1-06-2449\5 · 1-06-2449\5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 1-06-2449

MÄÄRUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 19. september 2006.a., Tallinn Jüri Paap, Meelika Aava, Malle Preimer Tatjana Derkatš

Harju Maakohtu 01.06.2006.a. kohtuotsus J.V. süüdistuses süüdistatav J.V. Natalja Vester adv. Eva Rivis

Harju Maakohtu 01.06.2006.a. kohtuotsus J.V.i

süüdistuses tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises koosseisus

Kohtumääruse peale võib kaevata Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

Maakohtu otsusega tunnistati

J.V., , varem karistatud kriminaalkorras 4 korda, elukoht

süüdi KarS § 113 järgi, tema karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Kuna

kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses, vähendati seda KrMS § 238 lg 2

alusel 1/3 võrra, ärakandmisele loeti 4 aastat vangistust, mida suurendati

2 varasema karistuse kandmata osa võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 5 aastat 1 kuu ja 29 päeva.

Maakohtu otsuse kohaselt lõi J.V. ööl vastu 18.10.2005.a. korteris Tallinnas

Puhangu tn. 8-38 tüli käigus käega näkku ja pea piirkonda oma elukaaslasele

Lidija Siniajevale, tekitades selliselt kannatanule pea kinnise tömbi trauma,

mille tõttu L.Siniajeva suri samal päeval sündmuskohal. Maakohtu otsuse kohaselt pandi see kuritegu toime kaudse tahtlusena, sest löök tabas elutähtsasse kehapiirkonda- pähe.

Ringkonnakohtu seisukoht

Käesolevat kriminaalasja arutas maakohtus lühimenetlusena, mille sisuks on, et

kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal tunnistajaid ja

eksperte välja kutsumata. See menetluskord ei anna kohtule õigust jätta

asjassepuutuvaid tõendeid uurimata. Toimiku lehtedel 219-220 oleva

kohtuistungi protokolli kohaselt nõustus süüdistatav kriminaalasja sellises vormis arutamisega, tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja kinnitas

kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Ka kannatanu ei soovinud ütlusi anda.

Menetlusosalised taotlusi ei esitanud, kohus omal initsiatiivil avaldas toimiku materjalid tervikuna.

Vastavalt KrMS § 2 p 4 kohaselt on üheks kriminaalmenetlusõiguse allikaks

Riigikohtu lahendid. Riigikohus on lugenud praktika, et kohus avaldab istungi

käigus toimiku materjalid tervikuna, ilma neid konkreetselt nimetamata, ehkki kohtuotsuse tegemisel viidatakse kirjalikele materjalidele osaliselt- ebaõigeks ja kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkuvaks (nt.3-1-1-52-06).

Kriminaalasja uurimise käigus on J.V. andnud ütlusi, et ta lõi L.Sinijajevat üks

kord. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib ühekordne löömine vastata

näiteks hoopis KarS § 117 teokoosseisule. Tapetul on aga kindlaks tehtud kehavigastused, mis viitavad korduvale löömisele. Neile asjaoludele apelleeritud

kohtuotsuses tähelepanu pole pööratud, tõendid on analüüsimata,

ringkonnakohtul puudub võimalus hinnata tehtud järelduste õigsust. Selliselt

ringkonnakohtu arvates ei vasta apelleeritud kohtuotsus nõudele, et tehtud

järelduste ja siseveendumuse kujunemine peavad tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt olema arusaadav ja jälgitav. Ka sellise rikkumise on Riigikohus lugenud kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks.

Vastavalt KrMS §-le § 339 lg 2 ja § 341 lg 2 kohaselt tuleb selline kohtuotsus

tühistada ja saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Sellise lahendi tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §-st 337 lg 2 p 2.

3

Kohtuotsuses sisalduvad järeldused vastavad kindlakstehtud tõenditele, otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Malle Preimer