4-05-948\3

4-05-948

Tühistada Harju Maakohtu 15. 06. 2006. a määrus Jüri Rikkase väärteoasjas nr 4-05-948, millega jäeti rahuldamata kohtutäitur M. Kadaku avaldus J. Rikkasele Tallinna PP Ida politseiosakonna 09. 04. 1999. a otsusega haldusõiguserikkumise asjas 142/266 mõistetud rahatrahvi 200 krooni asendamiseks arestiga ja lõpetati J. Rikkase suhtes Tallinna PP Ida politseiosakonna 09. 04. 1999. a otsuse haldusõiguserikkumise asjas 142/266 alusel algatatud täitemenetlus nr 008/2002/5371 seoses täitemenetluse aegumisega ning saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 2. Määruskaebus rahuldada osaliselt. 3. Määruse ärakiri saata teadmiseks kohtumenetluse pooltele. 4. Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Tallinna Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna 09. 04. 1999. a otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr 142/266 karistati Jüri Rikkas`t (ik: 38103300240, elukoht: x) HÕS § 142 alusel rahatrahviga 200 krooni. Harju Maakohtu täitevosakond algatas rahatrahvi sissenõudmiseks täitemenetluse, 31. mail 1999. a koostas sissenõudmise võimatuse akti ning edastas materjalid täitmise jätkamiseks 06. juunil 1999. a Tallinna Linnakohtu täitevosakonnale. J. Rikkase suhtes algatatud täitemenetluse jätkamine läks seoses täitereformiga üle kohtutäiturile V. Lipsule ja temalt 2002. a juunis kohtutäitur M. Kadakule, kes vormistas selle kohta 10. juunil 2002. a täitetoimiku täiteasjas nr 008/2002/5371. Samuti oli kohtutäitur M. Kadaku menetluses J. Rikkase suhtes täiteasi nr 008/2002/1239 Tallinna Linnakohtu 05. oktoobri 2001. a otsusega tsiviilasjas nr 1/ 2 – 1597/01 määratud rahalise karistuse täitmiseks, milles täitemenetlus oli algatatud 06. veebruaril 2002. a.

Kohtutäitur M. Kadak edastas J. Rikkasele täiteasjas nr 008/2002/5371 täitekutse ja andis selles J. Rikkasele nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja 24. juuliks 2002. a. J. Rikkas ilmus 24. juulil 2002. a kohtutäituri vastuvõtule ja lubas rahuldada nõude 2002. a septembriks. Lubatud tähtajaks J. Rikkas nõuet ei täitnud. Kuivõrd J. Rikkase arveldusarvete aresti kaudu ei õnnestunud rahatrahvi nõuet sundtäita ning täitemenetluse käigus ei õnnestunud välja selgitada ka muud J. Rikkase vara, mille arvel seda teha, siis esitas kohtutäitur kooskõlas kuni 01. jaanuarini 2006. a kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 803 lg 1 ja 913 lg 2 Tallinna Linnakohtule 14. novembril 2005. a taotluse J. Rikkase rahatrahvi ja rahalise karistuse asendamiseks arestiga täiteasjades nr 008/2002/5371 ja nr 008/2002/1239.

15. juuni 2006. a määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata kohtutäitur M. Kadaku avalduse J. Rikkasele Tallinna PP Ida politseiosakonna 09. 04. 1999. a otsusega haldusõiguserikkumise asjas 142/266 mõistetud rahatrahvi 200 krooni asendamiseks arestiga ning TMS § 202 alusel lõpetas J. Rikkase suhtes Tallinna PP Ida Politseiosakonna 09. 04. 1999. a otsuse haldusõiguserikkumise asjas 142/266 alusel algatatud täitemenetluse nr 008/2002/5371 seoses täitemenetluse aegumisega. Kohtumääruse motiivides märgitakse, et vastavalt TMS § 202 lg-le 1 täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud (enne 21. 07. 2005. a 1 aasta) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Kohus märkis, et Riigikohtu 16. 02. 2004. a otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või TMS kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi - nõude sundtäitmise - saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Kohus leiab, et J. Rikkas ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidnud. Kui ta ilmus 24. 07. 2002. a kohtutäituri vastuvõtule, siis oli tema suhtes 09. 04. 1999. a haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse täitmine aegunud.

Harju Maakohtu määruse peale esitas kohtutäitur M. Kadaku esindaja advokaat T. Ehrlich määruskaebuse, milles palutakse vaidlustatav kohtumäärus tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kohtutäitur M. Kadaku taotlus J. Rikkasele asenduskaristuse määramiseks täiteasjades nr 008/2002/5371 ja nr 008/2002/1239. Määruskaebuse motiivides märgitakse, et maakohus ei ole oma määruses käsitlenud kohtutäitur M. Kadaku taotlust täiteasjas nr 008/2002/1239. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et maakohus on J. Rikkasele määratud rahatrahvi asendamise küsimuses määruse tegemisel täitmise aegumise rakendamisel vääralt kohaldanud materiaalõigust. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuni 01. jaanuarini 2006. a kehtinud TMS § 804 ja alates 01. jaanuarist 2006. a kehtiva TMS § 202 tulenevalt

haldusõiguserikkumise asjas määratud rahatrahvi sundtäitmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamiseks nõuete aegumise tõttu puudub alus, kuna täitemenetlus trahvinõuete sundtäitmiseks on algatatud õigeaegselt. KarS § 82 lg 1 sätestab tähtajad, mille möödumisel ei asuta kuriteo või väärteo eest määratud otsust täitma. Väärtegude puhul oli selleks tähtajaks kuni 21. juulini 2005. a üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest ja pärast nimetatud kuupäeva 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Seega tuleneb KarS § 82 lg 1 p-st 3, et väärteo (milleks on ka HÕS-i alusel kvalifitseeritud haldusõiguserikkumised) osas tehtus otsust ei asuta täitma, kui nimetatud otsuse tegemisest on möödunud üks aasta. Täitmisele asumisena tuleb mõista kohtutäituri poole pöördumist avaldusega täitemenetluse algatamiseks. Seega lubab KarS § 82 lg 1 p 3 kohtutäituri poole vastava avaldusega pöörduda aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, selline avaldus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks ja väärteoasjas tehtud otsus ei ole sellise avalduse esitamisel KarS § 82 lg 1 p-st 3 tulenevalt aegunud ning kuulub täitmisele. Kui väärteo osas tehtud otsuse täitmisele on asutud tähtaegselt, peab sellist otsust olema võimalik reaalselt täita ning kuni 01. jaanuarini 2006. a kehtinud TMS § 804 ja alates 01. jaanuarist 2006. a kehtiva TMS § 202 lg 1 ei saa olla otsuse täitmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamise aluseks. Määruskaebuse esitaja väitel kinnitavad seda seisukohta varasem haldusõiguserikkumise asjades tehtud otsustega määratud rahatrahvide sundtäitmist puudutav regulatsioon; karistusseadustiku ja rakendusseaduse eelnõude seletuskirjad, milles pole mainitud, et karistusseadustiku või rakendusseaduse vastuvõtmisega muutuksid oluliselt rahatrahvide sundtäitmise põhimõtted; TsÜS § 157 lg 1 ning kohtupraktika.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav Harju Maakohtu määrus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest esitas kohtutäitur M. Kadak 14. novembril 2005. a Tallinna Linnakohtule taotluse J. Rikkase rahatrahvi ja rahalise karistuse asendamiseks arestiga täiteasjades nr 008/2002/5371 ja nr 008/2002/1239. 15. juuni 2006. a määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata kohtutäitur M. Kadaku avalduse J. Rikkasele Tallinna PP Ida politseiosakonna 09. 04. 1999. a otsusega haldusõiguserikkumise asjas 142/266 mõistetud rahatrahvi 200 krooni asendamiseks arestiga ning TMS § 202 alusel lõpetas J. Rikkase suhtes Tallinna PP Ida Politseiosakonna 09. 04. 1999. a otsuse haldusõiguserikkumise asjas 142/266 alusel algatatud täitemenetluse 008/2002/5371 seoses täitemenetluse aegumisega. Kohtutäituri taotlust J. Rikkase rahatrahvi ja rahalise karistuse asendamiseks arestiga täiteasjas nr 008/2002/1239 maakohus oma määruses ei käsitlenud, ega ole ka motiveerinud nimetatud taotluse käsitlemata jätmist. VTMS § 150 lg 2 alusel loeb ringkonnakohus nimetatud põhistuse puudumist vaidlustatavas kohtumääruses ebaseadusliku kohtulahendi kaasa toonud väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis vastavalt sama seadustiku § 148 p-le 3 on kohtulahendi tühistamise aluseks.

3.2. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 2 sätestab, et rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Nimetatud sättest tulenevalt on täitmiskohtunikul õigus teha rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise määrust üksnes kohtutäituri või võlgniku avalduse alusel, millega taotletakse täitemenetluse lõpetamist. Käsitletavas väärteoasjas nimetatud avaldust võlgniku ega ka kohtutäituri poolt kohtule esitatud ei ole. Seega puudus Harju Maakohtul seaduslik alus oma määrusega lõpetada J. Rikkase suhtes algatatud täitemenetlus TMS § 202 alusel seoses täitemenetluse aegumisega. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus J. Rikkase suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist TMS § 202 alusel seoses täitemenetluse aegumisega materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena VTMS § 149 p 2 mõttes, mis vastavalt sama seadustiku § 148 p-le 2 on kohtulahendi tühistamise aluseks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada, et J. Rikkase suhtes haldusõiguserikkumise asjas rahatrahvi kohaldamise ajal kehtinud HÕS § 3361 lg 1 sätestas, et haldusõiguserikkuja poolt rahatrahvi tähtajaks ilma mõjuva põhjuseta mittetasumise korral võidakse asendada rahatrahv haldusaresti või eriõiguse äravõtmisega, juhul kui selle õiguserikkumise eest oli karistusena ette nähtud ka haldusarest või eriõiguse äravõtmine. Nimetatud paragrahvi lõike 4 kohaselt tasumata rahatrahv ei kuulu asendamisele muu halduskaristusega, juhul kui trahvi määramisest on möödunud üle ühe aasta. J. Rikkasele määrati rahatrahv Tallinna PP Ida politseiosakonna 09. aprilli 1999. a otsusega. Täitemenetlus algatati 31. mail 1999 a. Seega võis täitemenetlust käsitleva seadusega ettenähtud korras taotleda rahatrahavi asendamist kuni 09. aprillini 2000. a, mistõttu on seadusest tulenev tähtaeg rahatrahvi asendamiseks möödunud.

Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS §-dest 147 lg 2 p 1; 148 p 2, 3; 150 lg 2; 194, 196 lg 2 ja 198 Tallinna Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 15. 06. 2006. a määruse J. Rikkase väärteoasjas nr 4-05-948 ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.