1-06-10809\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08. 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1- 10809 (kohtueelses menetluses nr 05284000814) riik E.A versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Aino Männik Prokurör Milja Janson

Süüdistatav E.A Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

1. E.A

Tunnistada süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4,8 karistusseadustiku järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 73 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata, kui ta 3 (kolm) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

2. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Andre Kaaveri tsiviilhagi ning välja mõista E.A-lt 300

(kolmsada) krooni Andre Kaaveri kasuks;

2.2 välja mõista E.A-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3106.05 ( kolm tuhat ükssada kuus kr ja 05 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu 1750 ( üks tuhat seitsesada viiskümmend ) krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1194.45 ( üks tuhat ükssada üheksakümmend neli kr ja 45 s )

krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

2

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (kohtukulude ja sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on E.A-le

mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi vangistus 30 päeva kolme aastase katseajaga. .

2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

E.A-le esitatud süüdistus

E.A on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema kes on varem toime pannud varguse, tungis 19.10.2005 kella 13.10 ja 17.30 vahel võtit kasutades Viljandi linnas xxxxxxx majja ja varastas sealt Andre Kaaverile kuulunud fotoaparaadi Olympus väärtusega 3745 krooni ja sõi kohapeal toiduaineid väärtuses 300 krooni.

E.A tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi .

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning E.A tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi.

3 2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Andre Kaaver on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 300 krooni Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 199 lg 2 p 4,8 näeb ette süüdlase karistamise vangistusega kuni viis aastat. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid E.A karistamise kokkuleppemenetluses. E.A karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud

korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1911.60 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu 1759 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1194.45 krooni.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

4

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb E.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 3106.05 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu 1750 krooni riigieelarve tuludesse.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik