1-06-10387\1 · 1-06-10387\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-10387 (kohtueelses menetluses nr 06260101593) riik U.A versus Menetlus kohtuistung kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Milja Janson

Süüdistatav U.A (ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus õlle varguse katses KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 238, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada U.A süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja

karistusseadustiku

mõista talle karistusena vangistus 30 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud

vangistus jääb tingimisi kohaldamata; määrata U.A-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui U.A ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata U.A-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks Uusna küla Viiratsi vald Viljandi

maakond; KarS § 68 alusel arvestada eelvangistuse aeg karistuse tähtaja hulka ja lugeda U.A kandmata karistuseks vangistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 riigieelarve tuludesse sundraha pooles ulatuses 2 250 (kaks tuhat välja mõista U.A-lt

seitsekümmend seitse) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 177 (ükssada kakskümmend viis) ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 444 (üks tuhat nelisada nelikümmend neli) krooni 30 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 177 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid võib kohus

kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

2

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses

tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 1.1.

U.A-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon U.A on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem varguse toimepannud, 15. augustil 2006. a kella 10.10. paiku viibides Viljandis Tallinna tn 24 asuvas kaupluses REMA 1000, püüdis varastada ühe pudeli õlut väärtusega 30.90 Saku President

krooni, olles möödunud kassast kauba eest tasumata, kuid enne kauplusest väljumist võeti ta

turvamehe poolt kinni, seega vargus jäi lõpule viimata turvamehe sekkumise tõttu, s. o U.A-st sõltumatutel asjaoludel.

U.A tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Prokuratuur on nõustunud süüdistatava taotlusel asjas lühimenetluse kohaldamisega ning edastanud kriminaaltoimiku kohtule. 1.1.1. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks karistusseadustik võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning U.A tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 järgi. 3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid U.A karistamise kokkuleppemenetluses. U.A karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

3

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4 500 krooni. Seoses kiirmenetlusega on sundraha suuruseks pool sellest, mis on 2 250 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1 444.30 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 177 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb U.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 2 250 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 177 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 444.30 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). 5.

Muud põhjendused

U.A on kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel-

vangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. U.A tuleb lugeda kantud karistuseks 2 päeva ja kandmata karistuseks 28 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik