiro auto all Tiit Taavits. Deiro kinnitas telefonis, et ostis need Haapsalust interneti kuulutuse kaudu. Samuti nähti sama auto küljes antitiiba, mis võeti ära Ford Sierralt. Arvab, et vargus võidi

toime panna 06.05.2005, kui poeg Ranno Kurismann nägi nende heinamaa ääres seismas valget

VAZ 2107. See auto asub Haapsalus Lao 3 ja võeti ära Pavel Voronov’ilt. Valuveljed maksavad

kokku 800 krooni, kummid kokku 200 krooni ja antitiib 300 krooni, vargusega tekitatud varaline

kahju kokku 1 300 krooni. Augustis viis A. Nuut ühe valuvelje politseisse võrdlusmaterjalide võtmiseks, on selle ja varastatud rehvid tagasi saanud. Rehvid kuuluvad talle, auto aga abikaasale. Tl 3-7 III kd oleva kohaselt asub sündmuskoht * sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite

talu hoovil. Õuel asuva pumbajaam kõrval seisab auto Lancia reg nr 400 MOC, autol puuduvad

parempoolsed rattad ja auto on põhjaga vastu maapinda. Sõiduautol Ford Sierra reg nr 429 AEG vaatlusel on näha pagasiruumi luugil 4 kinnituskohta, kust on ära rebitud tagaspoiler. Tl 10-11 III kd on vaadeldud sõiduauto Lancia valuvelge. asitõendina Tunnistaja Raivo Kurisman on andnud ütlusi /tl 15-16 III kd/, et 08.05.2005 avastas tema poeg

Raiko Kurisman, et maja taga oleval Lancila ei ole rattaid all. 06.05.2005 õhtul nägi Ranno Kurisman heinamaa ääres seismas valget värvi VAZ 2107. 12.05. teatas Tiit Taavits, et nägi nende auto alt varastatud velgesid Paliveres valge VAZ 2107 reg nr 109 AAZ all, autoga sõidab Deiro. Deiro ütles telefoni teel, et ostis need veljed interneti teel. Samas avastas, te Ford Sierralt reg nr 429 AEG on ära rebitud tagaspoiler. Kahju tekitati vargusega kokku 1 300 krooni, veljed 800 krooni, kummid 200 krooni ja antitiib 400 krooni. Tunnistaja Raiko Kurisman on andnud ütlusi /tl 20-21 III kd/, et 08.05.2006 läks sõiduauto Lancia juurde, et rattaid alt ära keerata, kui avastas, te kaks kõrvalistuja poolset ratast on puudu. Koos isaga

nägid, et auto kõrval oli tallatud ja tallamisjäljed läksid üle heinamaa kraavi juurde, kus oli näha mudas mingi jälg. Heinamaal nägi auto jälgi ja seda, et auto oli seal ümber pööranud. Tunnistaja Alan Ainola on eeluurimisel andnud ütlusi /tl 22-23 III kd/, et 06.05.2005 öösel sõitsid

Ranno Kurisman’i juurde ja nägid tema vanemate maja juures põllul seismas valget värvi VAZ

2107. Hiljem hakkasid asja uurima ja selgus, et Paliveres on valge VAZ 2107, millel olid all

45 valuveljed. Otsisid omaniku üles, kelleks oli Deiro ja tahtsid autot näha. Autol olid all varastatud valuveljed ja käskisid need veljed tagasi anda.

Tunnistaja Ranno Kurisman on andnud ütlusi /tl 24-25 III kd/, et 06.05.2005 öösel sõitis koos

Alan Ainola’ga vanemate juurde. Nägi põllul valget VAZ 2107, paistis korralik auto. Järgmisel päeval arvas isa, et tema on Lancialt rattad ära varastanud. Hakkas asja uurima. Nägi Paliveres sama VAZ 2107 all neid varastatud velgesid. Auto omanik Deiro ütles, et oli need Haapsalust ostnud 250 krooniga. Leppisid kokku, et järgmisel päeval saab veljed tagasi, kuid siis oli auto juba politsei poolt ära võetud. Tunnistaja Tiit Taavits andis ütlusi /tl 26-27 III kd/, et mais 2005 sõitis ta oma autoga kui nägi

valget sõiduautot VAZ 21107, läks selle juures oleva Deiroga rääkima. Märkas, et autol on all tagaratasteks Lancia veljed. Teadis, et Kurisman’ilt oli Lancia veljed varastatud, küsis Deirolt, kust ta need sai. Deiro ütles, et oli Haapsalust ostnud. Järgmisel päeval rääkis sellest Raivo Kurisman’ile ja soovitas tal politseisse pöörduda. Tl 35-38 III kd on koos fototabelitega. Vaadeldud on valget sõiduautot asitõendi vaatlusprotokoll

VAZ 2107-T, mille tagateljel on valuveljed, millel kirje Lancia. Vaadeldud on rataste sisekülgi, parempoolse tagaratta siseküljel on punast värvi markeering, vasakpoolsel rattal markeering puudub, välisküljelt mõlemad veljed ühesugused. Veljed on alumiiniumist. Velg on kaetud kummiga. Vastavalt tl 46-47 III kd olevale on ekspertiisiks esitatud kannatanult A. Nuut’ilt ekspertiisiaktile

võetud sõiduauto Lancia valuvelg tähistusega I V ja sõiduauto VAZ 2107 alt võetud valuvelg

tähistusega P II. Ekspert on andnud arvamuse, et velgedel olevad tähistused on samaliigilised

värvitooni, morfoloogiliste tunnuste ja värvaine komponentide poolest. Nende pärinemist samast

partiist ei ole võimalik määrata. Tähistustel puuduvad tunnused, mille alusel määrata millise vahendiga, kelle poolt ja millisel ajahetkel need on tehtud. Süüdistatav L.U on andnud ütlusi /tl 51-53 III kd/, et 06.05.2005 ostis Haapsalus Kastani kaupluse juures kella 10 paiku Markolt 2 alumiiniumist valuvelge. Kuulutuse oli leidnud internetist.

Veljed koos kummidega maksid 400 krooni. Pani veljed oma autole VAZ 2107 alla. Temale on korduvalt öeldud, et need veljed on varastatud Lancia alt ja tehtud ettepanek need tagasi anda. Tema

juures käis noormees, kes ütles, et need on tema isa autolt varastatud ja samuti helistas talle 09.05.2005 velgede omanik. Pakkus välja, et kui veljed tagasi saab, siis politseisse avaldust ei tee.

Ei tea kes mai alguses võis tema autot kasutada, ise kindlasti ei 05.05.2005 ega hiljem autot ei

kasutanud. Autot tahtis temalt ära osta P. Voronov, kes 13.05.2005 läks sellega sõitma ja jäi politseile vahele ja auto võeti ära. Tl 69-71 III kd on

andnud ütlusi, et eelnevad ütlused olid valed. Otsis süüdistatav L.U oma autole valuvelgi ja G.R rääkis talle, et teab, kus valuvelgi saab. Ühel õhtul laenas G.R-ile autot ja läks ise kaasa. Oliver juhtis. Käisid Kirnas ja tagasi tulles läksid Kirimäele kuskilt üle põllu. Auto jäi põllule ja läksid velgi tooma. Ühel hetkel tuli mingi auto ja jäi nende auto juures seisma. Sõitis minema. Jooksid oma auto juurde ja sõitsid ära, tagasi läksid samal ööl. Läksid talu hoovile ja keerasid seal seisnud autolt kaks velge ära. Midagi muud ei võtnud ja mingist spoilerist ei

tea midagi. Mõtles välja, et ostis need neti kaudu, tegi suvalise netiaadressi ja tegi kirjad justkui oleks need talle saatnud velgede müüja. Tl 84-86 VI kd antud ütlustes tunnistab L.U end selle kuriteo toimepanemises süüdi. Tl 78-80 III kd on andnud ütlusi, et asi sai alguse sellest, et L.U süüdistatav G.R rääkis, et tema autole on velgi vaja. Tema ütles, et teab, kus veljed on. Maikuu algul läksid koos Deiro ja I.I-ga Kirnasse ja tagasi tulles sõitsid Kirimäele, jätsid auto põllu peale ja tema ning Deiro läksid tallu. Deiro keeras õuel seisnud Lancialt rattad alt ära – 2 tükki. Lahkudes võtsid kaasa ka ühe spoileri, ei tea kumma käes see oli. Kui oma auto juurde läksid, tuli üks auto ja nad viskasid varastatud asjad maha ja peitsid ka end ära. Auto sõitis talu hoovi, jooksid oma autoni ja sõitsid ära. Mõne aja möödudes läksid tagasi ja tõid rattad ja spoileri ära. Deiro pani rattad alla oma autole samal ööl. Ei tea mis spoilerist sai. Deiro mõtles välja, mida võiks rääkida kui politsei asja vastu huvi tunneb. Tl 32-34 VI kd antud ütlustes tunnistab G.R end samuti selles kuriteos süüdi.

46 Kohtus tunnistasid mõlemad end selle kuriteo toimepanemises süüdi. süüdistatavad Prokurör kaitsjad ja leidsid, et süüdistatavate süü on tõendatud.

Kohus, ja G.R süü neile süüks arvatud hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et L.U

kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tõendatud on nii 2 valuvelje kui spoileri vargus. Kohus leiab, et kannatanu ja süüdistatava G.R ütlused spoileri varguse osas on

kokkulangevad. Kohus ei loe usaldusväärseks süüdistatava L.U ütlusi, kuna L.U on menetluse käigus oma ütlusi muutnud oluliselt. Asja materjalidest nähtuvalt on L.U enda poolt toimepandud kuriteo varjamiseks fabritseerinud e-kirju ja tunnistanud enda poolt toime pandud tegu alles siis, kui jälitustegevuse tulemusel on kindlaks tehtud, et need kirjad olid kirjutatud tema enda

poolt. Kohus leiab, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatavad on selle kuriteo toimepanemises süüdi ja nad tuleb ka süüdi mõista. Asitõendina vaadeldud rehvid on kannatanu A. Nuut tagasi saanud.

Tsiviilhagi – kannatanu A. Nuut on esitanud tsiviilhagi summas 300 krooni, mis on varastatud spoileri maksumus. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja kahju tuleb solidaarselt välja mõista süüdistatavatelt.

XVI L.U süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest

on ette nähtud karistus, andis 19.09.2005.a Haapsalu politseijaoskonnas tunnistaja ülekuulamisel teadvalt vale ütluse, nagu oleks Marko Pokk koos Z.B-ga 05.09.2005.a Läänemaal, Taebla vallas, Paliveres, Põllu 8-1 korteris kasutanud füüsilist vägivalda Jaan Matson’i suhtes. Sellise tegevusega pani L.U toime tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, olles eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, millise

tegevusega kaasnes tõendite kunstlik loomine, s.o KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav L.U on tunnistajana ülekuulamisel andnud ütlusi

/tl 48-49 V kd/, et 05.09.2005 õhtul kell 22.00 ajal olid tema, Z.B, Pavel Voronov, Marko Pokk, Mihhail Puškin ja Jüri Sadikov * maja otsas ja Ken ütles, et üks mees on talle raha võlgu ja peaks selle ära küsima.

Läksid Keniga * trepikotta 1. korrusel vasakut kätt oleva ukse taha. Ken koputas, aga keegi ei vastanud, Ken läks tuppa, uks jäi lahti. Tagumisest toast tuli vanem meesterahvas ja Ken tuli tema järgi. Ken tõukas meest ja mees kukkus pikali, mees haaras noa ja tahtis Keni lüüa. Jooksid õue ära. Ken ja Marko läksid trepikotta. Kui nad tagasi tulid, olid neil käed verised. Ken ütles, te nad peksid meest ja lõid teda kapiukse ja tuhatoosiga ja mees oli verine olnud. Tahtsid minna korterisse, kuid

sisse ei saanud, sest uks oli lukus. L.U on andnud tunnistajana ülekuulamise protokollile allkirja, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi KrMS § 66-73 järgi ning selgitatud nende sisu, samuti on teda hoiatatud, et ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus KarS § 318 ja 320 järgi. Samuti on protokolli lõpus L.U allkiri selle kohta, et protokoll on kirjutatud tema ütluste järgi, tema poolt läbi loetud ja on õige. Tl 86 VI kd tunnistab , et valetas M. Pokk peale, sest oli temaga tülis. Z.B rääkis talle, M. Pokk et ta oli käinud Põllu tn majas ja seal ühe mehe läbi peksnud. Kirjutas kodus oma arvutil kirja, et M. Pokk käis Z.B-ga koos seal Põllu tn korteris. Lisas veel, et kui nad trepikojast välja tulid, olid käed verised – mõtles selle välja.

Tunnistajate L.U ja Marko Pokk vastastamisprotokolli kohaselt /tl 59-62 V kd/ ei mäleta M. Pokk käesolevast sündmusest midagi, ei mäleta, et oleks käinud * esimese korruse korterites, ei tunne seal elavaid inimesi. L.U tunnistab, et valetas eelnevalt M. Pokk peale, kuna suhted ei olnud head. Z.B läks sinna trepikotta üksinda ja pärast kuulis Z.B käest, mis

seal juhtus ja seda siis rääkiski politseis, lisades juurde, et ka M. Pokk oli seal. Kinnitab ka vastastamisel, et seletuskirja trükkis kodus valmis ja saatis politseile, ütlusi läks hiljem andma. Kohtus tunnistas end selle kuriteo toimepanemises süüdi. L.U Prokurör kaitsja ja leidsid, et kogutud tõenditega on süü tõendamist leidnud.

47

Kohus, süü on tõendamist hinnanud selles kuriteoepisoodis kogutud tõendeid, leiab, et L.U leidnud. Ta on kohtueelses uurimise tõepoolest andnud valeütlusi, olles eelnevalt hoiatatud, et selline tegevus toob kaas vastutuse. L.U on oma valeütlustele alla kirjutanud ja kinnitanud, et need on

õiged. Kohus leiab, et käesoleval juhul on L.U poolt valeütluste andmisega kaasnenud

kriminaalasjas tähtsust omavate tegelike asjaolude tahtlik oluline moonutamine – on toimunud tõendi kunstlik loomine. Seega on kuritegu õigesti kvalifitseeritud ja L.U tuleb süüdi mõista KarS § 320 lg 2 järgi. Asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi puudub.

XVII Marko Pokk’i süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Tanel Matto’ga 28.01.2006.a kella 23.00 ajal Läänemaal, Taebla vallas, Paliveres omavoliliselt valdaja tahte vastaselt Põllu tn 8 maja ees seisnud Vello Salumaa’le kuuluvasse sõiduautosse VAZ 21063 reg nr 424 MAD.

Sellise tegevusega pani Marko Pokk toime grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse sissetungimise, s.o KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tanel Matt’`t süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Marko Pokk’iga 28.01.2006.a kella 23.00

ajal Läänemaal, Taebla vallas, Paliveres omavoliliselt valdaja tahte vastaselt Põllu tn 8 maja ees seisnud Vello Salumaa’le kuuluvasse sõiduautosse VAZ 21063 reg nr 424 MAD.

Sellise tegevusega pani Tanel Matto toime grupi poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse sissetungimise, s.o KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.B süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Marko Pokk’iga 28.01.2006.a õhtul kella 23.00 ajal Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres, Põllu 8 maja ees kallale Vello Salumaa’le,

lüües teda korduvalt rusikaga pea piirkonda ja ühe korra jalaga keha piirkonda, millega tekitasid Vello Salumaa’le füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühiajalise tervisekahjustuse. Vägivalla tulemusel tekitati Vello Salumaa’le kampsuni kahjustamisega varalist kahju 50 krooni.

Sellise tegevusega pani Z.B grupis toime teise inimese peksmise, millega tekitati füüsilist valu, s.o kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Marko Pokk 28.01.2006.a õhtul kella ’i süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Z.B-ga 23.00 ajal Lääne maakonnas, Taebla vallas, Paliveres, Põllu 8 maja ees kallale Vello Salumaa’le,

lüües teda korduvalt rusikaga pea piirkonda ja ühe korra jalaga keha piirkonda, millega tekitasid Vello Salumaa’le füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühiajalise tervisekahjustuse. Vägivalla tulemusel tekitati Vello Salumaa’le kampsuni kahjustamisega varalist kahju 50 krooni.

Sellise tegevusega pani Marko Pokk grupis toime teise inimese peksmise, millega tekitati füüsilist valu, s.o kehalise väärkohtlemise ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Tanel Matto andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 225/, et ta on toime pannud kuriteo,

milles teda kahtlustatakse. Tema koos Z.B ja Marko Pokk’iga tulid Heiki Raudsepp’a juurest ja nägid maja juures, et Vello Salumaa oli akna peal. Kuna nad tahtsid Võntkülla sõita, siis istusid nad koos Markoga autosse – tema juhi istmele ja Marko kõrvalistmele. Ken jäi samal ajal kaugemale seisma. Seda ei mäleta, kas Kardo Toonverk oli nendega koos. Autot ärandada plaanis ei olnud, kuid mõeldi, et ei kui nad istuvad autosse, siis Vello näeb seda aknast ja tuleb alla ja viib nad Võnkülla ära. Vello tuli välja ja võttis tal kratist kinni, kuid sellel ajal tuli Ken nende juurde ja lõi

Vellot jalaga kusagile vastu jalgu või kehapiirkonda, täpselt ei tea kuhu. Ta ei näinud, et Marko oleks Vellot löönud. Vello lasi ta lahti, kui Ken teda lööma tuli ja Tanel läks neist kaugemale ning

Marko tuli kohe tema järel. Ken tuli neile hiljem järele. Kinnitab, et oli tol õhtul purjus ja käis järgmine päev Vellolt vabandust palumas ja selgitamas, miks nad nii käitusid ning vabandus võeti vastu. Süüdistatav Marko Pokk andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 210-211/, et antud kuriteos tunnistab ennast süüdi osaliselt. Nad olid koos Z.B ja Tanel Matto’ga. Põllu 8 ees seisis valget värvi

48 Žiguli ja tema koos Taneliga läks auto juurde, mille juhipoolne uks oli lahti. Tanel istus juhiistmele ja tegi talle kõrvalistuja ukse lahti ning tema istus kõrvalistmele. Autosse istuti naljapärast, midagi ei lõhutud ja samuti ei olnud plaanis autot ärandada. Ken seisis sellel ajal kõrvalmaja juures. Natukese aja pärast tuli Vello välja ja tiris Tanel’i autost välja ning hakkasid omavahel rabelema. Selle peale läks ta neile vahele ja lõi rabelemise käigus Vellot rusikaga. Mitu korda ja kuhu lõi, ei mäleta ja tema meelest Tanel Vellot ei löönud. Peale seda läksid nad kähku auto juurest ära, kuna keegi karjus akna peal. Rabelemise ajal oli Ken kõrvalmaja juures ja kas Ken Vellole kallale läks, ta ei näinud, kuna nad läksid Taneliga poe juurde, kuhu Ken natuke hiljem järele tuli.

Süüdistatav Z.B andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 222-223/, et antud kuriteos ta ennast süüdi ei tunnista, kuna oli sellel õhtul tarvitanud alkoholi ja mäleta midagi. Vello Salumaa’d tunneb nimeja nägupidi, kuid et tal oleks tol õhtul mingi konflikt temaga olnud, meelde ei tule. Mäletab vaid Heiki Raudsepp’a juures viibimist ja politsei eest ärajooksmist. Tl 208 VI kd tunnistab end selle kuriteo toimepanemises süüdi. Tunnistaja Kardo Toonverk andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 213-214/, et ta oli sel õhtul koos Z.B, Tanel Matto ja Marko Pokk’iga ning nad tulid Heiki Raudsepp’a juurest. Põllu 8 maja

juures nägid nad Valeri Gavrilov’it enda trepikoja ees seismas. Tema koos Keniga jäid kõrvaltrepikoja ette seisma. Tanel ja Marko hakkasid Valeri poole minema, kelle trepikoja ees seisis valge Žiguli, mis oli Vello Salumaa oma. Samal ajal nägid nad, et Vello oli oma korteri akna peal.

Auto juurde jõudes tegi Tanel juhipoolse ukse lahti ja istus autosse. Markot autosse istumas ei näinud. Selle peale jooksis Vello õue ja Tanel jõudis autost välja tulla, et meie poole jooksu pista. Salumaa sai kohe Taneli kätte ja võttis kraest kinni ja tiris auto juurde tagasi. Kus Marko sel ajal oli

ja mida tegi, ei tea. Valeri läks trepikotta sisse, vist koju, Ken läks aga auto juurde. Tema läks trepikotta sisse, et oma õe juurde minna ning mis edasi toimus, ei näinud. Kannatanu Vello Salumaa andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 201-203, 207-209/, et 28.01.2006 kella 23.00 paiku vaatas ta oma kodu aknast välja (asukohaga Põllu 8-18 Palivere Taebla vald) ja nägi, et maja ees temale kuuluva sõiduauto VAZ 21063 reg märgiga 424 MAD juhipoolne uks oli lahti ja kõrvalistuja uks tehti lahti, mille peale ta jooksis õue. Õues keegi hüüdis „tuleb“, mille peale jooksis

kõrvalistmelt ära pikka kasvu noormees. Umbes 30 meetri kaugusel autost sai ta kätte juhiistmel

istunud noormehe, kelleks osutus Tanel Matto. Marko Pokk ja Z.B tulid nende juurde ja Marko ütles, et nad ainult vaatasid autot. Vello lubas kutsuda politsei, mille peale Marko võttis tal rinnust kinni ja lubas kolakat anda ning tõmbas kampsuni varruka õmblusest lahti, tekitades kahju 50

krooni. Tekitatud kahju ei ole hüvitatud. Saades Marko haardest lahti hakkas Vello auto poole minema, kui äkki Marko lõi selja tagant 2-3 korda rusikaga peapiirkonda ja seejärel lõi Ken jalaga ühe korra paremale küljele puusapiirkonda. Selle peale tuli naabrinaine Ülle akna peale ja hakkas poisse sõimama, mille peale poisid Raba tn poole jooksu pistsid. Vello Salumaa lisab, et auto esiuks

oli lahti ja poisid midagi autos ära ei lõhkunud, kuid löömisega tekitasid talle füüsilist valu. Järgmisel päeval tulid Marko ja Tanel tehtud teo pärast vabandust paluma, ütlesid, et nad olid väga purjus ja ei andnud endale aru, mida tegid. Tegu on Markole ja Tanelile andeks antud, kui Marko maksab kinni kahju 50 krooni. Ken ei ole vabandamas käinud. Tunnistaja Ülle Väronen andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 210-211/, et nägi tol õhtul, kuidas Tanel ja Marko istusid Vello Salumaa autosse, mis oli maja ette pargitud. Marko istus juhiistmele ja Tanel kõrvalistmele. Nendega oli keegi veel kaasas, keda tunnistaja ei näinud, kuna ta seisis trepikoja ees. Ken seisis kõrvaltrepikoja juures. Kui Ülle tahtis Vellole ütlema minna, et poisid ta autosse läksid, jooksis Vello juba trepist alla. Trepikoja ees seisnud poiss hüüdis Markole ja Tanelile, et keegi tuleb, lähme ära. Poisid tulid autost siis välja, kui Vello oli õue jõudnud. Nad hakkasid eest ära jooksma, kuid Vello jooksis järele ja sai Marko kätte teise trepikoja ees, kus Ken seisis. Vello võttis Kenil ja Markol riietest kinni ja tiris nad auto juurde tagasi ning küsis, mis nad teevad siin ja kas Marko tahtis

autot ära ajada. Marko ütles, et kui nad oleksid tahtnud seda ära ajada, oleksid nad seda ammu

teinud. Siis hakkas Ken rusikatega vehkima nagu tahaks Vellot lüüa, kuid ühtegi korda pihta ei saanud. Marko samal ajal tõukas Vellot, mille tagajärjel kukkus Vello vastu autot, Marko lõi Vellot

49 jalaga. Kuhu ta lõi, ei oska öelda, kuhugi kõhupiirkonda vist. Selle peale Ülle tegi köögiakna lahti ja hüüdis:“ Marko, mida sa teed, lõpeta ära!“. Vahepeal oli poiste juurde ka Kardo tulnud, kes ütles teistele, et lähme ära ja poisid läksid minema. Tunnistaja väitel lõi Vellot jalaga ainult Marko, teised Vellot ei löönud ja silmnähtavaid vigastusi tal ei olnud. Poisid auto uksi lahti ei muukinud, ilmselt olid auto uksed lahti jäetud. Tunnistaja Valeri Gavrilov andis eeluurimisel ütlusi /V kd tl 215-217/, et nägi kuidas Marko Pokk

ja Tanel Matto tulid nende maja ette ja Tanel istus trepikoja ees seisvasse Vello Salumaa’le kuuluvasse autosse. Seda ei näinud, kas Marko ka autosse istus, ta seisis vist auto kõrval. Z.B tuli ka sel ajal nende maja ette, kuid tema seisis kaugemal. Kui Vello tuli õue, läks ta trepikotta sisse,

et oma koju minna. Seda, mis hiljem juhtus ja kes keegi kedagi lõi, ta ei näinud ja ei tea sellest midagi.

Kohtuistungil tunnistasid end neile süüks arvatud kuriteo(tegude) toimepanemises süüdistatavad süüdi. Prokurö kaitsjad r ja leidsid, et kogutud tõenditega on süü tõendatud.

Kohus, hinnanud käesolevas kuriteoepisoodi kohta käivaid tõendeid kogumis, leiab, et

süüdistatavate süü on tõendatud. Kogutud tõendid on kokkulangevad ja tõendamist on leidnud süüdistatavate M. Pokk ja T. Matto poolt valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse tungimine kui

ka M. Pokk ja Z.B poolt V. Salumaa kehaline väärkohtlemine. Kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatavad tuleb nende kuritegude toimepanemises süüdi mõista. Asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi – kannatanu V. Salumaa on esitanud tsiviilhagi summas 50 krooni, mis on talle kuriteoga tekitatud kahju – tema kehalise väärkohtlemise käigus lõhutud kampsuni väärtus. Tl 209 V kd on V.Salumaa allkirjaga kinnitanud, et on M.Pokk`ilt kahjutasu 50 krooni. Seega tsiviilhagi puudub.

XVIII G.R-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem varguse toime pannud isik, tungis

ajavahemikul 07.09.-08.09.2005.a ukse aasa lõhkumise teel sisse * külas, August Sooalu’le kuuluvasse * talu kuuri, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 160 liitrit diiselkütust

kokku maksumusega 1 120 krooni ning 10.09.2005.a grupis koos I.I-ga murutrimmeri MTD 700/710 maksumusega 2 050 krooni ja mootorsae ECHO maksumusega 1 500 krooni, millega tekitas kannatanu August Sooalu’le varalist kahju kokku 4 670 krooni.

Sellise tegevusega pani G.R varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt

sissetungimisega jätkuva kuriteona toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.I süüdistatakse selles, et tema tungis ajavahemikul 10.09.2005.a grupis G.R-iga

ukse aasa lõhkumise teel sisse * külas August Sooalu’le kuuluvasse * talu kuuri, kust võttis

ebaseadusliku omastamise eesmärgil murutrimmeri MTD 700/710 maksumusega 2 050 krooni ja mootorsae ECHO maksumusega 1 500 krooni, millega tekitas kannatanu August Sooalu’le varalist kahju kokku 3 550 krooni.

Sellise tegevusega pani I.I grupi poolt sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.I süüdistatakse selles, et tema müüs 09.09.2005.a Raivo Tahvinov’ile Lääne maakonnas,

Taebla vallas, Tagavere külas G.R-i poolt 07.-08.09.2005.a * külas August Sooalu’le kuuluvast * talu kuurist varastatud 160 liitrit diiselkütust väärtusega 1 120 krooni.

Sellise tegevusega pani I.I toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, s.o KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tl 129-133 III kd oleva kohaselt asub sündmuskoht * talus. Taluhoovis olev kuur vaatlusprotokolli

on puidust. Kuuri välisuks on puidust ja sisseehitatud lukustus uksel puudub. Ukse kõrval ripub

50

metalllatt, millega kuuriuks oli suletud. Kuuriukse kõrvalt, püsttala seest on välja tiritud tabalukuaasa kinnitus. Kannatanu August Sooalu on andnud ütlusi / tl 134-137 III kd/, et 10.09.2005 kella 9.00-i ajal tuli oma suvemajja * külas, * tallu ja avastas, et kuuri uks oli lahti murtud – ära oli tõmmatud tabaluku aas. Kuurist oli varastatud MTD trimmer 700/710, valget värvi, bensiinimootoriga. Trimmeri ostis

2005 a. kevadel ja maksis 2 050 krooni. Eritunnuseid ei olnud, kahjuks hindab 2 000 krooni.

Varastatud oli ka mootorsaag ECHO, punast värvi, ostetud 8 a. tagasi, väärtuseks hindab 1500 krooni. Varastatud oli ka 8 20-ne liitrist kanistrit (musta värvi plastikust) ja 1 20-liitrine sinist värvi

plastikust kanister, milledes oli kokku 160 l diiselkütust. Kanistritel rahalist väärtust ei olnud, kütuse hinnaks oli 7 kr liiter, s.o 1 120 krooni. Vargusega tekitatud hüvitamata kahju 1 120 krooni, ukse lõhkumisega tekitatud kahju 10 krooni.

11.09.2005 sai Paliverest, I.I kodust kätte oma varastatud murutrimmeri ja mootorsae. Nende osas varalisi nõudmisi ei ole. Tl 138-140 III kd on vaadeldud mootorsaagi ja murutrimmerit, mis tl 142 III kd oleva asitõendina allkirja kohaselt on tagastatud August Sooalu’le. Tl 143-144 III kd on andnud ütlusi, et tema on 08.03.2006 surnud A. kannatanu Raido Sooalu Sooalu pärija, varguse asjaoludest teab vanaisa käest ja kuna vanaisa ei soovinud hüvitamata kahju hüvitamist, siis ei nõua ka tema seda kahju, seega kahjunõuded puuduvad.

Tunnistaja Raivo Tahvinov /tl 150-151 III kd/ on andnud ütlusi, et kuskil septembris 2005 tuli I.I tema juurde ja ütles, et tema sõbral G.R on diiselkütet müüa. Samal päeval

sõitis Tõnisega Oliveri juurde, kusagile Nigula lähedale. Kütus oli 20-liitristes musta värvi

kanistrites, mida oli 8 ja kütus oli kuuri all. Võttis endale 100 liitrit ja maksis 600 krooni kohe Oliveri kätte. Ülejäänud 60 liitrit võttis I.I. Tõstis 8 kanistrit oma autosse, 3 neist viis I.I koju. Ei küsinud, kust küte pärit on. Süüdistatav I.I ütlusi on andnud , et /tl 154-156 III kd, tl 51 VI kd/, et 09.09.2005 oli koos G.R-iga, tahtsid raha teha. Tuli jutuks, et Tagavere külas on talu, kust saaks muruniiduki, trimmeri ja mootorsae. Oli kokkulepe, et varastatud asjad viivad tema juurde ja müüvad hiljem koos maha. Järgmisel päeval kella 23.-23.30 paiku helistas G.R-ile ja läks talle järgi oma valget värvi

Daihatsu Applausega, reg nr 130 TEL. Nigulas tuli Oliver peale ja sõitsid koos Tagavere külla saekaatri juures suva maja juurde. Maja ümber oli aed ja väravad olid kinni. Ronisid üle väravate ja läksid kuuri juurde, mille uks oli lukustatud tabalukuga. G.R võttis kuuri kõrvalt rauast toika, pani selle tabaluku ja aasa vahele, hakkas ust lahti kangutama. Tabaluku aas tuli lahti ja Oliver tegi ukse lahti. Läksid koos kuuri sisse, valgustasid kuuri telefonidega. Kuuris oli trimmer, mootorsaag,

muruniiduk. Tema võttis trimmeri ja Oliver võttis mootorsae. Oliver võttis luku kaasa ja hiljem viskas selle Tagaveres olevate lautade juurde rohu sisse. Võtsid asjad ja läksid autosse, viis Oliveri koju ja siis läks ise ka koju, kus varastatud asjad viis sauna. Paari päeva pärast tuli varastatud asjade omanik ja ta andis asjad talle tagasi. Paar päeva enne sissemurdmist helistas talle Oliver ja küsis, kas ei tea kedagi, kes tahab kütust osta. Kütust oli 160 l ja Oliver ütles, et leidis selle põõsa alt kraavist. Sõitis koos oma sugulase Raivo

Tafinov’iga Oliveri juurde Tagavere külla, kus Oliver oli sama maja juures põõsastes, kuhu nad hiljem sisse murdsid. Põõsastes oli 8 20-l kanistrit, mis olid musta värvi plastikust. Kõik kanistrid olid diislit täis. Oliver sai Raivo käest saadud 600 krooni endale. Sai aru, et see kütus on varastatud. Vastastamisel /tl 165-166 III kd/ on G.R on oma ütlusi kinnitanud ja lisanud, et tema sai endale 60 l kütust, selle eest ei maksnud midagi. Süüdistatav G.R on andnud ütlusi /tl 158-160 III kd/, et kõik asjad * külast *talust varastasid nad I.I-ga koos. Tl 167-168 III kd on G.R andnud ütlusi, et käis üksinda 09.09.2005

Tagavere külas Lehise talus. Lõhkus ära ust kinni hoidnud aasa, mis hoidis raudlatti kinni. Tõi kuurist välja 8 kanistrit kütet. Viis selle eemale põõsaste juurde. Järgmisel päeval tuli I.I koos Raivo Tafinov’iga ja viisid need kanistrid ära. Sai kütuse eest 600 krooni.

51 Kui kütust võttis, nägi et kuuris oli ka murutrimmer ja mootorsaag, sel korral neid ei võtnud. Lükkas kuuri ukse lihtsalt kinni. Rääkis asjadest ka I.I-le ja paari päeva pärast läksid koos Tõnisega tema autoga mootorsaele ja trimmerile järele. Vastastamisel /protokoll tl 165-166 III kd/ on G.R

andnud samasisulisi ütlusi. Ka tl 32-34 VI kd antud ütluste kohaselt tunnistas G.R end talle esitatud kahtlustuses süüdi. Ka kohtuistungil tunnistasid end neile süüks arvatud kuritegudes süüdi. süüdistatavad Prokurör kaitsja ja leidsid, et süü on kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kohus leiab, et ka käesolevas kuriteoepisoodis on kogutud tõenditega süüdistatavate süü tõendamist leidnud. Kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. G.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel kütuse varguses ning mootorsae ja murutrimmeri grupilises varguses sissemurdmisega varem vargusi toime pannud isikuna. I.I tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi murutrimmeri ja mootorsae varguses sissemurdmisega grupi poolt. Samuti on tõendamist leidnud I.I poolt G.R poolt varastatud kütuse turustamine R. Tafinov’ile. I.I sai aru, et kütus on varastatud, kuid otsis ikkagi kütusele ostja ja turustas selle. Asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi

puudub.

XIX G.R-i süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, tungis

16.08.2005.a sisse * külas asuvasse Elen Lukas’ele kuuluvasse * talu kuuri ja võttis ära võõraid

vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milleks olid motorolleri Muravei silinder

maksumusega 300 krooni, kolb koos sõrmega maksumusega 200 krooni, kompaktne karburaator

maksumusega 500 krooni, üks esilaterna pirn maksumusega 100 krooni, aku maksumusega 400

krooni, 2 tulelülitit kokku maksumusega 200 krooni, gaasitross koos käepidemega maksumusega 200 krooni, õhupuhasti maksumusega 200 krooni, süütejagaja maksumusega 150 krooni, 4 silindri

kinnitusmutrit kokku maksumusega 40 krooni, generaator maksumusega 200 krooni, motorolleri

külge kinnitatud tööriistakasti eest tabalukk maksumusega 50 krooni, käsikäia reduktor maksumusega 300 krooni, tekitades kuriteoga Elen Lukas’ele varalist kahju kokku 2 840 krooni

Sellise tegevusega pani G.R varem varguse toime pannud isikuna sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

26.05.2006 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega on Peep Amberman osas selles

episoodis kriminaalmenetlus lõpetatud. P. Amberman’ile on eelnimetatud määrusega kohustuseks pandud hüvitada kannatanule Elen Luukas’ele kuriteoga tekitatud varaline kahju 1 240 krooni 26. novembriks 2006 /tl 15-16 VII kd/.

Tl 83 III kd oleva kohaselt asub sündmuskoht külas, * sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotode talu õuel, kus asub talu kuur (foto 1 ). On näha, et kuuri ukse põõna kinnitus on lõhutud (foto 2 ). Kuuris on traktor ja rohelist värvi motoroller Muravei (foto 3). On näha, et mootori küljest on ära keeratud mootori silindripea, eemaldatud on kolb koos sõrmega, karburaator, puudub generaator ja aku (foto 4 ). Rolleril on lahti võetud ka esilatern ning laternapirnid on eemaldatud (foto 5 ). Kannatanu Elen Luukas on oma avalduse ja ütlustes avaldanud /tl 87-90 III kd/, et 16.08.2005 tuli oma suvekoju * külas ja avastas, et kuuri ukse vastus oli kruvidest lahti keeratud ning kuuris seisvalt vene päritolu mootorrollerilt Muravei oli ära keeratud silinder koossilindripeaga – 200 krooni, kolb koos sõrmega – 200 krooni, komplektne karburaator 500 krooni, gaasitross koos käepidemega 200 krooni, ka esilaternast oli välja võetud pirnid maksumusega 100 krooni, generaator – 200 krooni, aku 400 krooni ja tulelülitid 2 tk - 200 krooni, varaline kahju 2 100 krooni. Tunnistaja Toomas Trikk on andnud ütlusi /tl 91-92 III kd/, et 16.08.2005 läks oma sünnikodusse * tallu. Läks koos tütrega kuuri. Kui uksed lahti tegi, kukkus ära põõn, sai aru, et on vargad käinud.

52 Nägi, et tema vanalt rollerilt Murovei oli maha keeratud silinder, kolb koos sõrmega, komplektne karburaator, gaasitross koos käepidemega, esilaterna pirnid ning generaator, aku ja tulelülitid.

Tunnistaja Roman Lukas on andnud ütlusi /tl 93-94 III kd/, et 16.08.2005 maamajja saabudes kurtis äi Toomas Trikk, et kuuri ust avades tuli ukse metallist vastus küljest ära. Ukse vastuse mutrid olid ära keeratud ning vastuse puidust pesa ukselengi küljes lõhutud. Maakodus olid viimati enne seda 2 päeva tagasi ja siis oli uks terve. Avastasid, et rollerilt oli ära võetud mootor ning silinder

koos kolviga, karburaator ja gaasitross koos käepidemega. Eest oli ära võetud esilatern (see oli alles). Puudu olid ka generaator, aku ja lenksude külge käivad tulede lülitid. Kannatanu Laine Trikk on andnud ütlusi /tl 99-100, 104-107 III kd/, et 16.08.2006 avastati

sissemurdmine * tallu, mis kuulub Elen Luukas’ele. Sisse oli murtud talu kuuri ukse põõna lahti kruvimise teel. Kuurist on varastatud mootorroller Muravei silinder – 300 krooni, kolb koos sõrmega maksumusega 200 krooni, komplektne karburaator - 500 krooni, üks esilaterna pirn - 100 krooni,

aku – 400 krooni, kaks tulelülitit kokku - 200 krooni, generaator – 200 krooni, gaasitross koos käepidemega – 200 krooni. Hiljem avastati ka järgnevate asjade kadumine: õhupuhasti – 200 krooni, süütejagaja – 150 krooni, silindri kinnitusmutrid 4 tk – kokku 40 krooni. Motorolleri küljes olevast tööriistakastist on varastatud tabalukk – 50 krooni. Kuurist on veel varastatud käsikäia reduktor – 300 krooni. Kokku tekitati vargusega varaline kahju kokku 2 840 krooni, kuuri sisenemisega kahju ei tekitatud. 03.10.2005 tagastati politsei poolt mootorrolleri silinder, kolb koos sõrmega, esilaterna

pirn, õhupuhasti, aku ja karburaator, mis ei ole komplektne, puuduvad kaks lüüsi. Ühe lüüsi maksumus 50 krooni. Tagastatud asjade väärtus 1 600 krooni. Vargusega hüvitamata kahju summa 1 240 krooni. Tunnistaja Peep Amberman puhtsüdamliku ülestunnistuse ütluste ’i /tl 108 III kd/ ja /tl 110-112

III kd, tl 22 VI kd/ kohaselt tuli G.R 2005.a augustis talle külla ja küsis, et kust saaks mootorroller Muravei juppe. Tema ütles, et teeristis maja kuuris on Muravei roller ja G.R palus, et ta sõidutaks ta punnvõrriga * maja juurde. Oliver käis oma vanaema juurest läbi ja võttis seljakoti ja kindad. Oliver läks maja poole, paludes tal valvata. Sõitis ringi ja valvas, ohu korral pidi

vastamata kõne Oliverile tegema. Vahepeal tema sõitis ära. Paari tunni pärast tegi Oliver talle vastamata kõne ja ta läks Oliverile järgi nagu eelnevalt oli kokku lepitud. Oliveril oli käe otsas uus aku ja kotis ka midagi. Oliver viis asjad vanaema juurde, Oliveri kätte jäid kõik esemed, ise läks ka koju ära. Süüdistatav G.R on andnud ütlusi /tl 117-119 III kd/, et 2005.a augusti keskel, oli nädala sees üks päeva, käis õhtul 18.-19.00-i ajal oma vanaema juures ja võttis sealt mutrivõtmed, sest oli

plaan minna * talu kuuri, kus P. Amberman ütles, et on mootorroller Muravei, tahtis sealt juppe võtta. Sõitsid Peebu võrriga * talu maja juurde, tema läks väravast sisse, Peep jäi teda ootama. Läks kuuri laka luugist, mille haagi lükkas traadiga lahti (traadi sai sealtsamast telliskivi hunnikust). Laka

pealt ronis alla kuuri. Kuuris keeras Muraveilt maha silindri pea, komplektse karburaatori, kolvi

koos sõrmega, gaasitrossi koos käepidemega, esilaterna pirni ja aku. Lükkas ukse alt need asjad välja, tahtis ka ise sealt minna, keeras ukse mutrid lahti, aga uks lahti ei tulnud. Läks laka kaudu

välja, sealt ukse juurde, kus asjad pani kotti ja generaatori võttis kätte. Edasi suundus kuuseheki

juurde, kus Peep teda ootas, asjad viis vanaema juurde, kus pani need oma asjade juurde. Annab

politseile vabatahtlikult varastatud asjad välja. Tulelüliteid võtnud ei ole, samuti ei võtnud

gaasitrossi koos käepidemega, algul küll mõtles võtta, kuid see jäi temast kuuri. Süütejagajat ei võtnud, samuti silindri kinnitusmutreid, millised keeras küll välja, kuid need jäid kuskile ääre peale või maha. Ei ole võtnud tööriistakastist tabalukku ja käsikäia reduktorit. Tl 124-126 III kd on vaadeldud ja fotografeeritud G.R poolt üle antud esemeid - asitõenditena silinder, silindripea, karburaator, õhupuhasti, silinder, esilaterna pirn, aku. Tl 127 III kd on , mille kohaselt L. Trikk’ile on tagastatud roller allkiri esemete tagastamise kohta

Muravei silinder, kolb koos sõrmega, komplektne karburaator, esilaterna pirn, õhupuhasti ja aku. L. Trikk on märkustesse kirjutanud, et karburaator ei ole komplektne. Kohtus tunnistas oma süüd. G.R

53 Prokurör kaitsja ja leidsid, et kogutud tõenditega on süüdistatava süü tõendatud.

Kohus süü tõendamist leidnud. leiab, et kogutud ja kohtule esitatud tõenditega on G.R Kohtueelsel uurimisel G.R eitas mõnede esemete vargust, kuid kannatanu kinnitas kohtuistungil, et oli ise juures kui politsei sündmuskoha vaatlust teostas ja süüdistuses kirjeldatud asju tõepoolest

kusagilt ei leitud. Kohus leiab, et kuna kannatanu kinnitas, et 2 päeva enne vargust oli kuuri uks terve ja asjad alles, siis G.R isikuna, kes murdis lahti laka ukse traadiga ja keeras lahti ka kuuri ukse mutrid (kuigi seestpoolt ei saanud ta ust avada), vastutab ka ülejäänud varastatud esemete eest

nn vargariski alusel, sest just tema oli isikuks, kes tegi võimalikuks ka teistel kõrvaliste isikutele ligipääsu kuuri. Tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, sest G.R on varem varguse toime pannud isik ja ta pani varguse toime sissetungimisega. Kohus mõistab G.R-i talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi. Tsiviilhagi – kannatanu L. Trikk väitis ka kohtuistungil ja eelnevalt, et hüvitamata kahju suurus on

1240 krooni. Kriminaalasja materjalide juures on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, mille kohaselt P. Amberman’ile on pandud kohustuseks kannatanu L. Trikk’ile hüvitada tekitatud kahju

1240 krooni. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesoleva kohtuotsusega L. Trkk’ile kahju

väljamõistmisele ei kuulu, kuna P. Amberman’ile pandud kohustuse kohaselt on ta kohustatud L. Trikk’ile kogu kahju hüvitama 26. novembriks 2006. Kuna kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavad süüdlased solidaarselt, tekib P. Amberman’il kahju tasumisel regressiõigus G.R vastu, mille ta võib esitada tsiviilkohtumenetluse korras.

KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätestatud alustest. Karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas kõigi süüdistatavate puhul kõigis neile süüks arvatud kuriteoepisoodides

on tuvastatud. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.B süü on tõendamist leidnud kõigi 11 kuriteo toimepanemises, mis on kvalifitseeritavad

KarS § 264 (koera tapmine), KarS § 121 (J.Matson ja V.Salumaa peksmine), KarS § 263 p 1, 4 (H.Raudsepp peksmine), § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ( M.Korpe auto vargus, R.Leemeti auto varguse katse, E.Rooglaid auto varguse katse, A.Kallas auto varguse katse, kaupluse AjaO vargus) ja KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi (sissetungimised T.Palmiste ja G.Levoškini garaaži). Z.B karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 82 II kd oleva iseloomustuse kohaselt, mis on väljastatud * poolt töötas * Z.B

Vastavalt tl 85 II kd olevale teatisele oli Z.B keskmise päevasissetuleku suurus 2004. a 0 krooni.

Tl 213-216 VI kd oleva karistusregistri teatise kohaselt on Z.B korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, teda on karistatud ka kõige raskema karistusliigi, s.o vangistusega.

KarS § 264 näeb karistusena ette rahalise karistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Prokurör taotles karistada Z.B rahalise karistusega 500 päevamäära, mis on karistuse ülemmäär. Kohus leiab, et KarS § 264 ette nähtud kuriteo eest tuleb

Z.B karistada rahalise karistusega 360 päevamäära, sest Z.B tunnistas oma süüd ja

kahetses toime pandud tegu. Kohus mõistab karistuse üle karistuse keskmise määra, sest koera peksmisega põhjustati raskeim tagajärg - koera surm. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 263

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 266 lg 2 näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse.

Eelnimetatud kuritegude toimepanemise eest mõistab kohus karistused, milliseid prokurör taotles,

sest kohus leiab, et need on kooskõlas seaduses sätestatud karistamise alustega. Kohus nõustub

54

prokuröri väitega, et Z.B-le tuleb mõista reaalne vangistus, kuna ta on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, ka reaalse vangistusega, kuid need karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama ja kohus leiab, et karistuse eesmärke ei mingil muul moel võimalik saavutada.

Tl 107 IV kd oleva kinnipidamisprotokolli kohaselt on Z.B kinni peetud Pärnu Maakohtu

kohtuniku vahistamismääruse alusel 02.02.2006. Sellest kuupäevast tuleb arvestada ka Z.B poolt karistuse kandmise algust. Tõkend vahistamine tuleb Z.B suhtes jätta muutmata.

KarS § 264 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetav rahaline karistus kuulub KarS § 64 lg 2 alusel iseseisvalt täide viimisele.

Pavel Voronov süü on tõendamist leidnud kõigi 11 kuriteo toimepanemises, mis on kvalifitseeritavad § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ( J.Pikpoom auto vargus, I.Kosinov asjade vargus, M.Korpe auto vargus, R.Leemeti auto varguse katse, E.Rooglaid auto varguse katse, A.Kallas auto varguse

katse, kaupluse AjaO vargus), KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi (sissetungimised T.Palmiste ja G.Levoškini garaaži), KarS § 215 lg 2 p 1,3 ( T.Stožarova auto omavoliline kasutamine), KarS § 201 lg 2 p 1 (K.Rebane telefoni omastamine) järgi. P.Voronov karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 148-152 VI kd oleva karistusregistri teatise kohaselt on korduvalt kriminaalkorras P. Voronov karistatud , korduvalt ka reaalse vangistusega. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. KarS § 266 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 215 lg 2 näeb karistusena ette 2-10-

aastase vangistuse. KarS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Eelnimetatud kuritegude toimepanemise eest mõistab kohus karistused, milliseid prokurör taotles,

sest kohus leiab, et need on kooskõlas seaduses sätestatud karistamise alustega. Kohus nõustub

prokuröri väitega, et P.Voronov`ile tuleb mõista reaalne vangistus, kuna ta on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, ka reaalse vangistusega, kuid need karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama ja kohus leiab, et karistuse eesmärke ei mingil muul moel võimalik saavutada.

Kuna P. Voronov on kahtlustatavana kinni peetud 13.12.2005 /tl 86-87 I kd/ tuleb sellest ajast arvata tema karistuse kandmise alguse aega. P. Voronov suhtes on kohaldatud 15.12.2005 tõkendit vahistamine /tl 80-82 I kd/, milline tuleb jätta muutmata, kuna tõkendi kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud.

L.U süü on tõendamist leidnud kõigi talle süüks arvatud 4 kuriteo toimepanemises, mis on kvalifitseeritavad KarS § 264 (koera tapmine), KarS § 199 lg 2 p 7 (A.Nuudi valuvelgede ja spoileri

vargus), KarS § 215 lg 2 p 1, 3 (T.Stožarova auto omavoliline kasutamine) ja KarS § 320 lg 2

(valeütluste andmine) järgi. L.U karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, välja arvatud koera tapmise episoodis. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad Vastavalt tl 24 II kd olevale õiendile ei ole karistusregistrisse kantud. L.U Tl 92 VI kd kohaselt ei ole L.U 2003-2004 aastal tuludeklaratsiooni esitanud. tõendi Tl 27 oleva kohaselt, mis on väljastatud * poolt, asus L.U õppima * iseloomustuse

KarS § 264 näeb karistusena ette rahalise karistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Prokurör taotles karistada L.U rahalise karistusega 500

päevamäära, mis on karistuse ülemmäär. Kohus leiab, et L.U-le ei tule mõista karistuse

ülemmäära, vaid ülemmäära lähedane karistus, kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus lähtub alljärgnevatest asjaoludest - L.U oma süüd ei tunnistanud, toime pandud tegu ei kahetsenud. Vastavalt kriminaalasjas leiduvatele tõenditele, oli just L.U isikuks, kes kihutas teisi seda kuritegu toime panema ja kuriteo toimepanemisega saabus raskeim tagajärg – koera surm.

55 KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. KarS § 215 lg 2 näeb karistusena

ette 2-10-aastase vangistuse. KarS § 320 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Eelnimetatud kuritegude toimepanemise eest mõistab kohus karistused - vangistuse, milliseid

prokurör taotles, sest kohus leiab, et need on kooskõlas seaduses sätestatud karistamise alustega. Kohus nõustub prokuröri väitega, et L.U suhtes on võimalik kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist . Kohus nõustub prokuröriga ka katseaja pikkuse osas, kuna L.U on toime pannud

mitmeid õigusrikkumisi, nende seas ka I astme kuriteo ja ka teise isiku õiguste vastase kuriteo kohtueelses menetluses, siis katseaja pikkuseks ei saa olla miinimum aeg, vaid karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb L.U allutada käitumiskontrollile 2-aastaks, mis peaks olema piisav periood,

et kriminaalhooldaja järelevalve all käituda õiguskuulekalt ja selline käitumine elunormiks kujundada. L.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KarS § 264 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetav rahaline karistus kuulub KarS § 64 lg 2 alusel iseseisvalt täide viimisele.

Marko Pokk süü on tõendamist leidnud kõigi talle süüks arvatud 3 kuriteo toimepanemises, mis on kvalifitseeritavad KarS § 263 p 1, 4 (H.Raudsepp peksmine)), KarS § 121 (V.Salumaa peksmine) ja KarS § 266 lg 2 p 3 (V.Salumaa autosse sissetungimine) järgi.

Tl 98-99 VI kd on karistusregistrisse kantud isikuks, kes on varem korduvalt M. Pokk kriminaalkorras karistatud, ka reaalse vangistusega. Lääne Maakohtu 03.05.2004 kohtuotsusega /tl 117 VI kd/ mõisteti M. Pokk süüdi KarS § 199 lg 1 alusel ja karistati vangistusega 2 kuud, vabastades M. Pokk’i vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 kuulise katseajaga, katseaeg lõppes 02.11.2005. M.Pokk on käesolevas kriminaalasjas arutusel olevad kuriteod toime pannud peale katseaja lõppu.

Tl 103-104 VII kd on M. Pokk asunud alates 01.08.2006 tööle *. Tl 105 VII kd oleva sünnitunnistuse kohaselt on M. Pokk’il *. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 263

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 266 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Eelnimetatud kuritegude toimepanemise eest mõistab kohus karistused, milliseid prokurör taotles,

sest kohus leiab, et need on kooskõlas seaduses sätestatud karistamise alustega. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et M.Pokk suhtes on võimalik kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist .

Kohus nõustub prokuröriga ka katseaja pikkuse osas, kuna M.Pokk on olnud eelnevalt 18-kuuks

käitumiskontrollile allutatud. Käitumiskontrolli ajal ta ei pannud toime uusi kuritegusid, kuid

vahetult peale käitumiskontrolli lõppemist pani ta toime 3 kuritegu. Lähtudes eeltoodust leiab

kohus, et seekord peab katseaeg olema pikem, et kinnistada kriminaalhooldaja järelevalve all õiguskuuleka elu elamise harjumusi.

Tl 182-184 V kd oleva protokolli kohaselt on Marko Pokk olnud kahtlustatavana kinni peetud

29.01.2006 kell 00.40 kuni 30.01.2006 kell 09.08. See aeg tuleb vastavalt Kars § 68 arvata karistusaja hulka. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb M.Pokk suhtes tühistada.

I.I süü on tõendamist leidnud kõigi talle süüks arvatud 3 kuriteo toimepanemises, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 7, 8 (A.Sooalu kuurist trimmeri ja sae vargus), KarS § 215 lg 2 p 3 (T.Stožarova auto omavoliline kasutamine) ja KarS § 202 lg 1 (diislikütuse turustamine) järgi.

I.I karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad

Tl 56-57 VI kd oleva teatise kohaselt on kriminaalkorras karistamata, korduvalt on I.I karistatud väärteo korras.

56 KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. KarS § 215 lg 2 näeb karistusena

ette 2-10-aastase vangistuse. KarS § 202 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Eelnimetatud kuritegude toimepanemise eest mõistab kohus karistused - vangistuse, milliseid

prokurör taotles, sest kohus leiab, et need on kooskõlas seaduses sätestatud karistamise alustega.

Kohus nõustub prokuröri väitega, et I.I suhtes on võimalik kohaldada vangistusest tingimisi

vabastamist. Kohus nõustub prokuröriga ka katseaja pikkuse osas, kuna I.I on eelnevalt

kriminaalkorras karistamata isik ja arvestades tema poolt toime pandud kuritegude iseloomu, siis

leiab kohus, et seaduses sätestatud miinimum katseaeg on piisav periood, et kriminaalhooldaja järelevalve all käituda õiguskuulekalt ja selline käitumine elunormiks kujundada. Tl 152-153 III kd on kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt I.I on olnud kahtlustatavana kinni peetud 14-15.09.2005 s.o 2 päeva, milline aeg kuulu KarS § 68 lg 1 alusel arvamisele karistusaja hulka. I.I suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. . G.R süü on tõendamist leidnud kõigi talle süüks arvatud 4 kuriteo toimepanemises, mis on kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 (A.Sooalu kuurist diisli ja koos I.I-ga trimmeri ja sae vargus, A.Nuudi valuvelgede ja spoileri vargus, E.Lukase talsut asjade vargus), KarS § 215 lg 2 p 3 (T.Stožarova auto omavoliline kasutamine) järgi. G.R karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad Tl 36-37 VI kd oleva teatise kohaselt on G.R karistusregistrisse kantud isik. 28.02.2005 Lääne

Maakohtu otsusega /tl 42 VI kd/ karistati G.R-i KarS § 199 järgi vangistusega 1 kuu, mille

kandmisest vabastati tingimuslikult KarS § 74 ja 75 alusel 18 kuulise katseajaga. Käesolevas kriminaalasjas arutatavad kuriteod on G.R toime pannud kõik katseajal.

KarS § 199 lg 2 ja KarS § 215 lg 2 näevad karistusena ette vaid vangistuse. Kuna G.R on kuriteod toime pannud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus ja G.R peab minema reaalselt vangistust kandma.

Tl 115-116 III kd kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt on kahtlustatavana G.R kinni peetud 12-13.09.2005, s.o 2 päeva, milline aeg kuulub KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka. G.R suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb jätta muutmata kuni vangistuse kandmisele asumiseni peale kohtuotsuse jõustumist, seejärel tühistada.

Tanel Matto süü on tõendamist leidnud talle süüks arvatud 2 kuriteo toimepanemises, mis on

kvalifitseeritavad KarS § 26 p 1, 4 (Heiki Raudsepp peksmine) järgi ja KarS § 266 lg 2 p 3

(V.Salumaa autosse sissetungimine) järgi. T.Matto karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad Tl 9 VI kd teatise kohaselt ei ole karistusregistrisse kantud. Tanel Matto Tl 15 VI kd oleva T. Matto perekonna iseloomustuse kohaselt elab *

Vastavalt Lääne Maavalitsuse kirjale /tl 17-18 VI kd/ on Lääne maakonna alaealiste komisjon 4

korral kohaldanud Tanel Matto suhtes mõjutusvahendit. Tema osas on kohaldatud vestlusi psühholoogiga ja sotsiaaltöötajaga ning üldkasulikku tööd, samuti suunatud osas võtma erinevatest tegevustest. Tl 20 VI kd oleva * iseloomustuse kohaselt töötab *

Kohtueelse ettekande nr 7-4/5/11849-06 09.08.2006 kohaselt on kriminaalhooldaja jõudnud järeldusele, et seoses sotsiaalse olukorraga , vaadates T.Matto varasemat elukäiku, on olemas osaline risk uue kuriteo toimepanemisele. Kriminaalhooldaja leiab, et katseajale määramisel saaks uurida, mis mõjutused on T.Matto teinud seoses aprillis 2006 raskesse liiklusavariisse sattumisega ning vaja oleks toetada tema iseseisvumist. Kriminaalhooldaja ei näe mõtet T.Matto puhul panna rõhku tema haridustee jätkamisele, kuna talle on hästi mõjunud töötamine * – ta enesehinnang on tõusnud, teab ,

et suudab ise millegagi hakkama saada ja materiaalne iseseisvus võimaldab tulevikku planeerida.

57

Seega puudub ka majanduslikust olukorrast tulenev risk uue kuriteo toimepanemiseks. Seoses

tervisliku seisundiga on uue kuriteo toimepanemise risk minimaalne. Kriminaalhooldaja on

seisukohal, et T.Matto varasem elukäik ja ühiskonnanormide rikkumised annavad siiski riski

võimalikeks uuteks seaduserikkumisteks, kui ta ei tee põhimõttelisi muutusi oma mõtlemisja käitumismustrites. Kriminaalhooldaja hinnangul on T.Matto puhul otstarbekas kohaldada KarS § 74

lg 1 sätteid. Üldkasuliku töö kohaldamine ei ole T.Matto puhul otstarbekas arvestades tema

tervislikku seisundit. Rahatrahvi määramisel, mis küll oleks võimalik, kuna isik omab isiklikku

püsivat sissetulekut, jääks ära võimalus tema sotsiaalseks mõjutamiseks, kuna tegemist on

alaealisega ja see võiks anda positiivseid tulemusi pikemaajalises perspektiivis. Kohustuste määramise vajadust ei ole ja katseaeg võiks olla 18 kuud. KarS § 263 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 266 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tanel Matto on alaealine, tema suhtes on varem kohaldatud KarS § 87 ette nähtud mõjutusvahendit Lääne Maakohtu 07.06.2004 kohtuotsusega /tl 180-192 VI kd/ mõisteti T.Matto süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastati T.Matto karistuse kandmisest ja allutati ta

käitumiskontrollile 1 aastaks. Kuna KarS § 87 lausel mõjutusvahendi kohaldamine ei olnud tulemuslik - isik ei käitunud edaspidi õiguskuulekalt, siis leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa

T.Matto`t karistada kergeima karistusliigiga, milleks on rahaline karistus, vaid T.Matto`t tuleb karistada vangistusega, kuid vabastada ta vangistuse kandmisest tingimuslikult, et kriminaalhooldaja toetuse ja kontrolli all omandada ja kinnistada õiguskuuleka elu elamise reeglid. T.Mattol on olemas töökoht, mis peaks soosima õiguskuuleka elu elamist. Seega eelnimetatud kuritegude toimepanemise eest mõistab kohus karistused - vangistuse, milliseid

prokurör taotles, sest kohus leiab, et need on kooskõlas seaduses sätestatud karistamise alustega. Kohus nõustub prokuröri väitega, et T.Matto suhtes on võimalik kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist. Kohus nõustub prokuröriga ka katseaja pikkuse osas.

Tl 162-164 V kd oleva protokolli kohaselt on T. Matto olnud kahtlustatavana kinni peetud 29.01.2006 kell 00.00-13.00, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. T.Matto suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

KarS § 64 lg 1 alusel tuleb kõikide süüdistatavate osas mõista neile mõistetud vangistuste puhul liitkaristus. Kuna kriminaalasja arutamine kohtus toimus lühimenetluses, siis vastavalt KrMS § 238 lg 2 tuleb

vähendada selle kriminaalasja arutamise esemeks olnud mõistetud kuritegude eest mõistetud liitkaristusi 1/3 võrra.

MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1) määratud kaitsjatele makstud tasud: KrMS § 175 lg 1 p 4 - - Z.B kaitsmise eest advokaat Aurelia Koitver’ile makstud tasu 1 012 krooni /tl 11-112 II kd/,

984 krooni /tl 210-211 VI kd/, 1 370 krooni /tl 102-103 IV kd/, kohtumenetluses osalemise eest makstud tasu 3 666 krooni 40 senti, kokku 7 032 krooni 40 senti. - Pavel Voronov kaitsmise eest advokaadile Ruth Sild makstud tasu 594 krooni 70 senti /tl 83-85 I

kd/, 1 699 krooni 20 senti /tl 141-142, 145 VI kd/, kohtumenetluses osalemise eest makstud tasu 4256 krooni 85 senti, kokku 6 550 krooni 75 senti. - Tanel Matto kaitsmise eest advokaadile Ruth Sild makstud tasu 1 911 krooni 60 senti /tl 5-7 VI kd/, 1083 krooni 25 senti /tl 169 – 171 V kd/, kohtumenetluses osalemise eest makstud tasu 3 107 krooni 65 senti, kokku 6 102 krooni 50 senti. - I.I kaitsmise eest advokaat Aurelia Koitver’ile kohtumenetluses osalemise eest makstud tasu 4 257 krooni 50 senti.

58

- G.R kaitsmise eest advokaat Helmi Loonde’le kohtumenetluses osalemise eest makstud tasu 3 607 krooni 50 senti. - L.U kaitsmise eest advokaat S. Narusberg’ile makstud tasu 637 krooni 20 senti /tl 117-118 II kd/, advokaat Helmi Loonde’le makstud tasu 1 440 krooni /tl 210-211 III kd/, kohtumenetluses osalemise eest makstud tasu 3 607 krooni 50 senti, kokku 5 684 krooni 70 senti.

- Marko Pokk kaitsmise eest advokaat Helmi Loonde’le kohtumenetluses osalemise eest makstud tasu 2 705 krooni 60 senti. 2) sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev , mis vastavalt KrMS § 179

lg 1 p 1 esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, mis on

2,5x3000=7500 krooni ja vastavalt p 2 teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x3000= 4 500 krooni.

Pavel Voronov’ilt, L.U-lt, G.R-ilt, I.I-lt igaühelt tuleb välja mõista

sundraha 7 500 krooni ning Z.B-lt, Tanel Matto’lt, Marko Pokk’ilt igaühelt tuleb välja mõista sundraha 4 500 krooni. 3) KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel – kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud: - Z.B kaitsjale advokaat A.Koitver’ile toimiku koopia tegemise kulu 67 krooni /tl 106 II kd/; - L.U kaitsjale advokaat S.Narusberg ’ile toimiku koopia tegemise kulu 67 krooni /tl 114 II kd/; 4) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskulud ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud:

- Kohtuekspertiisija Kriminalistika Keskusel on seoses värvaine ekspertiisiga (akt nr AN-923- 05/5528 07.09.2005 tekkinud kulu summas 1 530 krooni /tl 48 III kd/, mis kuulub väljamõistmisele L.U-lt ja G.R-ilt kummaltki pooles ulatuses. - Kohtuekspertiisija Kriminalistika Keskusel seoses sõrmejälje ekspertiisiga nr SS-2057-03/8042 07.11.2003 tekkinud kulu 750 krooni /tl 95 V kd/, mis kuulub väljamõistmisele Pavel Voronov’ilt.

- Kohtuekspertiisija Kriminalistika Keskusel on seoses DNA ekspertiisiga nr GE-2847-03/8041

14.09.2004 tekkinud kulu summas 4 380 krooni /tl 108 V kd/, mis kuulub väljamõistmisele P. Voronov’ilt .

- Kohtuekspertiisija Kriminalistika Keskusel on seoses DNA ekspertiisiga nr GE-3865-04/7828

15.10.2004 tekkinud kulu summas 2 920 krooni /tl 125 V kd/, mis kuulub väljamõistmisele P. Voronov’ilt .

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud süüdimõistetutelt välja mõista riigi tuludesse.

/allkiri/

Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige

59