1-06-8880\1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2006.a Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-8880 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kriminaalasi E.Z-i süüdistus KarS § 424 ja 329 järgi Süüdistatav

Kaitsja

E.Z, elukoht XXXXXXXXXXX,

isikukood XXX, №va Ehitusmeister ehitaja,

varem karistatud Tartu Maakohtu poolt 22.11.2004.a KarS § 424 alusel Vandeadvokaat Matti Reinsalu

Kirjalik menetlus Resolutsioon

Süüdi tunnistada KarS § 424 ja 329 järgi ja vastavalt KarS § 63 lg 1 E.Z mõista karistuseks KarS § 424 alusel rahaline karistus 300 (kolmsada) miinimumpäevamäära, s.o 15000 (viisteist tuhat) krooni

(Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või AS Hansapank 221023778606, viitenumber 4100064858).

Lisakaristusena E.Z-ilt võtta ära KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) aastaks.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017

Ühispangas, viitenumber 2800049696) E.Z-ilt (neli tuhat viissada) krooni 4500 sundraha katteks ja kaitsjatasuna (kolmsada kuuskümmend) krooni. 360

Anda kohtuotsuse jõustumisest menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva

arvates. Tasumisel märkida maksekorralduse selgitusse kriminaalasja number ja mille eest tasutakse. Selgitada, et juhul kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud aega, siis tuleb lisaks kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

2

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses. Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtule Paide kohtumajale kohtuotsuse kättesaamisest arvates.

Tuvastatud asjaolud E.Z süüdistatakse selles, et tema, olles 27.08.2003.a Tartu Politseiprefektuuri

poolt väärteokorras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest rahatrahviga

11040 krooni, mille täitmine ei ole lõppenud ja 22.11.2004.a Tartu Maakohtu poolt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 3 aastat ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks aastaks,

juhtis 13.04.2006.a kella 00.45 ajal Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

maantee 86-ndal kilomeetril mootorsõidukit Ford Sierra registrinumbriga XXXXXX alkoholijoobes, pannes sellega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oma tegevusega pani E.Z toime ka kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 329

järgi, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muu karistuse täitmisest kõrvalehoidmine.

Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järva ringkonnaprokuröri Merike Lugna on teinud ettepaneku E.Z süüdi mõista KarS § 424 ning 329 järgi ja vastavalt KarS § 63 lg

1 karistada KarS § 424 alusel rahalise karistusega 300 miinimumpäevamäära, s.o 15000

krooni. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel võtta E.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kohtu põhjendused Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. E.Z

on varem väärteomenetluse ja kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise eest. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on

põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras.

E.Z-ile inkrimineeritavat kuritegu tõendavad 13.04.2006 väärteomaterjal, väärteomenetluse lõpetamise määrus, tunnistajate ütlused, kahtlustatava enda ütlused ja Tartu Maakohtu otsus.

Antud asjas asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei esine.

KarS § 424 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, KarS § 329 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on

toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Vastavalt KarS § 63 lg tuleb E.Z karistada KarS § 424 alusel.

Põhjendatud on süüdistatava karistamine kergeima karistusliigiga – rahalise karistusega. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang.

3

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja

sundraha) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. E.Z-i määratud

kaitsjaks on vandeadvokaat Matti Reinsalu, kellele on arvestatud menetlustoimingute eest kohtueelses menetluses tasu 360 krooni. Seoses E.Z-i süüdimõistmisega jääb see

kulu tema kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5 x 3000), s.o 4500 krooni. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik