4-06-2556\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number

4-06-2556 Otsuse kuupäev

01. august 2006.a Kohtunik

Eha Popova Kohtuasi D.T väärteoasja seaduse (NPAS) § 15-1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 01. august 2006.a Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna ametnik A.R

Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111: 1. Tunnistada D.T süüdi NPAS § 15-1 järgi ja mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva. 2. Kohustada D. T ilmuma karistuse kandmisele Arestimajja hiljemalt 01.09.2006.a. Tähtaegselt mitteilmumise korral kohaldada sundtoomist. 3. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest. 4. Välja mõista D. T. ekspertiisitasu 570 krooni riigituludesse, milline kuulub maksmisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049777. 5. Kohtuotsus kuulub täitmisele pööramisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD 1. 08.06.2006.a. koostati väärteoprotokoll nr, mille kohaselt D. T 08.06.2006.a. kella 15.40 ajal Tallinnas Harjumäel tarvitas väikeses koguses ainet ilma arsti ettekirjutuseta, pannes seega toime NPAS § 15-1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2. Kohtuväline menetleja taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga. 3. Kutse on allkirja vastu edastatud menetlusaluse isiku perekonnaliikmele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine D. T poolt ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud NPAS § 15-1 järgi. Väärtegu on tõendatud:

joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 2279/102 (fentanüülist ja benzodiazepiinist põhjustatud joove), tunnistaja I.U ütlused. 5. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.

Eha Popova Kohtunik