Legislator Case Law & Legislation
1-96-5\8 ECLI:EE:TMK:2006:1.96.5.5 AI generated

1-96-5\8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 1-96-5\8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

1-96-5

Legislator headnote

AI generated

1-96-5\8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: 1-96-5

Keywords

AI generated
removal despite hardship expulsion despite persecution risk suspension of removal hardship residence permit obstacles to return stay of visa refusal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-96-5

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus xxxxx Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.mail 2006.a. Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-96-5 Kohtukoosseis

kohtunik Roomet Sõnna, rahvakohtunikud Hele Purge ja Ene Künnapuu Kohtuistungi sekretär Liia Tigane Kriminaalasi E.B, A. Määritsa, A. V. ja Z.G süüdistuses KrK §-de 141 lg 2 p 1,2,3 ja 142 lg 2 p 1,2,3 järgi; L.D süüdistuses KrK §-de 141 lg 2 p 1,2,3 ja 142 lg 2 p 1,2,3,4 järgi Prokurör Ainar Koik Kohtualused E.B (sündinud xxx

xxxxx, isikukood xxx, eestlane,

EV kodanik, registrijärgne elukoht

2 (25)

xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht USA-s, töökoha kohta andmed puuduvad, varem kriminaalkorras karistatud:

1. xxxxx Linna Rahvakohtu 11.märtsi 1977.a. otsusega KrK §-de 88 lg 1 p 1,2 ja

139 lg 2 p 2,3 järgi 2-aastase

vabadusekaotusega, 2. xxxxx Linna

Rahvakohtu 21.novembri 1978.a. otsusega

KrK § 197 lg 2 järgi 2-aastase

vabadusekaotusega, 3. xxxxx Linna Rahvakohtu 4.juuni 1981.a. otsusega KrK §-

de 88 lg 2 p 1,2 ja 202 järgi 5-aastase

vabadusekaotusega, karistatus kustunud, tõkend vahi alla võtmine);

L.D (sündinud xxx

xxxxx, isikukood xxx, soomlane,

EV kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxxxx,

töötab Supilinna Autoteeninduse OÜ töölisena, varem kriminaalkorras karistatud:

1. xxxxx Linnakohtu 24.jaanuari 1997.a. otsusega KrK §-de 186, 15 lg 2- 143 lg 2 p

1,2 ja 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta ja 1

kuulise vabadusekaotusega, 2. Tallinna

Linnakohtu 28.veebruari 2000.a. otsusega

KrK § 185 lg 2 järgi rahatrahviga 2050

krooni, 3. xxxxx Maakohtu 18.novembri

2003.a. otsusega KrK § 1842

lg 1 järgi 2-

aastase vangistusega, millest kuulub kohe

ärakandmisele 1 aasta ja 3 kuud vangistust ning 9 kuud vangistust 2-aastase katseajaga,

tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta;

A. Määrits (sündinud 28.juulil 1958.a.

3 (25)

Otepääl, isikukood 35807286524, eestlane,

EV kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xx, töötab OÜ Vissi Kompleks juhatuse esimehena, varem kriminaalkorras karistatud

Võru Maakohtu 15.mai 1992.a. otsusega

KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta ja 2-

kuulise vabadusekaotusega, karistatus

kustunud, tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta);

A. V. (sündinud xxx xxxxx,

isikukood xxx, eestlane, EV

kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

, ei tööta, varem kriminaalkorras

karistamata, tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta);

Z.G (sündinud xxx

Otepääl, isikukood xxx, eestlane,

EV kodanik, registrijärgne elukoht

xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx, viibib

välismaal, töötamise kohta andmed puuduvad, varem kriminaalkorras karistatud

Valga Maakohtu 16.novembri 1992.a. otsusega KrK §-de 203 lg 1, 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vabadusekaotusega

tingimisi 3-aastase katseajaga ning rahatrahviga 30 krooni, karistatus kustunud, tõkend vahi alla võtmine) Kaitsjad advokaadid Margus Mõttus, Peeter Järv, Mall Saar, Karin Antsov ja Tarmo Pilv RESOLUTSIOON

4 (25)

Süüdi tunnistada E.B KrK §188 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

E.B viibis vahi all 15.jaanuarist- 24.maini 1996.a.

Vabastada E.B KrK §53 lg 1, KarS § 81 lg 1 alusel karistuse kandmisest aegumise tõttu.

Süüdi tunnistada L.D KrK §188 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Vabastada L.D KrK §53 lg 1, KarS § 81 lg 1 alusel karistuse kandmisest aegumise tõttu.

Süüdi tunnistada A. Määrits KrK §188 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

A. Määrits viibis vahi all 15.-17.jaanuarini 1996.a.

Vabastada A. Määrits KrK §53 lg 1, KarS § 81 lg 1 alusel karistuse kandmisest aegumise tõttu.

Süüdi tunnistada A. V. KrK §188 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

A. V. viibis vahi all 15.-16.jaanuarini 1996.a. ja 6.detsembrist 2005.a.-9.maini 2006.a.

Vabastada A. V. KrK §53 lg 1, KarS § 81 lg 1 alusel karistuse kandmisest aegumise tõttu.

Süüdi tunnistada Z.G KrK §188 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

5 (25)

Vabastada Z.G KrK §53 lg 1, KarS § 81 lg 1 alusel karistuse kandmisest aegumise tõttu.

Kohtuotsuse jõustumisel tühistada E.B ja Z.G suhtes valitud tõkend vahi alla võtmine; L.D, A. Määritsa ja A. V. suhtes tühistada valitud tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta.

Jätta M. K. hagi 20 000 krooni nõudes läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Asitõendidautomaatrelv AK nr xxxx koos padrunitega anda Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonnal üle Kaitseliidu xxxxx Malevale ja diktofon Sony koos kassetiga hävitada.

Välja mõista E.B-lt advokaatide Olev Kuklase ja Mall Saare poolt eeluurimisel ning adv. Margus Mõttuse poolt kohtus

osutatud õigusabi eest 12726 (kaksteist tuhat seitsesada kakskümmend kuus) krooni ja 30 senti ning L.D-lt v.adv. Peeter Järve poolt kohtus osutatud õigusabi eest 7650 (seitse tuhat

kuussada viiskümmend) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874.

Kohtuotsus tervikuna tehakse teatavaks xxxxx Maakohtu Võru kohtumaja kantselei kaudu 29.mail 2006.a. kell 10.00.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata xxxxx Ringkonnakohtule 10

6 (25)

(kümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantselei kaudu teatavakstegemisele järgnevast päevast, s.o. 30.maist 2006.a., xxxxx Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtueelsel uurimisel on E.B-le, A. Määritsale, A. V. ja Z.G-le esitatud süüdistus KrK §-de 141 lg 2 p 1,2,3 ja 142 lg 2 p 1,2,3 järgi; L.D-le süüdistus KrK

§-de 141 lg 2 p 1,2,3 ja 142 lg 2 p 1,2,3,4 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kohtuistungil

esitab prokurör muudetud süüdistuse, mille kohaselt E.B

, L.D , A. Määritsat, A. V. ja Z.G süüdistatakse selles, et nad 11.detsembril 1995.a. kella

19 ja 20 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

lähedal maantee lähedal kõrvalises kohas panid toime

omavoli, s.t. A. Määritsale kuuluva oletatava õiguse, mis

tulenes Määritsa ja Määritsale kuulunud AS Andre äritehingutest M. O. ja O. äripartneritega, kusjuures Määrits

ja O. olid eriarvamustel, millises ulatuses O. oma võlgnevused hüvitanud oli, teostamise ebaseaduslikus korras,

s.t. nii füüsilise vägivalla vahetu kasutamisega kui ka

vägivallaga ähvardamisega ja vara hävitamisega

ähvardamisega ning ka muu olulise kahju põhjustamisega,

milleks oli M. O. ilmajätmise seaduslikult tema kasutuses

olnud sõiduautost ehk tema töövahendist. Omavoli seisnes selles, et nad nõudsid koos A. O. . 25 000 krooni maksmist

Määritsale tulenevalt eespoolmainitud ärisuhetest, kusjuures

Määrits ähvardas rahanõudmise käigus M. O. . viimasele

kuuluva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva maamaja

mahapõletamisega ning kõik kohtualused ähvardasid tappa

7 (25)

tulevikus nii M. O. . kui tema pereliikmed raha mittemaksmise korral, samuti L.D tõmbas O. esmalt

tema tahte vastaselt O. kasutuses olevast sõiduautost

xxxxxxxxxxxxx registrinumbriga xxxxxx välja ja lõi O. vähemalt ühel korral rusikaga näkku, põhjustades O. nina ja

pea põrutuse koos hilisemate tugevate peavaludega, ning

E.B, kes oli kaasa võtnud tema kasutuses oleva

Kaitseliidu xxxxx Malevale kuuluva automaatrelva AK,

eksponeeris seda O. tahte painutamiseks raha nõudmise käigus O. , samuti kindlustasid nad inimtühjas kohas koos O.

viibides ainuüksi oma kohalolekuga O. suhtes kasutatud nõudmiste, ähvarduste ja vägivalla vääramatut täideviimist O.

suhtes, aktiviseerides O. hirmu ja kutsudes temas esile

kõrgendatud ohutunde ja luues sellega O. kujutelma lootusetust olukorrast ja vastupanu mõttetusest, mille kõige tulemusena oli O. sunnitud kirjutama võlakirja 25 000 krooni maksmise kohta Määritsale 10 päeva jooksul, ning uskumata,

et O. ei ole selle sõiduki tegelik omanik, võtsid võlanõude

täitmise tagamiseks eespoolnimetatud sõiduauto

maksumusega 30 000 krooni ära, millega Määrits sündmuskohalt ära sõitis ning seda autot ei tagastatud ei M. O.

ega M. K. mitme nädala vältel. Sellise käitumisega panid

kohtualused muudetud süüdistuse kohaselt toime KrK § 188

järgi kvalifitseeritava kuriteo (vastab käesoleval ajal KarS § 257 koosseisule).

Kohus kvalifitseerib E.B , L.D , A. Määritsa, A. V. ja Z.G poolt toimepandud omavoli kuriteona KrK § 188 järgi.

Kohtualused L.D, A. Määrits ja A. V. tunnistavad

end neile esitatud muudetud süüdistuses süüdi. Kohtualune

E.B , kelle suhtes oli kohaldatud tõkend allkiri

8 (25) elukohast mittelahkumise kohta, on lahkunud kohtu loata Eesti Vabariigist USA-sse ning ei soovi asja arutamisest osa võtta

(II kd, tl 114). Kohtualune Z.G , kelle suhtes oli

samuti kohaldatud tõkend allkiri elukohast mittelahkumise

kohta, on lahkunud oma elukohast välismaale (Lõuna

Politseiprefektuuri kirja kohaselt USA-sse; II kd, tl 3). Kohtualuste E.B ja Z.G kaitsjad leiavad, et kriminaalasja on võimalik arutada kohtualuste puudumisel.

Kohus leiab, et kuna kohtualused E.B ja Z.G viibivad kohtu loata väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoiduvad seega kohtusse ilmumisest kõrvale, on võimalik asja KrMK § 208 lg 2 alusel arutada nende puudumisel.

Käesolev kriminaalasi on kohtusse saadetud 8.märtsil 1996.a.

(I kd, tl 218). KrMS RakS § 2 lg 1 kohaselt enne

kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist kohtusse saadetud

kriminaalasja arutatakse maa-ja linnakohtus

kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides. Kuna KrMS

jõustus KrMS § 509 lg 1 kohaselt 1.juulil 2004.a.,

menetletakse käesolevat kriminaalasja lõpuni KrMK sätete järgi.

Kohtualuste E.B, L.D, A. Määritsa, A. V. ja Z.G süü omavoli toimepanemises on tõendatud peale kohtualuste endi seletuste kannatanute M. O. , R. O. . ja M. K. , tunnistajate U. T. ja A. K. ütlustega ning kirjalike tõenditega.

Kannatanu M. O. . annab ütlusi, et 11.12.1995.a. kella 16.00-

18.00 vahel, olles sõiduautos xxxxxxxxxxx tänaval, marssis tema juurde nahktagis mees (E.B), kes ütles, et abi on vaja. xxxxx maantee otsa peal on auto katki läinud. M. O.

nõustus sõitma. xxxxx maantee ristmikust möödunud, ületati

9 (25) sild ja mees käskis M. O. auto kinni pidada. Kui M. O. auto peatas, sõitis kõrvale tume Ford, avanenud külguksest hüppas

välja noormees (L.D ) ja lõi rusikaga M. O. näkku. Kõrvalistunud meesterahvas pani M. O. auto mootori seisma ja võttis võtmed ära. M. O. tõmmati bussi ja sõit läks xxxxx poole. M. O. pandi bussis tagumisele istmele. xxxxx ja xxxx teeristilt keerati paremale ja sõit läks mööda xxxx teed xxxxx elamisest mööda ja pöörati vasakule. Maanteel enne silda peeti kinni ja käsutati M. O. bussist välja, käed kapotile ja ta otsiti

läbi. Bussist tuli välja 4 või 5 meest. Bussis oli kahe istme

vahel AK automaat. Kui M. O. oli välja löödud, võttis E.B

automaadi ja ütles, et O. kas teeme ruttu või räägime ka. Automaadil pandi salv alla ja tõmmati lukk üles.

Kõik kohtualused olid vahetusläheduses, kui relvaga ähvardamine toimus. See oli reaalselt tajutav, et keegi võis M.

O. arvates tema eluküünla kustutada. Seejärel löödi M. O. uuesti bussi, anti paber ja kõva kaas alla ning dikteeriti ja kästi kirjutada võlakiri. Kõige rohkem rääkis bussijuhi kõrval olev E.B. Anti aega 10 päeva, et M. O. tooks raha 25 000

krooni. M. O. anti telefoninumber ja M. O. pidi sinna helistama ja ütlema, kui raha on koos ja keegi pidi järgi tulema ning M. O. saama vastutasuks auto tagasi. M. O. anti teada,

et kui ta seda raha ei maksa, mis kõik temaga ja tema pereliikmetega võib juhtuda. See ähvardus oli tõsine. M. O. juhitud autosse Renault istus A. Määrits, kes oli ainuke M. O. tuttav, ja auto sõitis xxxxxxx suunas. Öeldi, et kui M. O. toob raha, siis saab auto tagasi. M. O. toodi bussiga oma elukohta

xxx tänavale. A. Määrits käis kaupa tegemas, et müüa K.

Raplas puitu ja mingit materjali. M. O. pidi ostma puidu

kokku ja Määrits vedama. M. O. anti 60 000 krooni. AS

Optima Tööstus ja A. Määrits olid teinud paberi, et

väidetavalt on M. O. jäänud võlgu. Selle võlakirja tõttu hakkas Määrits M. O. nõudma raha 1995.a. veebruar, märts

10 (25) või aprill. A. Määrits saatis järgi Peetri-nimelise mehe, kellele M. O. maksis raha kokku 17 500 krooni (hiljem täpsustatult

11 000 krooni) ja raha maksmise kohta allkirja ei võtnud.

Määrits väidab, et raha pole temani jõudnud. M. O. oli

seisukohal, et vastastikune tehing toimus ja ta jäi Määritsale

võlgu 9000 krooni, aumehena aktsepteeris ta 10 000

leppetrahvina ja 5000 üleandmise tasu. M. O. maksis A. Määritsale erinevaid summasid. Detsembris ta võlgu ei olnud. 27.detsembril 1995.a. tõi A. Määrits M. O. auto tagasi, kuid see oli avariitunnustega ja A. Määrits kirjutas M.O. võlakirja ning Määrits lubas auto korda teha. Auto tagastati 3.jaanuaril,

kuid mootor oli kokku sõidetud, polnud võimalik taastada. Aastaid hiljem maksis M. O. M. K. auto eest 30 000 krooni. Eeluurimisel on M. O. avaldanud (I kd, tl 37), et aprillis käis Määrits koos H. M. ning kuna minu pool oli ka M. ostetud palk ja M. seda enam ei tahtnud ja Määrits ei saanud vedada ja M. oli Määritsale mingi materjali lõikamise eest võlgu, siis otsustasime, et mulle M. poolt antud raha 20 000 ostmiseks, maksan Määritsale… Olen A. öelnud, et minul sinuga mingit lepingut ei ole, äri oli suusõnaline ja aumeeste mänguna on ka

kokkulepitud summad makstud, tõsi küll aja jooksul ja

väikeste summadena… Ja kui isegi maksta veel leppetrahv 10 000+ 5 000 siis kogusumma oleks 9 808+ 20 000+ 15 000= 44 808- 30 500= 14 308 EEK. Vastastamisel A. Määritsaga (I

kd, tl 173) tõendab M. O. , et jutt käis 1995.a. aprillis

koostatud võlakirjast 20 000 krooni suuruses summas ja see

võlg on tasutud, mille kohta on olemas paber 30 500 krooni

tasumise osas… Ühel korral olen andnud Z.G-le 17 000 krooni.

Kannatanu R. O. . annab ütlusi, et oli õhtune aeg 11.12.1995

ja abikaasa M. O. . läks linna, kui A. Määrits tuli korteri ukse

taha ja küsis M. ning oli ärritunud. Mõne aja möödudes

11 (25)

vaatas R.O. köögiaknast välja ja nägi võõrast bussi, millest

tulid M. O. ja veel mõned mehed välja ning autost tõsteti

keldrisse kumme ja muid Renault peal olnud asju. M. tuli koju, tema nägu oli paistes ja nina neli korda suurem ning ta

oli endast väljas ja afekti seisundis. M. O. seletas, et teda meelitati linnast välja, kästi võõrasse autosse istuda ja nende

pere kasutuses olev auto võeti tema käest ära. Sõideti põllu

peale, kus relvaga ähvardati ja nõuti temalt raha 25 000 krooni. Kui ei tasu, siis lastega pidavat midagi juhtuma ja R.

O. midagi juhtuma, ähvardati elu kallale kippuda. M. O.

ähvardati automaadiga. 27.detsembril 1995 A. Määrits tõi avariitunnustega auto tagasi ja koostas dokumendi ning palus

vabandust. Auto viidi väidetavalt parandusse ja toodi tagasi

3.jaanuaril. Abikaasa jutu järgi tundis R. O. reaalset ohtu endale ja oma perele. Nende ähvarduste sisu oli, et tapetakse

maha, põletatakse maha maamaja xxxxxx. Kogu see aeg oli hirm. A. Määrits teadis, et neil on kolm last ja kus nad elavad. See auto oli pere ühises kasutuses ja abikaasale töövahendiks.

Kannatanu M. K. tõendab kohtueelsel uurimisel (I kd, tl 128- 129), et 11.detsembri 1995.a. õhtul tulid tema poole R. ja M.

O. . , kes rääkisid, et M. on ära võetud temale kuuluv sõiduauto Renault reg nr xxxxxxx, kusjuures oli näha, et M. oli pekstud ning ta oli väga endast väljas. M. sõnul viidi ta linnast välja, kus teda peksti, ähvardati automaatrelvaga ning nõuti 25 000 krooni üleandmist, hiljem aga võeti automaadiga ähvardamisel ära auto. 27.detsembril 1995.a. kutsus M. O. . ta enda poole, kus oli ka Määrits, kes kinnitas, et M. talle võlgu

ei ole ning mingeid pretensioone tal M. vastu ei ole.

Sõiduauto Renault, mille väärtus on 30 000 krooni, sai K. tagasi lõhutuna ning väga halvas sõidukorras.

12 (25)

Kohtualune L.D seletab kohtuistungil, et tol õhtul

sõitsid nad E.B tuttava A. Määritsa poole, kus tuli jutuks, et O. on Määritsale võlgu. Mingeid dokumente võla

kohta L.D nägi, kuid ei mäleta, kelle vahel ja mis

summadega oli tegemist. L.D oli veendunud, et võlg

reaalselt eksisteerib. Z.G käest küsiti selgitusi selle kohta, palju on Z.G raha O. käest saanud. Z.G rääkis, et ta oli saanud 3000 krooni M. O. käest. Sõideti xxxxx, kus Määrits käis O. pool kodus, kuid O. polnud seal. O. nähti poe juures ja Agur istus tema auto peale. Sõideti põllu peale, nende auto peatus ja sõideti oma autoga neile kõrvale. Tehti uks lahti ja kutsuti O. bussi, kuid ta puikles vastu ja L.D võttis O. kinni. L.D lõi ühe korra O. bussis rusikaga näkku, sest O. muutus agressiivseks ning hakkas karjuma. L.D istus O.

selja taha koos Z.G-ga. Määrits, O. ja E.B rääkisid nendest võlgadest. O. tunnistas võlga, kui temalt hakati võlga

nõudma. O. ütles, et kümne päeva jooksul saab raha. Kui võlad olid ära räägitud, siis O. võttis autost endale kuuluvad asjad ja Määrits sõitis autoga ära ning O. viidi koju. Määrits ütles, et O. on talle võlgu 25 000. Määrits oli kellelegi selle

ära maksnud, kelle käest O. oli raha laenanud. A. Määrits nõudis O. käest raha, E.B nõudis raha äramaksmist A. Määritsale. E.B oli automaat kahe istme vahel kaasas,

sellega ei tehtud midagi. V. oli bussijuht, istus autos, käis

korra või paar telefoniga väljas rääkimas. L.D ja Z.G

istusid bussis taga. Määrits ja Agur rääkisid O. . Võlakiri

kirjutati küll. L.D nõudis raha üleandmist, kuid raha

endale ei nõudnud. Nõuti viiekesi raha tasumist. Iga mees küsis O. käest, et ta ära maksaks. O. andis auto niikauaks, kui raha kokku saab. Selle autoga koju sõites, A. Määrits sõitis L.D

teada tee pealt autoga välja. O. pidi helistama A.

Määritsale, kui tal on raha olemas ja Määrits pidi auto tagasi tooma. Süüdistatavana ülekuulamisel on L.D seletanud (I

13 (25)

kd, tl 181-182), et ta lõi O. ainult kahel korral, et ta bussi tuleks.

Kohtualune A. Määrits seletab kohtuistungil, et ta sai 1994.a.

sügisel M. O. tuttavaks. O. tegeles puiduäriga. Tekkisid

sõbraja ärisuhted. O. oli pidevalt rahahäda. O. lubas K. tarnida 70 tm saematerjali, A. Määrits oli käendaja ja O. sai

sularahas K. 60 000 krooni. A. Määritsal oli saeraam. Võla maksmise tähtaeg oli vist jaanuari lõpus. Käidi O. pool, temal materjali polnud. K. nõudis Määritsalt materjali, tal oli inglise firmaga tehtud leping. Aeg läks edasi, K. müüs võlakirja A.

Määritsale maha, 10 000 leppetrahvi ja 5000 võlakirja üleandmise eest. A. Määrits helistas O. ja küsis materjali; O. ütles, et palk on olemas. A. Määrits saatis oma metsaveoauto

Volvo järgi, kuid polnud palki ega O. ; see juhtus ka teine kord. Veebruari lõpus ja märtsi algul hakkas A. Määrits saama

O. käest saematerjali. A. Määrits oli selleks ajaks lepingu katteks saematerjali kallima hinnaga ostnud ja sellest tekkisid puudujäägid. O. sularaha ei tagastanud. Peenpalki A. Määrits ei tahtnud, see ei vastanud lepingule. Siis hakkas O. midagi maksma aprillis-mais. H. oli Määritsa kompanjon ja Määrits viis ta O. kokku. H. hakkas ka Määritsa käest raha küsima. Tuli mai ja Määrits saatis Z.G O. poole. Määritsani see raha ei jõudnud. Korduvate helistamiste peale O. kuus korra võttis telefoni vastu ja pool Optima summast oli A. Määritsal suve

lõpuks käes. №vembris saatis A. Määrits O. kirja. O. oli tehtud neil veel üks võlakiri. O. andis Määritsale 500 krooni

kaupa. Pool K. raha oli klaarimata ja H. võlg üleval.

11.detsembril 1995 tulid Z.G, V. , E.B ja L.D

Määritsa poole ning peeti pidu ja tuli O. probleemist juttu.

Kuna Z.G oli ka seal ja O. väitis, et on Z.G-le raha andnud, mõtles A. Määrits käia koos O. pool ära, et uurida

palju on O. Z.G-le raha andnud. Samuti oli O. lubanud

14 (25)

Määritsale 5-10.detsembriks 5000 maksta ja ühendust ei

võtnud. O. kodus polnud ja mindi O. otsima. E.B püüdis O. tänava pealt kinni. A. Määrits oli bussi peal ja tarvitas alkoholi, kui ühel hetkel tõstis L.D O. bussi. O. hakkas räuskama, et tema on maksnud ja A. Määrits,

et ei ole. Hakati O. käest võlga küsima. 30 000 oli võlg üleval. H. on ka võlg 20 000 üleval. Algul olid kõik kuraasi

täis, mahatapmise juttu küll ei olnud, purjus peaga ikka tehakse kõvemat häält. Bussis kirjutas O. võlakirja. Algul O.

vist ise ütles, et võtke auto, aga pärast, et tal pole millegagi liikuda. Kuna kirjadele O. varem ei vastanud, telefoni vastu ei võtnud, kui auto on nende käes, siis on ka neil mingi kindlus,

et O. leiab raha 10 päeva jooksul ja saab auto tagasi. A. Määrits sõitis külavaheteid mööda koju ja pani auto garaaži. Poisid viisid auto A. Määritsa poolt ära ja olid teinud autoga avarii. A. Määrits istus autosse ja sõitis M. O. poole, kus O. andis Määritsale 30 500 krooni ja Määrits kirjutas võlakirja, et on saanud niipalju raha kätte. Kuna auto oli avariiline, tuli see korda teha. Auto tehti korda ja toodi O. tagasi.

Kohtualune A. V. seletab kohtuistungil, et 11.detsembril

1995.a. sõitsid V. , Z.G, E.B ja L.D A. Määritsa juurde, kuna E.B oli A. Määritsaga mingi küsimus, mida nad tahtsid arutada. Nad napsutasid ja Määritsal kerkis üles võlaküsimus O. suhtes, kuna Z.G oli ka seal. Määritsa juures xxxxxxxx oli juttu, et O. on võlgu Määritsale. Tekkis

tahtmine xxxxx sõita ja O. asja arutada. Sõideti xxxxx ja Määrits läks O. korterisse, kuid O. polnud kodus. Seejärel veedeti linna peal aega, kus A. Määrits tundis ära O. auto ja E.B läks bussist välja ning vestles temaga. Sõideti linna äärde, kus peeti kinni ja A. V. sõitis bussiga nende auto järel. Tehti bussiuks lahti ja tõmmati O. bussi. L.D lõi korraks sel momendil O. . E.B istus O. autosse

15 (25) ja sõideti linnast välja kuskile põldude vahele. Raha nõudmine

toimus siis, kui oldi bussis; käidi ka bussist väljas, M. O. .

käis ka väljas. E.B oli autost väljas ja ajas O.

bussi taga juttu; Aguril oli relv vööl, rihma peal. Kogu seltskond (peale V. ), olid kõvasti napsused ja oli palju kisa ja kära ning lõpuks jõuti sellisele kokkuleppele, et O. jätab oma auto võlasuhte pärast panti. Vestluses osalesid kõik võrdselt.

O. väitis, et on neid summasid maksnud ja Z.G väitis, et pole midagi O. käest saanud ja Määrits ütles, et pole midagi

saanud ei O. ega Z.G käest ja siis leiti kompromiss ning

tehti võlakiri. E.B ja A. V. aitasid võlakirja

juriidiliselt vormistada. A. V. oli veendunud selles, et O. võlgneb Määritsale raha. 10 päeva jooksul lubas O. leida raha ja siis lubati auto talle tagasi viia. Seejärel A. Määrits sõitis M.

O. autoga koju ja teised viisid M. O. xxxxx koju. E.B käest on A. V. kuulnud, et E.B oli xxxxx pidutsenud ja kasutanud O. autot ning peol magama jäänud, autovõtmed olid lauale jäänud ja üks noormees oli selle auto

omavoliliselt võtnud ning avarii teinud. Kahtlustatavana ülekuulamisel seletab A. V. (I kd, tl 47-51), et Kalmer läks

juhi ukse juurde, tõmbas selle lahti ja hakkas M. peale karjuma, et miks ta edasi ei sõida ning lõi korra või kaks M. rusikaga näkku… Peatuti ja siis mindi bussist maha ja Kalmer lõi rusikaga mitu korda M. näkku… Kindlasti ütles A. V. M. mõne kõva sõna…

Kohtualune Z.G on eeluurimisel seletanud (I kd, tl

55-59,144), et kuskil 10-15 päeva enne jõule detsembris 1995.a. tulid tema poole A. V. , E.B, L.D, kes kutsusid teda kaasa xxxxxxxx A. Määritsa poole, et Määritsal

on mingi võlakiri ja sealt on vaja sõita xxxxx, et võlg kätte

saada. Määritsa juhatuse järgi sõideti xxxxx ühe suure maja juurde, kuid võlgnikku ei olnud kodus. Tehti linna peal tiir ja

16 (25) sõideti tagasi maja juurde, kust väljus ja istus autosse võlgnik M. O. . Sõideti M. O. autol järgi, kuni see peatus ja M. O. läks poodi. Kui O. istus autosse, läks Agur tema auto juurde, koputas ja istus autosse. Siis läks ka Z.G auto juurde ja

istus tagaistmele. Agur seletas, et bensiinijaama juures on Fiskars ja sõideti linnast välja. Agur käskis O. auto peatada. Mikrobuss jäi O. auto taga seisma, bussist tulid välja Kalmer ja A. Määrits. Kalmer tõmbas ukse lahti ja hakkas O. peale karjuma, et mis ta mees mõtleb, et ei maksa võlga ära ning lõi M. O. rohkem kui üks kord rusikaga näkku. Kalmer rebis M. O. autost välja ja Määrits, O. ja Kalmer läksid mikrobussi. Agur istus O. auto rooli ja käskis Z.G kõrvale istuda. Sõit

jätkus kuni kuskil põldude vahel pidas mikrobuss kinni… Mõne hetke pärast väljus Z.G autost ja sisenes tagaluugist bussi. Bussis Määrits rääkis O. , et O. on 25 000 krooni võlgu.

O. väitis, et on ainult 5000 krooni võlgu. Määrits võttis

mingid dokumendid välja. Määrits rääkis, et keegi soomlane

on Määritsale võlgu 25 000 krooni ja O. on soomlasele

25 000 võlgu. Pidi olema ka mingi paber, et O. maksab soomlasele võlgu oleva summa Määritsale… Psüühiline surve oli M. O. tugev, sest talle püüti selgitada, et mis tast niimoodi edasi saab jne. … Lõpuks O. nõustus ja kirjutas võlakirja… Oli ka kokku lepitud, et võla pandiks võetakse O. auto…Kui

peale võlakirja kirjutamist bussist välja tuldi, võttis Agur

bussist automaadi ja pani sellele külge padrunisalve…Agur

nõudis automaadiga, mille toru oli allapoole suunatud, et O. on võimalus ära minna… Z.G istus koos Määritsaga O. autosse, Määrits istus rooli ja sõideti xxxxxxxx. Teised läksid

mikrobussiga O. ära viima. Teel xxxxxxxx sõitis Määrits autoga kraavi…

Kohtualune E.B seletab kohtueelsel uurimisel (I kd, tl 42, 72-73, 79, 168), et ta sõitis koos A. V. , Kalmeri ja

17 (25)

Peetriga xxxxxxxx Määritsa juurde, et äriasjadest vestelda. Kuna Määritsal ja teistel oli xxxxx äriasju ajada, siis reisis E.B

nendega kaasa. xxxxx nägi Määrits ühe tuttava autot ja palus A. sõita sellele autole järgi. Määrits palus, et E.B ütleks autojuhile, et las ta sõidab linna äärde, sest seal tahab temaga A. Määrits vestelda. E.B nii tegigi. Linna ääres sõitis buss O. autole kõrvale ja O. peatas oma

sõiduki, väljus oma autost ja sisenes bussi. E.B-le öeldi, et ta sõidaks O. autoga bussi järel, mida E.B

tegigi. Kui buss seisma jäi, läks E.B bussi ja istus juhi kõrvalistmele. Määrits arutas O. oma võlaasju. Vahepeal

väljuti bussist, kusjuures E.B võttis kaasa

bussisolnud Kaitseliidu xxxxx Malevale kuuluva automaatrelva, mida hoidis üle parempoolse õla toru suunaga

allapoole. Väljas logistas E.B automaadi lukku, et

kontrollida, kas juhuslikult pole padrunit rauas. Enne luku tõmbamist päästis ta kaitseriivi, vabastas padrunisalve, tõmbas lukku ja vabastas, asetas salve ja sulges kaitseriivi. Relva toru

oli suunatud allapoole, automaat rippus rihmaga üle

parempoolse õla. E.B lindistas diktofoniga, kui O. luges bussis oma võlakirja Määritsale ette. Natukese aja pärast väljus E.B uuesti automaat rihmaga üle õla bussist.

Kõnniti väljas ja aeti juttu ning siseneti uuesti bussi. E.B ja A. V. viisid O. koju. O. ütles, et tal momendil

raha maksta ei ole ning oli nõus auto pandiks andma. E.B ei ole relvaga kedagi ähvardanud, relv oli tal lihtsalt kaasas.

M. O. ja A. Määritsa vastastamise protokollist (I kd, tl 172- 174) nähtub, et M. O. kinnitab, et koos E.B, L.D, V.

ja Z.G-ga nõudis A. Määrits temalt 25 000 krooni

üleandmist, kusjuures Määrits ähvardas hävitada temale

kuuluva maamaja xxxxxx ning otsis ta koos Z.G-ga bussi

18 (25) juures läbi.

M. O. ja E.B vastastamise protokollist(I kd, t1 170-171) nähtub, et M. O. kinnitab, et E.B ähvardas teda raha nõudmise ja auto äravõtmise käigus automaatrelvaga AK, sihtides sellega tema suunas.

M. O. ja Z.G vastastamise protokollist (I kd, t1 147)

nähtub, et M. O. kinnitab, et Z.G osales koos E.B, L.D, Määritsa ja V. temalt 25 000 krooni raha

nõudmisel ning sõiduauto Renault äravõtmisel, kusjuures ta oli üks nendest, kes M. O. läbi otsis.

M. O. ja A. V. vastastamise protokollist (I kd, t1 148-149) nähtub, et M. O. kinnitab, et A. V. nõudis koos E.B,

L.D, Määritsa ja Z.G-ga temalt 25 000 krooni üleandmist

ning oli osaline auto äravõtmisel. A. V. kinnitab, et O. ei

andnud oma autot ära vabatahtlikult ning raha nõudmisel peksis L.D O. .

Tunnistaja U. T. annab kohtueelsel uurimisel ütlusi (I kd, tl 175), et 11.detsembril 1995.a. kella 21.30 ajal tulid tema poole R. ja M. O. . , kellest viimane rääkis, et teda oli viidud kuhugi põllu peale, kus peksti näkku ja pähe ning võeti ära auto,

kusjuures M. oli ähvardatud automaatrelvaga. M. oli nina väga paistes, samuti oli kael valus. Ta kaebas peavalu ning oli endast väga väljas.

Tunnistaja A. K. annab kohtueelsel uurimisel ütlusi (I kd, t1 156-157), et 29.12.1994.a. sõlmis ta AS Optima Tööstus nimel

lepingu M. O. puitmaterjali varumise osas ning andis O.

ettemaksuna 60 000 krooni. Lubatud tähtajaks O. materjali

kohale ei toonud ega tagastanud ka talle ettemaksuna antud

19 (25) raha. 8.veebruaril 1995.a. müüs A. K. nimetatud võlakirja A.

Määritsa juhitavale AS Andre ning lisas sinna ka 10 000

krooni suuruse leppetrahvi. Kuna A. Määrits on AS Optima

Tööstus ees oma kohustused täitnud, pidi A. Määrits M. O. omavahel ise asjad ära klaarima.

Kohtuarstliku ekspertiisi aktiga (I kd, tl 118-119) on

tõendatud, et M. O. esinenud kehavigastused nina ja pea

põrutus kuuluvad kergete terviserikketa kehavigastuste liiki

ning võivad olla tekkinud löökidest kõva tömbi esemega

näiteks rusikaga. Võetuse protokolliga (I kd, t1 70) on

tõendatud,et E.B elukohast on ära võetud automaatrelv AK nr xxxx koos padrunitega; automaatrelva ja padruneid on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, t1 162-163). Esemete vabatahtliku üleandmise protokolliga (I kd,

t1 68) on tõendatud, et E.B andis vabatahtlikult

välja diktofoni Sony koos kassetiga; asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, t1 158-161) on diktofoni ja kassetti

vaadeldud ning tehtud väljavõtted kassetile salvestatud tekstist.

Lepingust (I kd, tl 62) nähtub, et 29.detsembril 1994.a. on Raplas AS Optima Tööstus (A. K. ) ja AS O. & O. (M. O. . ) vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt AS O. &O. müüb ja AS Optima Tööstus ostab 70 m3 kuuse saematerjali; müüja

kohustub materjali nimetatud koguses Raplasse toimetama

16.jaanuariks 1995.a.; palkide varumiseks teeb ostja müüjale

ettemaksu 60 000 krooni; juhul kui müüja ei toimeta

nimetatud tähtajaks materjali kohale, kohustub ta 60 000

krooni tagastama 16.jaanuariks 1995.a.; lepingusse puutuvad

vaidlused lahendatakse kohtu korras. Lepingust (I kd, tl 63) nähtub, et 8.veebruaril 1995.a. annab AS Optima Tööstus üle AS Andre laenulepingu AS O. & O. 60 000 krooni ettemaksu

20 (25) osas; AS O. & O. on jätnud materjali tähtajaks toomata, mille

eest on tellija UNICORN LTD esitanud leppetrahvi 10 000 krooni, mis kuulub sissenõudmisele AS O. & O. ; AS Andre

tasub AS Optima Tööstus võlakirja üleandmise eest 5000

krooni. Võlakirjast (I kd, tl 61) nähtub, et M. O. . on

11.detsembril 1995.a. allkirjastanud võlakirja, mille kohaselt

kohustub ta A. Määritsale tasuma 25 000 krooni ja annab tagatiseks 10 päevaks auto Renault registrinumbriga xxxxxxx. Allkirjast (I kd, tl 60) nähtub, et A. Määrits on 27.detsembril 1995.a. andnud allkirja selle kohta, et on saanud M. O. 30 500

krooni võlgade katteks; H. asi on lahtine. Sõiduki registreerimistunnistusest ja liikluskindlustuse poliisist (I kd, tl

24,25) nähtuvalt on sõiduauto Renault 21 GTS

registrinumbriga xxxxxxx omanik M. K. . Kaitseliidu xxxxx

Maleva kirjaga on tõendatud (I kd, tl 132), et kaitseliitlasel

E.B on õigus kanda automaati AKMS nr AL.D ja omada laskemoona cal 7,62x39.

AS Optima Tööstus oli loovutanud vastava lepingu alusel AS O. & O. saadaoleva võlanõude AS Andre (I kd, tl 63). Peale

selle on kannatanu M. O. eeluurimisel tunnistanud (I kd, tl 37) kokkulepet, mille kohaselt ta pidi maksma A. Määritsale

H. M. poolt antud raha. Kannatanu M. O. ütlustest ja

kohtualuse A. Määritsa seletusest nähtuvalt olid (AS Andre esindaja) A. Määritsa ja (AS O. & O. ) esindaja M. O. vahel

eriarvamused, millises ulatuses ja millal on O. ärisuhetest

tulenenud võlgnevused tasunud. A. Määrits ei pöördunud

vaidluses võlgniku kohustise täitmise üle kohtu poole, nagu

nägi ette ka AS Optima Tööstus ja AS O. & O. vahelise lepingu p 6, vaid teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus

korras, mis oli seotud füüsilise vägivallaga, vägivallaga

ähvardamisega, vara hävitamisega ähvardamisega ning muu

olulise kahju põhjustamisega. Kohtualune L.D

21 (25) tõmbas M. O. esmalt viimase tahte vastaselt M. O. kasutuses olevast sõiduautost Renault välja ja lõi M. O. vähemalt ühel

korral rusikaga näkku, põhjustades O. arstliku ekspertiisi

aktist, tunnistaja U. T. ja kannatanute M. O. ja R. O.

ütlustest nähtuvalt nina ja pea põrutuse koos hilisemate tugevate peavaludega. Kannatanute M. O. ja R. O. ütlustest nähtuvalt on kõik kohtualused M. O. nõudnud 25 000 krooni

ähvardusega, et raha mittemaksmise korral M. O. ja tema

perekonnaliikmed tapetakse ning kohtualune A. Määrits ähvardas, et M. O. kuuluv maamaja xxxxxx põletatakse maha. Kohtualused A. V. ja L.D ning kannatanu M. O. .

tõendavad, et raha nõudmises osalesid kõik kohtualused. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu M. O. ütlustes, et tema suhtes kasutati selliseid ähvardusi, sest kohtualused (peale V. )

olid alkoholi tarvitanud ja ei mäleta täpselt kasutatud sõnu ning kannatanu on kinnitanud, et tal ei ole kohtualuste vastu vihavaenu. Kohtualune A. Määrits seletab, et kõik kohtualused olid kuraasi täis. Kohtualune Z.G on eeluurimisel seletanud, et psüühiline surve oli M. O. tugev, sest talle püüti selgitada, et mis tast niimoodi edasi saab jne.

Kohtualune E.B , kes oli kaasa võtnud tema

kasutuses oleva Kaitseliidu xxxxx Malevale kuuluva

automaatrelva AK, eksponeeris seda M. O.

tahte

painutamiseks raha nõudmise käigus O. . Kohtualune E.B

on oma puhtsüdamlikus seletuses (I kd, tl 73)

üksikasjalikult kirjeldanud, kuidas ta automaatrelva lukku

tõmbas ja kontrollis, kas padrunit pole rauas ja asetas

padrunisalve tagasi ning kõndis automaadiga ringi.

Kohtualune A. V. seletab, et Aguril oli relv õla peal. Kannatanu M. O. ütluste kohaselt Z.G ja A. Määrits

otsisid kannatanu läbi. M. O. esitati võlanõue isikute grupi

juuresolekul ja aktiivsel osalemisel, kasutades survet M. O.

22 (25) suhtes. Kõigi ühise tegevuse tulemusena võeti ära kannatanult auto. Kohus leiab, et kõik kohtualused kindlustasid kõrvalises kohas koos M. O. viibides ainuüksi oma kohalolekuga M. O.

esitatud nõudmiste, ähvarduste ja vägivalla vääramatut

täideviimist M. O. suhtes, aktiviseerides M. O. hirmu ja kutsudes temas esile kõrgendatud ohutunde ja luues sellega M. O. kujutelma lootusetust olukorrast ja vastupanu mõttetusest, mistõttu oli M. O. sunnitud kirjutama võlakirja 25 000 krooni maksmise kohta A. Määritsale 10 päeva jooksul. Kohtualuste

ütlustest nähtuvalt uskumata, et M. O. ei ole selle sõiduki

tegelik omanik, võtsid nad võlanõude täitmise tagamiseks

tema kasutuses olnud töövahendi sõiduauto Renault ära, millega A. Määrits sündmuskohalt ära sõitis ning seda autot ei tagastatud ei M. O. ega auto omanikule M. K. mitme nädala

vältel. Seda, et M. O. . tajus, et vägivald on tema suhtes reaalselt teostatav, tõendavad asjaolud, et M. O. on avaldanud abikaasale, et raha mittemaksmise korral võidakse neid ja lapsi tappa, maamaja maha põletada ning M. O. ei julgenud esialgu

politseile avaldust teha, vaid uuris sugulaste ja tuttavate kaudu, kuidas sellises olukorras tegutseda. Eeltooduga panid E.B, L.D, A. Määrits, A. V. ja Z.G

toime oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus

korras, põhjustades sellega kannatanu seadusega kaitstud õigustele ja huvidele olulise kahju, s.o. omavoli. Kohtualuste selline käitumine on ka käesoleval ajal karistatav KarS § 257 järgi.

Kohus, hinnates kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, loeb tõendatuks E.B, L.D, A.

Määritsa, A. V. ja Z.G süü KrK § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

23 (25)

Kannatanu M. O. . , kes on eeluurimisel esitanud moraalse kahju nõude 50 000 krooni, avaldab kohtuistungil, et tal ei ole

kohtualuste suhtes kahju hüvitamise nõudeid. Kannatanu M. K. on eeluurimisel tunnistatud tsiviilhagejaks auto remondiga

seotud kahju 20 000 krooni osas. Kannatanu M. K. ei ole kohtuistungile ilmunud. Kannatanute M. O. ja R. O. ütluste

kohaselt on M. O. hüvitanud M. K. auto väärtuse 30 000

krooni. Kohus leiab, et kuna ilma kriminaalasja arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada M. K. poolt esitatud nõude suurust jätab kohus KrMK § 270 alusel M. K.

20 000 krooni nõude läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras.

Asitõendidautomaatrelv AK nr xxxx koos padrunitega tuleb Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonnal KrMK §63

p 7 alusel anda üle nende omanikule Kaitseliidu xxxxx Malevale ja diktofon Sony koos kassetiga tuleb KrMK § 63 p 1 alusel hävitada.

KrMK §-de 87 p 3 ja 89 lg 1 alusel tuleb kohtukuluna välja

mõista kohtualuselt E.B-lt advokaatide Olev

Kuklase ja Mall Saare poolt eeluurimisel (I kd, tl 184-187) ning adv. Margus Mõttuse poolt kohtus osutatud õigusabi eest

kokku 12726 krooni ja 30 senti ning kohtualuselt L.D-lt v.adv. Peeter Järve poolt kohtus osutatud õigusabi eest

7650 krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo

raskust ja laadi, süüdlaste isikut, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

24 (25)

Vastutust kergendavad ja raskendavad mittekoosseisulised

asjaolud kohtualustel puuduvad. Enne käesoleva kuriteo

toimepanemist oli E.B varem kriminaalkorras karistatud kolmel, A. Määritsat ja Z.G ühel korral,

kuid nende karistatus on kustunud. Kaitseliidu xxxxx Malevast, AS Ando-Grill ja AS Eagle iseloomustatakse E.B

positiivselt. Kohtualuste poolt toimepandud

omavoli oli seotud vägivalla kasutamisega, sellega

ähvardamisega, vara hävitamisega ähvardamisega ja muu

olulise kahju põhjustamisega, kusjuures omavoli mõju

tugevdamiseks kasutati kannatanu suhtes automaatrelva.

Kõike eeltoodut arvestades karistab kohus E.B ,

L.D , A. Määritsat, A. V. ja Z.G sanktsiooni ülemmääras. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

KrK § 188 redaktsioon nägi maksimaalse karistusena ette

kolm kuud aresti. Kuna kohtuotsuse tegemise ajal puudub kuriteo toimepanemise eest karistusliigina arest, tuleb kõigile kohtualustele mõista karistuseks arestile lähedasim karistusliik

kolm kuud vangistust. KrK § 53 lg 1 kohaselt ei või võtta

isikut kriminaalvastutusele, kui tema poolt kuriteo

toimepanemisest on möödunud järgmised tähtajad: 1) kaks aastat III astme kuriteo toimepanemisest; 2) viis aastat teise

astme kuriteo toimepanemisest; 3) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest. Ka KarS § 81 lg 1 kohaselt ei

tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud

kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud: 1) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest; 2) viis aastat teise

astme kuriteo toimepanemisest. Käesolevas asjas on kohtualuste poolt kuriteo toimepanemisest möödunud juba üle kümne aasta, mistõttu kuuluvad kõik kohtualused KrK § 53 lg

1, KarS § 81 lg 1 alusel aegumise tõttu karistusest vabastamisele.

25 (25)

Kohtunik: Rahvakohtunikud: