1-06-7867\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-7867

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

16.juunil 2006.a. Tartus Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Signe Nõmm prokurör Katrin Lindpere kaitsjad Karl Saavo, Anu Pärtel ja Aivar Kello arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav K.G, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht AS Saarek meister, kriminaalkorras varem karistamata, tõkendina on kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi,

süüdistatav H.S, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eri haridus, emakeel: eesti keel,

töökoht AS Saarek, tööline, kriminaalkorras varem karistamata, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi ja

süüdistatav J.U

, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, Eesti

Maaülikooli üliõpilane, kriminaalkorras varem karistamata, tõkendina on kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 263 p 1, 4 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

K.G süüdistatakse selles, et tema 26.11.2005.a kella 04.00 paiku Tartus Jakobi tn 34 asuva baari “Krooks” ees grupis koos H.S-i ja J.U-ga rikkusid rahu ja avalikku korda, mis seisnes selles, et tungisid kallale A.A. , R.T. , T.T. ja M.K. . Kallaletungi käigus peksid

K.G, H.S ja J.U A.A. , R.T. ja T.T. käte ja jalgade korduvalt pea- ja

kehapiirkonda ning lisaks peksis K.G A.A. , R.T. ja T.T. pesapallikurikaga pea- ja kehapiirkonda ning J.U lükkas kätega rinnapiirkonda M. K.

Peksmise tagajärjel olid A.A. järgmised vigastused: marrastus lagipeas, marrastus vasaku põlve piirkonnas, verevalum vasakul küünarvarrel, verevalum paremal õlavarrel, R.T. olid järgmised

vigastused: marrastus ja vähene turse paremal pool otsmikupiirkonnas, vähene turse ülahuule

piirkonnas, marrastus kuklapiirkonnas, marrastus vasakul pool rindkerel ning T.T. olid järgmised

vigastused: marrastus otsmikupiirkonnas, verevalum ja vähene turse ülahuulel, turse vasakul kämblal, marrastus paremal rindkere poolel.

Sellega pani K.G toime KarS § 263 p-des 1 ja 4 ettenähtud kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

H.S süüdistatakse selles, et tema 26.11.2005.a kella 04.00 paiku Tartus Jakobi tn 34 asuva baari “Krooks” ees grupis koos K.G ja J.U-ga rikkusid rahu ja avalikku korda, mis seisnes selles, et tungisid kallale A.A. , R.T. , T.T. ja M.K. . Kallaletungi käigus peksid

K.G, H.S ja J.U A.A. , R.T. ja T.T. käte ja jalgade korduvalt pea- ja

kehapiirkonda ning lisaks peksis K.G pesapallikurikaga A.A. , R.T. ja T.T. pea- ja kehapiirkonda ning J.U lükkas kätega rinnapiirkonda M.K.

Peksmise tagajärjel olid A.A. järgmised vigastused: marrastus lagipeas, marrastus vasaku põlve piirkonnas, verevalum vasakul küünarvarrel, verevalum paremal õlavarrel, R.T. olid järgmised

vigastused: marrastus ja vähene turse paremal pool otsmikupiirkonnas, vähene turse ülahuule

piirkonnas, marrastus kuklapiirkonnas, marrastus vasakul pool rindkerel ning T.T. olid järgmised

vigastused: marrastus otsmikupiirkonnas, verevalum ja vähene turse ülahuulel, turse vasakul kämblal, marrastus paremal rindkere poolel.

Sellega pani H.S toime KarS § 263 p-des 1 ja 4 ettenähtud kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

J.U süüdistatakse selles, et tema 26.11.2005.a kella 04.00 paiku Tartus Jakobi tn 34

asuva baari “Krooks” ees grupis koos K.G ja H.S-iga rikkusid rahu ja

avalikku korda, mis seisnes selles, et tungisid kallale A.A. , R.T. , T.T. ja M.K. . Kallaletungi käigus peksid K.G, H.S ja J.U A.A. , R.T. ja T.T. käte ja jalgade korduvalt pea-

ja kehapiirkonda ning lisaks peksis K.G pesapallikurikaga A.A. , R.T. ja T.T. pea- ja kehapiirkonda ning J.U lükkas kätega rinnapiirkonda M.K.

Peksmise tagajärjel olid A.A. järgmised vigastused: marrastus lagipeas, marrastus vasaku põlve piirkonnas, verevalum vasakul küünarvarrel, verevalum paremal õlavarrel, R.T. olid järgmised

vigastused: marrastus ja vähene turse paremal pool otsmikupiirkonnas, vähene turse ülahuule

piirkonnas, marrastus kuklapiirkonnas, marrastus vasakul pool rindkerel ning T.T. olid järgmised

vigastused: marrastus otsmikupiirkonnas, verevalum ja vähene turse ülahuulel, turse vasakul kämblal, marrastus paremal rindkere poolel.

Sellega pani J.U toime KarS § 263 p-des 1 ja 4 ettenähtud kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KarS § 263 p-des 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.G-le karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata K.G eelvangistuses viibitud aeg 26.-28.11.2006.a s.o 3 päeva karistusaja hulka ja karistuseks K.G-le mõista 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.G ei

pane 2 aasta pikkusel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-1 sätestatud

kontrollnõudeid. KarS § 263 p-des 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.S-ile karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.S ei pane 18 kuu pikkusel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 263 p-des 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.U-le karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.U

ei pane 18 kuu pikkusel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-1 sätestatud kontrollnõudeid. Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile oli avaldatud kokkulepe ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

K.G, H.S ja J.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

Süüdistatavatelt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsjate tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) kuud K.G vangistust.

KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26.-28.11.2005.a s.o kolm (3) K.G päeva karistusaja hulka ja karistuseks mõista üheksa (9) kuud kakskümmend seitse K.G-le (27) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

K.G kahe (2) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. K.G

Määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. K.G Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud H.S vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.S

kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse H.S-i kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse H.S (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud J.U vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.U kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas –

2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse J.U kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse J.U (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

K.G, H.S-i ja J.U suhtes kohaldatud tõkend- elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 126 alusel asitõendiks tunnistatud katkine pesapallikurikas, mis asub hoiul Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiukambris, hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista , H.S-ilt ja K.G-lt

J.U-lt sundraha igaühelt neli tuhat viissada (4500) krooni ja kaitsja tasud kokku igaühelt üks tuhat kakssada kakskümmend üks (1221) krooni 30 senti riigituludesse.

Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik