1-06-8110\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-8110

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. augustil 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-8110 (06231400593)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi Arvo Seppa süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav A r v o SEPPA - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXXXXXXXX; töötu; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

vandeadvokaat Veljo Viilol

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A r v o SEPPA KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Seppa 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetaud kontrollnõuded.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata A. Seppale kriminaalhooldaja.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena A. Seppalt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista A. Seppalt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 581,20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. A. Seppa isikuna, keda Põhja Politseiprefektuuri otsusega 28.06.2004.a. karistati mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahatrahviga 13 500 krooni, ajal, kui karistatus on kustumata – s.o. 08. mail 2006.a. kella 21.50 ajal Harjumaal Kiili vallas juhtis joobeseisundis mootorsõidukit VAZ 2102. Sellega pani A. Seppa toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav A. Seppa tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et A. Seppa süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega:

- ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 28.06.2004.a., mille kohaselt karistati A. Seppa joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 13 500 krooni ( tl. 6); - väärteoprotokolliga 08.05.2006.a. (tl.7), kus on taas fikseeritud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine Kiili vallas; - protokollidega alkoholijoobe tuvastamisest (tl. 9) ning kus A. Seppa on oma allkirjaga kinnitanud, et on nõus alkoholijoobe tuvastamisega ega nõua joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist; - väljavõttega õigusrikkumiste kohta liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 14 - 15) ja karistusregistrist; - kahtlustatava A. Seppa enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 18-19).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Seppa süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Seppa süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. Seppa pole võimalik karistada rahalise karistusega. Varasematel aegadel mõistetud rahatrahvid pole olnud küllaldaseks karistuseks, et ära hoida samaliigilise teo järjekordset toimepanemist. Samuti tuleb süüdlasel tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud; tasumata on tal eelmine rahatrahv; tema ülalpidamisel on 2 alaealist last.

Kohus peab põhjendatuks karistada A. Seppa vangistusega, kuid otstarbekohane on tema suhtes kohaldada KarS § 74, § 75 sätteid nagu taotlesid seda prokurör ja kaitsja – s.o. vangistus tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks toimepandud tegu ning isikut arvesse võttes kohaldada ka lisakaristust ning mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb A. Seppalt ära võtta vähemalt 1 aastaks, mis on alla sanktsiooni keskmist määra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 - 313.

Kohtunik