1-06-10289\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-06-10289

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-10289 (06231400715) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi I.Dsüüdistus KarS § 423 lg 1 järgi Käskmenetluses Prokurör A.T Süüdistatav I.D

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Kaitsja Gennadi Paškurlatov RESOLUTSIOON

1. I.D süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära ulatuses, arvestusega 63 krooni päevamäär, so 12 600 (kaksteist tuhat kuussada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939.

2. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümme) kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 10ndast kuupäevast.

3. I.Dilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.

4. I.Dilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 527 tegemisega tekkinud kulu 6800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049777.

5. Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse otsuse koostanud kohtu kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.

6. I.Dsuhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kriminaalasja materjalide läbivaatamisel kohtunik tuvastas:

I.Dit süüdistatakse selles, et tema 15.06.2006 kella 10.45 juhtis sõiduautot Toyota Land Cruiser registreerimismärgiga millega liikus tagurdades maja juures Tallinnas. Alustades Merivälja kaupluse ees platsil laiusega 16,5 m tagurdamist ning liikudes kaupluse ees platsil, ei ilmutanud ta vajalikku tähelepanu, ei veendunud, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ning sõitis otsa jalakäijale H.T, kes liikus paremalt vasakule auto liikumissuunas. Liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest põhjustas H.Teluohtlikud tervisekahjustused, milliste tagajärjel kannatanu suri SA PERH Mustamäe korpuses 17.07.2006. Liiklusõnnetus toimus põhjusel, et juht I.D rikkus Liikluseeskirja § 44 (juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat), § 91 (enne sõidu alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid), § 45.3 (juht peab andma jalakäijale teed tagurdades) ja § 105 (tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat) nõudeid.

Seega I.D pani toime KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo, so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on põhjustatud inimese surm.

Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures tunnistajana ja kahtlustatavana üle kuulatud I.Dsüüd tunnistavate ütluste, kannatanu M.T ütluste, liiklusõnnetuse akti, skeemi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, fototabelite, kannatanu H.T27.06.2006 koostatud kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr antud eksperdiarvamusega on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus, mistõttu nõustub kohus süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta.

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 63 krooni päevamäär, so 12 600 krooni. Rahaline karistus aga kuuluks KarS § 66 lg 1 alusel tasumisele ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1260 krooni kaupa kuus.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud karistusettepanek on põhjendatud ning nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga, mis on sätestatud rahalise karistuse sanktsiooni keskmise määra lähedane. Seejuures lähtub kohus ka süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest, millistest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtulikult karistatud. Samuti nähtub kriminaaltoimikus leiduvatest süüdistatava ütlustest, et ta kahetseb toimepandut ja on vabatahtlikult hüvitanud varalise kahju. Taolisi asjaolusid hindab kohus karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2, 3 mõttes. Samas ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud ühtegi karistust raskendavat asjaolu. Süüdistataval on toimiku andmetel alaline ja legaalne sissetulek. Seetõttu on kohtu arvates süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud rahalise karistuse kohaldamine prokuröri pakutud määras võimalik ning kohtu arvates puudub vajadus süüdistatava suhtes isiku vabadust piirava karistuse kohaldamiseks.

Märt Toming kohtunik