1-04-72\2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tõlge

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohtu

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19.juunil 2006.a, Narva

Kriminaalasja number

1-04-72 (03233004645)

Kohtu koosseis

kohtunik Aleksei Kovalenko

Kohtuistungisekretär

Marina Smirnova

Kriminaalasi

VB süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi üldmenetluse korras

Prokurör

Silvi Erro

Süüdistatav

VB elukoht XXX, isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, XXX, emakeel-XXX, XXX. Tõkendit ei valitud, võetud ilmumise kohustus 21.04.2004.a

Kaitsja

Emma Kakosjan

RESOLUTSIOON

Tunnistada VB süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) aastat.

Kohaldada KarS § 73 lg 1,3 ja mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 4-aastase katseaja kestel topime uut tahtlikku kuritegu.

Asitõendid – kaks arvutidisketti – hoida kriminaalasja juures.

Mõista süüdimõistetult riigituludesse kohtukulud: uurimise ajal ekspertiiside tegemise eest 25550 (kakskümmend viis tuhat viissada viiskümmend) krooni, advokaat Vladimir Rogulski teenuste eest uurimise ajal 3363 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend kolm) krooni ja sundraha teise astme kuriteo eest 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049887.

Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks vastavalt kindlaksmääratud korrale, kui ettenähtud tähtaja jooksul ei esitata dokumente riiginõuete vabatahtliku täitmise kohta (märkida kriminaalasja number, kes maksis, mille eest ja kelle nimel).

2 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata või protestida Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul kohustusega teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse esitamisest 7-päevase tähtaja jooksul otsuse teatavakstegemise päevale järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon

VB süüdistatakse selles, et 18.12.2003.a kella 24.00 paiku, juhtides sõiduautot NISSAN- ALMERA, r.m. XXXXXX, ja liikudes Narvas mööda Joala tänavat, rikkus Liikluseeskirja §-e 123 ja 124, nimelt: kiirusega, mis ei vastanud juhi kogemustele, teeoludele ja vähemalt 90 km/t asustatud punktis maksimaalselt lubatud kiiruse 50 km/t asemel, sõitis välja vastassuunavööndisse ja põrkas kurvil Kreenholmi tänavalt kokku vastassuunas liikunud reisibussiga VOLVO, r.m. AAAAAA. Selle tagajärjel oli tema autos viibinud VR-le tekitatud kompleks eluga kokkusobimatuid kehavigastusi, mis koosnes pea, kaela, keha ja jäsemete traumast ja mille tagajärjel saabus surm kohapeal, bussi reisijatele JA-le ja OK-le olid tekitatud vastavalt rindkere põrutused paremal, parema õlaliigese põrutus ja vasaku puusa välispidise pinna verevalum, millega ei kaasnenud rasket kehavigastust.

B pani sõidukijuhina toime liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustati ettevaatamatuse tõttu inimese surm, s.o kui KarS § 422 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo.

Süüdistatav B tunnistas süüd KarS § 422 lg 1 järgi ja ütles kohtule, et seoses pea traumaga mäletab sündmuse asjaolusid halvasti, kuid võttes arvesse asja materjale, leiab, et tema süü on tuvastatud, kuna sõidukit juhtis tema, oli tööl. Kohtu toimumise ajaks on tal 50% töövõimekaotus ja ta töötab turvamehena teises firmas.

Kannatanu R ütles kohtule, et 18.12.2003.a kell 10 tema poeg V läks turvafirmasse X tööle, aga järgmisel hommikul tulid koju kaks turvameest ja teatasid, et poeg hukkus autoavariis. Hiljem tundis huvi avarii asjaolude vastu ja sai teada, et R-l ei olnud õigust juhtida teenistusautot ja tal puudus autojuhi kogemus, kuid istus rooli. Esitab B vastu hagi 19459 krooni, kulutused haua vormistamisele ja matuste jaoks toiduainete ostmisele.

Kannatanu OK ütles kohtule, et 18.12.2003.a kella 24 paiku oli autobussis nr 21, sõitis töölt koju. Seisis autobussi esimesel platvormil A kõrval ja nägi Joala ning Kreenholmi tänavate ristmikul valveautot, mis liikus tee teisel poolel. Kui nende vahe oli 25 m, siis sõitis turvafirma auto bussi sõiduvööndisse, libises parema küljega ette ja toimus kokkupõrge. Ta kukkus vasaku puusaga vastu bussi esipaneeli. Oli ambulatoorsel ravil, materiaalseid nõudeid B vastu ei ole.

Tunnistaja VR ütles kohtule, et 18.12.2003.a kella 24 paiku juhtis bussi marsruudil nr 21 ja võtnud õmblusvabriku juurest reisijad peale, liikus mööda Joala tänavat Kreenholmi tänava ristmiku poole. Enne ristmikku nägi talle suurel kiirusel vastusõitvat valveautot, mis hakkas ristmikul libisema bussi liikumisvööndisse ja enne bussi keeras külje ette. Pidurdas järsult, kuid vahe sõidukite vahel oli minimaalne ja seetõttu ei olnud võimalik kokkupõrget ära hoida. Löögist paiskus valveauto kõrvale ja süttis põlema.

Tunnistaja SD ütles, et 18.12.2003.a kella 24 paiku läks mööda Joala tänavat ristmiku lähedal Kreenholmi tänavaga ja nägi, kuidas valveauto paiskus vastassuunavööndisse, kus liikus reisibuss ja toimus kokkupõrge. Tunnistajad J ja P ütlesid kohtule, et 18.12.2003.a kella 24 paiku olid Joala vabrikus postil ja nende juurde platsile sõitis valveauto, mida juhtis B, seejärel aga suundus peatumata Joala tänavale, kus toimus kokkupõrge.

3

B on tõendatud samuti dokumentaalsete tõenditega:

sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kus on fikseeritud auto asend pärast avariid ja hukkunud VR asukoht, samuti auto liikumise jäljed enne kokkupõrget (tl 4-15);

arvutidiskettide võetuse protokolliga, kus on kahe valvesüsteemi videokaameraga salvestatud kokkupõrge Joala vabriku pääsla rajoonis (tl 45); ekspertiiside arvamustega VR-le kehavigastuste kompleksi tekitamisest, mis ei olnud elupuhused ja saadud liiklusõnnetuse tagajärjel (tl 21-27), A-le ja K-le kehavigastuste tekitamisest lühiajalise tervisekahjustusega (tl 60-62, 65-67) ja B-le eluohtlike kehavigastuste tekitamisest (tl 81-84, 105-108);

autotehnik-eksperdi HV arvamusel oli liiklusõnnetuse põhjuseks kiiruse ületamine ebasoodsatel ilmastutingimustel (tl 93-100).

Karistuse määramisel kohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võtab arvesse süüdistatava süü astet, puhtsüdamlikku kahetsust, vastutust kergendavat asjaolu ja vastutust raskendavaid asjaolusid. Peale selle kohus võtab arvesse süüdistatava isikuomadusi ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kuulanud ära protsessiosalised, kohus leiab, et B süü on liikluseeskirjade rikkumises tõendatud, mis tõi kaasa VR surma ettevaatamatuse tõttu. Karistuse määramisel kohus võtab arvesse süüdistatava süü ettevaatamatuse vormi, tema rasket traumat liiklusõnnetuse tagajärjel, tema kui isiku positiivset iseloomustust.

B vastutust kergendavaks asjaoluks on tema puhtsüdamlik kahetsus tehtu suhtes. raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Tsiviilhagi

lahendamisel kohus peab vajalikuks jätta hagi läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras, kuna haginõuded ei oma süüdimõistetu suhtes täpset kinnitust, aga kohtule esitatud dokumendid ei ole seotud kriminaalasja asjaoludega.

Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-de 309 lg 3, 312-313 järgi.

Kohtunik A.KOVALENKO

Tõlge õige

Aili Hirt Tõlk