1-06-8452\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 27 juuli 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1- 06 - 8452 riik P.T versus Asja lahendamise menetlus kirjalik käskmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Prokurör Marja – Liina Reissaar

Süüdistatav P.T (ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 169 Kaitsja advokaat Margo №rmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada süüdi (KarS) 169 järgi ja mõista talle rahaline

P.T karistusseadustiku

karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s. o 2000 (kaks tuhat ) krooni; tühistada P.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega:

2.1 välja mõista P.T-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 ( neli tuhat viissada ) krooni ja määratud kaitsja tasu 599 (viissada üheksakümmend üheksa kr ), kaitsjale toimikust koopia tegemise kulud 7 ( seitse ) krooni rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874,); 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile;

2.3 määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest

osutatud tasu 599 ( viissada üheksakümmend üheksa ) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo №rmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud

rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011

Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal-

2

menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874,); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on

süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Prokuratuuri taotlus

Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses P.T süüdimõistmist KarS 169 järgi ja karistamist rahalise karistusega 40 päevamäära s.o. 2000 krooni

2. Süüdistus, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

P.T-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon

P.T on süüdistatud selles, et tema, alates 01 septembrist 2004 a on kuritahtlikult kõrvale hoidunud temalt Viljandi Maakohtu 01 09 2004 otsusega väljamõistetud igakuise elatusraha maksmist A.N. kasuks oma alaealise tütre G.V. ülalpidamiseks.

Vanema kuritahtliku kõrvalhoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele

kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest pani P.T toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks.

2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. P.T tuleb käskmenetluses KarS § 169 järgi süüdi tunnistada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü

ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja P.T süü suurust, on põhjendatud P.T karistamine rahalise karistusega 40 päevamäära, s. o. 2000 krooni.

4. Kriminaalmenetluse kulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

3

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s. o 4500 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatavale on määranud kaitsja prokuratuur, kuid kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrust määratud kaitsja esinemise eest teinud ei ole. Kaitsja on esitanud aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus lihtmenetluseks ettevalmistamisel osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 599

krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.T-lt välja mõista riigieelarve

kuludesse sundraha 4500 krooni, kaitsjatasu 599 krooni ja ning kaitsjale toimikust koopia tegemise kulud 7 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164

lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.

Helle Tamm

Kohtunik