1-06-9002\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2006. a, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-9002 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi süüdistus KarS § 199 lg 1 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Raul Heido Süüdistatav B.J

varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Kello Sotsiaalpsühholoog Ivi Mark

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.J KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada B.J KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista B.J-ile 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui B.J ei pane 2 (kahe) aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsus kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud - sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1221.30 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni 30 senti) krooni, jätta riigi kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

B.J-i süüdistatakse selles, et tema 19.02.2006 kella 00.30 paiku Tartus, Mõisavahe 67 elamu ees, allumata oma ema, Helbe B.J-i

nõudele koju tulla, lõi korduvalt jalaga vastu Helbe B.J-i vasakut reit. Seejärel võttis Helbe B.J juustest kinni, tõmbas maja seina juurde ning lõi viimase pead mitmel korral vastu maja seina. Sellise tegevusega tekitas B.J Helbe B.J-ile füüsilist valu.

17.02-18.02.2006. a kella 16.00-17.00 paiku Tartus, X korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lükkas B.P. põrandale pikali, haaras viimase juustest kinni ja tiris neist ning seejärel lõi korduvalt jalgadega B.P. keha, selja ja pea piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu

Sellega pani B.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo - kehalise väärkohtlemise

B.J-i süüdistatakse veel selles 22.03.2006. a kella 10.30 paiku varastas oma elukohas

Tartus, X magamistoast kapi pealt oma ema Helbe B.J-ile kuuluva käekoti koos selles olnud rahakoti, sularaha ja dokumentidega, millega tekitas Helbe B.J-ile kahju 1150 krooni. Sellega pani B.J toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo- võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav

B.J-ile karistuseks 6 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 1 järgi 3 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui B.J 2 - aastase katseaja

jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja, alaealise süüdistatava esindaja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud varalist kahju Helbe B.J-ile 1150 krooni, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 4500 krooni, kohtueelsel uurimisel 424.80 krooni ja kohtus 796.50 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Alaealise süüdistava menetluskulude hüvitamise kohustuse võib kohus KrMS § 188 kohaselt panna vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. B.J on 15-aastane alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek, mistõttu ei ole tema

võimeline menetluskulusid tasuma. Kannatanuks on käesolevas kriminaalasjas tema ema.

Arvestades neid erandlikke asjaolusid ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude hüvitamise

kohustust panna B.J-i seaduslikule esindajale, tema emale Helbe B.J-ile, mistõttu menetluskulud tuleb jätta riigi kanda.

Ingeri Tamm Kohtunik