1-06-7440\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

15.augustil 2006.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Jaak Paju juuresolekul

Prokurör Egon Oja

Kaitsja Uido Truija osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses H.E Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud; Rapla Maakohtu poolt KarS § 215lg1, § 424 alusel 2 aastat katseaeg 1 a 6 kuud Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 263 p 1,3,4 järgi.

R.S Varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata; Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 263 p 1,3,4 järgi.

H.Esüüdistatakse selles, et tema 18.03.2006 kella 18.10 paiku, olles alkohoolse joobe seisundis,

Lukoil bensiinijaama juures, õues aadressil, koos R.Ssolvasid A.Kja lõid teda vastu pead

klaaspudeliga ja samuti lõid mitu korda jalgade ja rusikatega keha-, peaja jalapiirkonda, tekitades temale füüsilist valu.

Seega, oma tahtliku tegevusega H.Erikkus rahu ja avalikku korda, mis pandi toime vägivallaga,

kasutades relvana muud eset, isikute grupiga, s.o. pani toime KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R.Ssüüdistatakse selles, et tema 18.03.2006 kella 18.10 paiku, olles alkohoolse joobe seisundis,

Lukoil bensiinijaama juures, õues aadressil, koos H.Esolvasid A.Kja lõid teda vastu pead

klaaspudeliga ja samuti lõid mitu korda jalgade ja rusikatega keha-, peaja jalapiirkonda, tekitades temale füüsilist valu.

Seega, oma tahtliku tegevusega R.Srikkus rahu ja avalikku korda, mis pandi toime vägivallaga,

kasutades relvana muud eset, isikute grupiga, s.o. pani toime KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav H.Etunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi, oli nõus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Teadis, et tal on katseaeg.

Pudeliga pähe ei ole löönud. Kriminaalhoolduse läbis positiivselt. Paigaldab valvesüsteeme,

fonolukke, helitehnikat, oleneb objektist. On olnud probleeme alkoholiga. Elab koos emaga, toetab ema rahaliselt, alaealisi lapsi ei ole. Varasemaid rahalised kohustused on kõik tasutud.

Kriminaalasi nr. 1- 06-7440

Süüdistatav R.Stunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Töötas mingi

aeg abipolitseinikuna. See oli täiesti mõtlematu tegu. Kannatanu ütles ülbe tooniga, et süüdistatavaid tuleks ära koristada, aga see ei ole midagi. Vabandab kannatanu ees. Töötab ja on suuteline tasuma rahalist karistust.

Kannatanu A.K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt teda löödi klaaspudeliga tagantpoolt

vastu pead. Ei mäleta kas klaaspudel purunes. Süüdistatavaid ei ähvardanud, püüdis arusaamatust vältida, proovis mitmel korral ära minna. Süüdistatavad olid joonud alkoholi. Talle on hüvitatud 10500 krooni. Palub rakendada reaalset vangistust.

Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid:

 Kannatanu A.Kütlused, mille kohaselt kell 19.10 saabus Lukoili bensiinijaama ja pani tähele, kuidas üks isik viskas vaastu maad klaasist eset. Pelae arve tasumist siirdus oma auto suunas ning kuulis ebatsensuurseid ja solvavaid sõnu omaa aadressil. Palus noormeestel solvamise lõpetada ja koristada ära klaasikillud. Üks noormeestest tõukas teda. Astus eemale ja helistas 110. Hetke pärast tundis mitut tugevat lööki selja tagant pähe ja näkku. Ümber pöörates nägi pikemat noormeest. Üritas end kaitsta. Mingi hetke pärast hakaks ründama ka väiksemat

kasvu noormees. Lõid ta jalust maja ja jätkasid jalgadega peksmist näo ja selja piirkonda. Nägi näol ja riietel verd. Asjad kukkusid taskust maha. Korjas asju, kuid teda löödi käte ja jalgadega. Pikem noormees võttis ta telefoni ja viskas vastu tankla hoone klaasi. Materiaalne kahju 10500krooni. (tl 2-3, 21-22, 39-40);

 SA PER Mustamäe Regionaalhaigla patsiendikaardi nr koopia, mille kohaselt tuvastati A. K pealael põrutushaav (tl 4);

 Tunnistaja T.K ütlused, mille kohaselt tuli tanklasse mees ja palus kutsuda politsei. Ta ütles,

et noore peksavad pudeleid puruks. Mees väljus. Üks noormeestest oli Lukoili töötaja E.

Pikakasvuline noormees ja E peksid meest jalgadega keha piirkonda. Pikakasvuline oli aktiivsem. Mõne aja pärast tuli kannatanu kauplusesse ja tal oli pea verine (tl 12-13);

 Tunnistaja K.T ütlused, mille kohaselt mingi mees ütles midagi A ja R. Korraga vaaats selja taha ja nägi kuidas R ja A meest klohmivad. Lõpuks oli mehel pea lõhki (tl 19-20);

 Tunnistaja J.L ütlused, mille kohaselt ostis E kauplusest koos teise noormehega dzinni.

Kauplusesse tuli mees, kes ütles, et noormehed peksavad nurga taga pudeleid puruks. Kannatanu läks oma auto juurde, talle jooksis järele pikem noormees ning nende vahel algas

kaklus. Ka E osales kakluses. Kannatanu kukkus maha, kuid noormehed jätkasid tema

peksmist jalgadega, Pikakasvuline oli aktiivsem. Pikem noormees võttis üles kannatanu telefoni ja viskas selle vastu ust (tl 35-37);

 Kahtlustatava H.E ütlused, mille kohaselt kukkus tal käest joogi klaas katki. Meesterahvas

tuli nendega seletama. Olid purjus. Algas kaklus. Nägi, et R kakleb ja läks juurde, siis kukkusid kolmekesi pikali. Lõi meesterahvast üks-kaks korda ei mäleta kuhu (tl 24-26);

 Kahtlustatava R.S ütlused, mille kohaselt H käes olnud klaas kukkus katki. Meesterahvas tuli nendega rääkima. Mäletab, et rüselus käis ja läks H kaitsma. Ei mäleta mitu korda lõi. Võttis maast telefoni ja viskas selle telefoni katki (tl 30-32);

 Õiend R. S karistatuse kohta (tl 52-53,56-58)

 Õiend H. E karistatuse kohta ja kohtuotsus (tl 44-47, 50-51, 59-61);

 Avaldused ja teade (tl 41-43);

 Tõendid isikute maksustatava tulu kohta (tl 49, 55, 86-87);

 iseloomustus P.S kohta (tl 88)

 H. E (tl 89-94 )

Kohus, kuulanud ära kannatanu ütlused ja süüdistatavate seletused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud H. E ja R.S süü 18.03.2006

avaliku korra rikkumises, mis seisnes selles, et nad lõid Lukoili bensiinijaama juures A. K korduvalt jalgade ja rusikatega kehapea – ja jalapiirkonda. Süüdistatavad tunnistasid end selles episoodis süüdi, kuid eitavad kannatanule pudeliga vastu pead löömist. Avaliku korra rikkumine süüdistatavate poolt on tõendamist leidnud süüdistatavate, tunnistajate T. K, K. T ja J. L ning kannatanu kokkulangevate ütluste ja kirjalike tõenditega. Kohtul pole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud kannatanu ütlustes, mille kohaselt 2 noormeest peksid teda käte ja jalgadega.

Kannatanutel tervisekahjustuste tekitamist kinnitab SA PER Mustamäe Regionaalhaigla patsiendikaardi nr koopia, mille kohaselt tuvastati A. Kl pealael põrutushaav. Kannatanu ütlusi kinnitavad süüdistatavad H. E ja R. S, kelle sõnade kohaselt nad ei mäleta millest tüli tekkis,

kuid peksid kannatanut. Kannatanute ja süüdistatavate eeluurimisel antud ütlusi kinnitavad ka tunnistajate T. K, K. T ja J. L ütlused, mille kohaselt kaks noormeest peksid ühte meesterahvast, kes palus eelnevalt politsei kutsuda. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et süüdistatavad lõid kannatanut klaaspudeliga vastu pead. Kannatanu väitis eseimest korda alles kohtuistungil, et

teda löödi klaaspudeliga vastu pead. Süüdistatavate sõnade kohaselt nemad kannatanut

klaaspudeliga vastu pead ei löönud. Ka kannatanu eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et

süüdistavad viskasid pudeleid maha enne kui tema neid keelas ja algas kaklus. Kannatanu eeluurimisel antud ütlustest ei nähtu, et süüdistatavad oleksid teda löönud klaaspudeliga vastu

pead. Süüdistatavate poolt kannatanu klaaspudeliga vastu pead löömist ei kinnita ka ükski

tunnistajatest. Seega puudub kriminaalasjas usaldusväärsete tõendite kogum, mis võimaldaks süüdistatava süüdi tunnistada ka KarS § 263 p 3 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistusest

jätta välja p 3. Avalik rahu all mõeldakse inimeste ühiselu aluseid ja suhtlemiskorda ühiskonnas. Avalikuks korraks loetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega

kinnistatud isikutevahelisi suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühele avaliku kindlusetunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Lüües kannatanut avalikus kohas

(bensiinijaamas) rikkusid süüdistatavad sellega teiste isikute rahu. Nad ei võimaldanud realiseerida kannatanute subjektiivset õigust viibida tülitamata avalikus kohas. Lüües kannatanut ja tekitades talle kergeid tervisekahjustusi kasutasid süüdistatavad kannatanu suhtes vägivalda.

Vägivald võib seisneda kehalises väärkohtlemises, mille objektiivne koosseis eeldab

koosseisulise tagajärjena füüsilist valu. Kuritegu on süüdistatavate poolt toimepandud kaudse tahtlusega. Süüdistatavatel ei olnud omaette eesmärgiks rahu ja avaliku korra rikkumine, kuid objektiivselt nad rikkusid rahu ning tegid seda ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas

heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Nad pidasid võimalikuks, et oma tegevusega rikuvad nad teiste isikute rahu. H.Etegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 263 p 1ja 4 järgi kui isikute grupis vägivallaga rahu või avaliku korra rikkumine. R.Stegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 263 p 1ja 4 järgi kui isikute grupis vägivallaga rahu või avaliku korra rikkumine.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid.

H.Ekaristust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü

ülestunnistamine, kahetsus ja kahju vabatahtlik hüvitamine Arvestades H.E iseloomustavaid

andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistatud (tl 44-47), mõistetud

rahatrahvid on tasutud, tal on kindel elukoht ja töökoht, kriminaalhooldaja iseloomustab teda positiivselt ning kuriteo asjaolusid ja KarS § 263 sanktsiooni, leiab kohus, et vaatamata sellele,

et kuriteo toimepanemise ajal ei olnud H. E katseaeg veel läbi on karistuse üldja

eripreventsiooni silmas pidades võimalik H. E karistada rahalise karistusega. Süüdistatava

materiaalset olukorda arvestades tuleb rahaline karistus KarS § 66 lg 1 järgi määrata ositi tasumisele.

R.Skaristust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü

ülestunnistamine, kahetsus ja kahju vabatahtlik hüvitamine Arvestades R.Siseloomustavaid

andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, (tl 52), tal on kindel elukoht ja töökoht ning kuriteo asjaolusid ja KarS § 263 sanktsiooni, leiab kohus, et karistuse üldja eripreventsiooni silmas pidades võimalik J.T karistada rahalise karistusega ja KarS § 73 sätteid kohaldades on võimalik R.Skaristusest vabastada.

Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada H.EKarS § 263 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses (päevamäär 146.20 krooni), mis moodustab 43860 krooni. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära 29240 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibimise aeg ajavahemikul

18.03-19.03.2005. a s.o 2 päeva, mis vastab rahalise karistuse puhul karistusele 6 päevamäära. Seega mõista H.E lõplikuks karistuseks rahaline karistus 194 päevamäära s.o 28362.80 krooni.

Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahaline karistus tasumisel ositi 10 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega H.Epoolt tasuda iga kuu 10ndaks kuupäevaks 2836.30 krooni.

Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 Eesti Ühispank või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 4100064939. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel

Välja mõista H.E KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 837.30 (kaheksasada

kolmkümmend seitse krooni kolmkümmend senti).

Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034800017 Eesti Ühispank või Hansapank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule.

Süüdi tunnistada R.SKarS § 263 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 240 päevamäära ulatuses (päevamäär 276.10 krooni), mis moodustab 66264 krooni. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 160 päevamäära 44176 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibimise aeg ajavahemikul

18.03-19.03.2005. a s.o 2 päeva, mis vastab rahalise karistuse puhul karistusele 6 päevamäära. Seega mõista R.S lõplikuks karistuseks rahaline karistus 154 päevamäära s.o 42519.40 krooni. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui R.Sei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel

Välja mõista R.S KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja KrMS §

180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 837.30 (kaheksasada

kolmkümmend seitse krooni kolmkümmend senti).

Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034800017 Eesti Ühispank või Hansapank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kättesaadav 11.09.2006 Kohtunik Liina Pohlak