1-06-996\8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

30. mail 2006.a. 1-06-996

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, prokuröri Ave Eiseli, kaitsjate Toomas Pilti ja Sergei Narusbergi osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja Riho Kalmetsa süüdistuses KarS § 113 ja § 418 lg 1 järgi ning Elmar Silbermanni süüdistuses KarS § 113 järgi.

Süüdistatavad: 1. R i h o KALMETS - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, töötu, elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud 09.02.1988.a. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 88 lg 3 - § 15 lg 2 ja § 139 lg 3 järgi – 3 aastat vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; korduvate väärtegude eest karistatud hoiatuste ja rahatrahvidega; tõkend – vahi all pidamine alates 07.01.2005.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 06.01.2005.a.);

2. E l m a r SILBERMANN - isikukood XXXXXXX; Eesti kodanik, haridus 6 klassi, töötu, elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 21.04.1999.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi – rahatrahv 300 krooni; 2) 08.11.2002.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3, - § 15 lg 2 – 5 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega; tõkend – vahi all pidamine alates 07.01.2005.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 06.01.2005.a.).

Süüdistused. E. Silbermanni ja R. Kalmetsa süüdistatakse selles, et nad 29.-30.detsembril 2004.a. Anti Aarde suvilas - XXXXXXXXXX ühise alkoholi tarbimise ajal tekkinud tüli käigus panid toime Anti Aarde tapmise. Elmar Silberman lõi Anti Aardet korduvalt noaga kaela parempoolse ja õlaliigese vahelisse piirkonda. Samast tülist ajendatuna lõi R.Kalmets kannatanut vähemalt ühel korral panni ja taburetiga pea ja näo piirkonda ning müürsepahaamriga korduvalt paremale poole pea ja otsmiku piirkonda. Nende löökidega E. Silbermann ja R. Kalmets tekitasid Anti Aardele eluohtlikud tervisekahjustused, mis põhjustasid A. Aarde surma: pea tömp hulgi trauma parempoolsete

2 koljuluude lahtiste killustunud murdude ning peaaju parema poolkera purustustega ning rindkereõõnde ulatuvad torkelõikehaavad kaela parempoolsel külgpinnal parema kopsu vigastusest tingitud veriõhkrinna ning sisemise verejooksuga paremasse rindkere õõnde etüülalkoholi joobe foonil. Peale eluohtlike vigastuste oli A. Aarde vasaku käe selgmisele pinnale tekitatud ka kriimustus, s.o. mitteeluohtlik tervisekahjustus. A.Aarde suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Teise inimese tapmisega panid R. Kalmets ja E. Silbermann toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

R. Kalmets omandas 1995.a. ning hoidis ilma seadusliku loata oma elukohas tulirelva laskekõlbulikku laskemoona - viite padrunit: ühte 12-kaliibrilist jahipüssipadrunit, ühte vintpüssipadrunit (7,62 x 53 mm); ühte 7,62 x 39 mm automaadipadrunit AK; ühte 5,54x 39 mm automaadipadrunit AK ja ühte 9 x 19 mm püstolipadrunit Luger, mis 07.01.2005.a. läbiotsimise käigus leiti tema elukohast XXXXXXX. Tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisega pani R. Kalmets toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav R. Kalmets tunnistas oma süüd laskemoona ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises, kahetses toimepandut ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. A. Aarde tapmises ta ennast süüdi ei tunnistanud ning väitis, et suvilast väljudes ei saanud ta aru, et A. Aarde on surnud.

Süüdistatav E. Silbermann tunnistas oma süüd A. Aarde tapmises ning toimepandut kahetses. Kinnitas, et lõi kannatanut noaga, mitte aga panni, tabureti või haamriga.

E. Silbermanni kaitsja advokaat S. Narusberg pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

R. Kalmetsa kaitsja advokaat T. Pilt pidas süüdistust põhjendatuks vaid KarS § 418 järgi ning tapmises KarS § 113 järgi palus ta R. Kalmetsa õigeks mõista.

Kohus leiab, et nii E. Silbermanni kui R. Kalmetsa süü A. Aarde tahtlikus tapmises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

- sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fototabelitega (tl. 2 – 16), kus on fikseeritud laiba asukoht ja vigastused; ohtrad verepritsmed ja verekahtlased määrdumised erinevatel esemetel, laual, vaibal, kardinatel, laes jm.;

- sündmuskoha täiendava vaatlusprotokolliga ning sellele lisatud fototabelitega (tl.194 - 197), kus kirjeldatud laualt võetud panni, mille metallist saba allapoole kõverdunud, põhi mõlkis;

- tunnistaja Gennadi Širokovi ütlustega (tl. 38-39), kes A. Aardega rääkis viimati telefoni teel 29.12.04.a. kella 12-13 paiku. 30.12.04.a. Anti ema helistamise peale läks ta suvilasse ning leidis sealt diivanilt verise peaga Anti; verd oli igal pool, põrandal, seintel; seejärel helistas ta politseisse;

3

- laiba vaatlusprotokolliga (tl. 18-19), kus kohtuarst-eksperdi juuresolekul on fikseeritud laiba paremal pool kaelal torke-lõikehaavad, otsmikul põrutushaav ja luumurd, purustatud koljuluud, lömastatud ajukude, aga ka laual taldriku peal verejälgedega nuga, kaminas verejälgedega müürsepahaamer;

-ekspert-kohtuarsti J. Põderi arvamusega Anti Aarde surma põhjustest: pea tömp hulgi trauma koljuluude lahtiste murdudega, aga ka rindkere õõnde ulatuvad torkelõikehaavad parema kopsu vigastusega ning sellest tingitud veriõhkrinna ja sisemise verejooksuga (tl. 23 – 33). Eksperdi arvamuse kohaselt on pea piirkonna tömbid vigastused tekitatud hulgaliste löökidega piiratud pinnaga tömbi esemega ning võimalik, et ka toimikufotodel kujutatud müürsepahaamri või mõne teise taolise eseme löökidega.

- asitõendite vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fototabelitega (tl. 51 – 59), kus on fikseeritud verekahtlase määrdumisega nuga (tera pikkus 14 cm); müürsepahaamer (metallosa verekahtlase määrdumisega), verekahtlaste määrdumistega taburetid jm.;

-DNA ekspertiisi aktis väljendatud eksperdi arvamusega, mille kohaselt noa teralt, haamri metallist osalt, punase tabureti istmeplaadilt võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad Anti Aarde võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga; haamri käepidemelt võetud proov oli segaproov, kus eristatav peamine DNA profiil oli kokkulangev A. Aarde võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (tl.68 – 74);

- tunnistaja Andrus Korbi ütlustega (tl. 76 - 78), kes kinnitab, et Laitses Aarde suvilas viina võttes jäi ta purju ning enne toast lahkumist ja magama jäämist ütles ta Silbermannile ja Kalmetsale, et nad majas midagi ei puutuks ja Antit ei puutuks, sest Elmar ja Riho on joobes ettearvamatud. Hommikul nägi ta Riho ja Elmarit Anti juures. A. Aarde oli diivanil üleni verine ja Elmar viskas surnule midagi näo peale. Küsimusele: miks seda vaja oli? – talle ei vastatud, Elmar ütles ainult „vana kits“. Sama on tunnistaja kinnitanud ka ütluste olustikuga seostamise protokollis (tl. 79 – 80) Kuigi Silbermann ja Kalmets olid kinnipidamisel eitanud Laitses viibimist, jäi A. Korb oma ütluste juurde ka vastastamisel mõlema kahtlustatavaga ( tl. 138 – 140; 144-148).

- süüdistatav Elmar Silbermanni ütlustega eeluurimisel ja selgitustega kohtuistungil. Kuigi esimesel ülekuulamisel ja vastastamisel A. Korbiga ta kinnitab, et 29.-30.12.04.a. oli ta Tallinnas koos vanaemaga ja jõi kodus viina (tl.116-118; 138-140), on E. Silbermann 02.03.05.a. kirjutanud uurijale omakäelise avalduse (tl.182), milles väidab, et A. Aarde tapmise päeval viibis ta Laitses suvilas, jõi viina, jäi tukkuma ning ärkas selle peale, et R. Kalmets talle otsa komistas, sest oli tülli läinud A. Aardega. Tema läks nende rabelemisele vahele, kuid Anti hakkas sõimama, sirutas kätt noa poole, mistõttu haaras ta ise laualt noa ja lõi vihaga teda kõrisse. Avalduses väidab ta, et haamriga löömist ta ei näinud, vaid nägi ainult haamrit Riho käes, võttis selle ära ja viskas maha. Seejärel jõi viina nii kaua kui ära vajus. Ärgates nägi, et Anti on surnud, nägu-pea verine ja ära minnes viskas talle jope peale.

Ka hilisemates ülekuulamistes ja ütluste olustikuga seostamisel (tl. 185 – 188; 199 – 200; 214 - 216)) on E. Silbermann väitnud, et sõim ja tüli oli tekkinud Riho ja Anti vahel ning sellesse sekkudes lõi tema Antile vihast noaga kõrisse. Haamri osas täpsustab ta seda, et Riho oli haamrit õhku loopinud, mistõttu ta selle Kalmetsalt ära võttis ning esiku ja toa vahele pani. Vastastamisel R. Kalmetsaga on E. Silberbann korranud seda, et sõnelus ja tüli tekkis Riho ja Anti vahel, millest tingituna Riho talle otsa komistas. R. Kalmets aga väidab, et tüli oli Anti ja

4 Elmari vahel (tl. 209 – 213). Vastastamisel kinnitab E. Silbermann, et suvilast lahkudes oli Anti surnud, tal oli nägu verine, pea lõhki, kõril-kaelal noahaav. R. Kalmets püüab aga väita, et mingeid vigastusi ta Antil ei märganud ja tema arvates viimane magas.

- süüdistatav R. Kalmets on andnud väga erinevaid ja vastukäivaid ütlusi, mis ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega ning kohtu arvates on ta seda teinud selleks, et oma süüd vähendada või vastutusest hoopiski pääseda. Oma esimesel ülekuulamisel väidab R. Kalmets, et pole kunagi käinud Aarde suvilas; 29.12.04.a. viibis ta oma tuttava J. Malašenko juures Tallinnas Majaka tänaval, jõid seal koos viina ja jäi sinna ka ööbima (tl.89 - 90). Kui vastastamisel Korbiga 13.01.2005.a. on viimane kinnitanud, et olid koos Laitses ning ärgates nägi ta üleni verist Antit, kes ei liigutanud ning kelle juures seisid Riho ja Elmar, ei ole Kalmets enam suvilas viibimist vaidlustanud, vaid teinud vihjeid Silbermanni käitumise kohta: Elmar ja Anti jäid laua taha istuma ja natukese aja pärast kuulnud ta õues olles mütsatust, tuppa tulles nägi, et Antil jooksis peast verd ja ta ise andis mingi kaltsu või rätiku vere pühkimiseks. Kui nad suvilast lahkusid, olevat Anti diivanil maganud ja oma vigastused võis ta saada kukkumisest (tl. 144 – 148). Ka järgneval ülekuulamisel räägib R. Kalmets ohtrast alkoholitarvitamisest A. Aarde suvilas, Elmari sõimust ja kukkumise prantsatusest, sellest, et Anti näol oli verd näha, mida tema tuppa tulles ära pühkis, kuid kinnitab, et see oli ka ainus kontakt tema ja Anti vahel; kannatanut ei olevat tema peksnud ega ka füüsilises kontaktis temaga olnud (tl. 149 – 152).

10.03.2005.a. on Kalmets kirjutanud omakäelise avalduse, et ta on nõus muutma oma ütlusi ja tunnistab, et lõi Antit pea piirkonda laual olnud panniga ning tõukas teda taburetiga pähe (tl.189). Järgmise päeva ülekuulamisel Kalmets väidab, et Elmar oli Antit kitseks sõimanud, kes mentide heaks töötab ning tema püüdis üksnes lahutada Anti ja Elmari vahel puhkenud tüli. Nägi vaid rusikatega löömist pähe ja kehasse. Tüli lõpetamiseks haaras laualt panni ja lõi selle põhjaga Antile pähe. Sellest hakkas panni käepide logisema, kuid Antil vigastusi ei näinud. Verd tulnud Antil ainult ninast ja seda eelnevate rusikalöökide tõttu. Elmar ja Anti olid öösel kokku kolmel korral kakelnud. Tema ise oli veel Antit korra taburetiga tõuganud, näkku surunud ja jalaga löönud, et viimane enam püsti ei tõuseks (tl. 190-193). Panniga löömist ja taburetiga surumist kinnitab Kalmets ka ütluste olustikuga seostamisel ning väitis seda teinud olevat vaid teiste tüli lõpetamiseks (tl. 205 – 206). Vastuolulised on tema ütlused E. Silbermanniga selles osas, et haamrit polevat ta puutunudki nagu Kalmets väidab oma ülekuulamisel 02.05.05.a. (tl. 227-228); Silbermann on aga kinnitanud, et võttis haamri seda õhku loopinud Kalmetsa käest ära.

Kohus erinevaid süüdistatavate ütlusi hinnates leiab, et Silbermanni ütlused on usaldusväärsemad kui Kalmetsa ütlused. Tülitsesid kannatanuga mõlemad süüdistatavad. Eluohtlikud torke-lõikevigastused noaga tekitas Aardele Silbermann ning löögid taburetiga, haamriga ja panniga kannatanu elutähtsasse organisse, s.o. pähe on tekitanud R. Kalmets. Need vigastused olid samuti eluohtlikud ning põhjustasid kannatanu surma.

Kohtueelses menetluses on Kalmets püüdnud mõjutada Silbermanni ütlusi, edasi anda kirja, kus nimetab tunnistajat A. Korbi „kitseks“, kes tuleb pärast ära praadida; püüdnud väita, et süüd tapmises pole vaja kahel isikul tunnistada jmt. Samas kirjas proovib ta väita, et kannatanu on haamri otsa kukkunud (tl.243-244; 239-240). Käekirjaekspertiis kinnitab, et selle kirja on kirjutanud R. Kalmets.

5 Kohtuistungil proovis Kalmets süüd või vähemalt kahtlust veeretada tunnistaja Korbi peale ning oma viimases sõnas tuli välja väitega, et tunnistajal oli motiiv Aarde tappa ja olevat seda ka varem üritanud teha. R.Kalmetsa sellised väited on ümber lükatud teiste asjas kontrollitud tõenditega.

- kannatanu Aino Aarde ütlustega eeluurimisel (tl.96 - 99) ja täpsustustega kohtuistungil. Ema selgituste kohaselt oli pojal Anti Aardel autoavarii tagajärjel probleeme jalgadega ning seetõttu oli tal raskusi püsti tõusmise ja liikumisega (Anti oli invaliid; 80% töövõime kaotust); ta polnud võimeline kellegagi kaklema ega jõuga vastu hakkama. A. Korb oli neil varem juba sageli külas käinud ja abiks olnud, pojaga koos Tallinnas ühes korteris elanud ja Korbil polnud põhjust talle liiga teha. Silbermanni ja Kalmetsa Aino Aarde varem ei tundnud. Poeg oli aga rääkinud, et Riks (Riho Kalmets) oli teda tapmisega varem ähvardanud, lubanud maha lüüa.

Seoses poja surma ja matustega esitas Aino Aarde eeluurimisel tsiviilnõude summas 6 960, 50 krooni, kusjuures kulutuste hulka pole arvestatud hauaplaati (tl.99). Kohtuistungil väitis ta, et toetustena on talle välja makstud 3 500 krooni, mis tegelikke kulusid pole katnud. Kuna rikutud olid ka suvila seinad, laed, verest oli läbi imbunud diivan, määrdunud teised esemed ning ta on ilma jäänud pojast, kes teda abistas, on tema nõue süüdlaste vastu 65 000 krooni. Täiendavaid tõendeid või kalkulatsioone remontööde vms. kohta ta kohtule ei esitanud ning väitis, et osaliselt on tegemist moraalse kahjuga.

Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad pidasid tõendatuks vaid kulutusi summas 6 960,50 krooni. Kohus nõustub sellega ja leiab samuti, et suurema summa väljamõistmiseks tõendid puuduvad. Saadud toetusele ( 3 500 kr) täiendavalt 6 960,50 krooni väljamõistmine peaks katma kõik matustega seotud kulutused, k.a. ka hauaplaadi ostmine ja paigaldus. Moraalse kahju nõudes või täiendavate kulutustega seoses (mööbli vahetus, suvila remont jmt.) on Aino Aardel õigus pöörduda hagiga kohtusse tsiviilkohtupidamise korras.

R. Kalmetsa süü laskemoona ebaseaduslikus käitlemises (KarS § 418 lg 1) on lisaks süü omaksvõtule tõendamist leidnud ka läbiotsimise protokolliga süüdlase elukohas Vaikne 13 (tl. 136 - 137); padrunite kui asitõendite vaatlusprotokolliga ( tl. 51 – 52, 59); tunnistaja Galina Kalmetsa ütlustega (tl. 230 - 231) ja ballistikaeksperdi arvamusega padrunite laskekõlbulikkuse kohta (tl. 220-221).

Kõiki tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud R. Kalmetsa süü KarS § 418 lg 1 järgi ning mõlema süüdistatava süü A. Aarde tapmises KarS § 113 järgi ning nad tuleb neile inkrimineeritud tegudes ka süüdi tunnistada.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus R. Kalmetsa ja E. Silbermanni süüst. E. Silbermanni vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust; R. Kalmetsa osas puhtsüdamlikku kahetsust arvestab kohus vaid laskemoona ebaseadusliku käitlemise episoodis. Karistust raskendavad asjaolud mõlema süüdistatava osas puuduvad. Kohus võtab arvesse ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlaste isikuid ning leiab, et süüdlasi tuleb raske isikuvastase kuriteo eest karistada reaalse vangistusega ning nõustub prokuröri taotlusega karistusmäära osas.

6

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 1 alusel 2,5 palga alammäära.

Arvestades süüdimõistetute varalist seisundit ja nende resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, s.o. DNA- ja sõrmejälje ekspertiiside maksumused summas 53 880 krooni. Kohtuarstlikust ekspertiisitasust jätab kohus poole kummagi süüdlase kanda; süüdlaste kanda jäävad ka psühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tasud ning R. Kalmetsa kanda ka käekirja- ja ballistikaekspertiisi tasud.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238 lg 1 p 3, 311 – 313, kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada R i h o KALMETS KarS § 113 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust; süüdi tunnistada ta KarS § 418 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista 9 (üheksa) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust.

Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ning vangistuse alguseks lugeda 06. jaanuar 2005.a.

2. Süüdi tunnistada E l m a r SILBERMANN KarS § 113 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust.

Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ning vangistuse alguseks lugeda 06. jaanuar 2005.a.

3. Välja mõista R. Kalmetsalt ja E. Silbermannilt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju katteks (kannatanu kulud seoses poja surma ja matustega) 6 960,50 kr (kuus tuhat üheksasada kuuskümmend krooni ja 50 senti) Aino Aarde (elukoht: XXXXXXXXX) kasuks.

4. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777):

7 4.1. R. Kalmetsalt: ekspertiisitasud 7 966 (seitse tuhat üheksasada kuuskümmend kuus) krooni; kohtueelsel uurimisel määratud kaitsjale makstud tasu 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) ning sundraha 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni; 4.2. E. Silbermannilt: ekspertiisitasud 6 151 (kuus tuhat ükssada viiskümmend üks) krooni, määratud kaitsjale makstav tasu 27 553 (kakskümmend seitse tuhat viissada viiskümmend kolm) krooni ja sundraha 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni.

5. Kriminaalasja juurde lisatud 3 videokassetti ning asitõendid (osadeks võetud taburetid, jope, haamer, nuga, pann, suitsukonid, sigaretipakid, kaks lusikat ja kahvlit) – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohus koostab tervikotsuse 15 päeva jooksul kirjaliku apellatsiooniteate saamisest ning see on kättesaadav kantseleis ning saadetakse viivitamatult vahistatuile. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil tervikotsus on tutvumiseks kättesaadav, vahistatud süüdistataval aga kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kohtunik