1-05-963\61-05-963\6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Tõkend vahistamine jätta muutmata. KarS § 68 lg 1 alusel arvata A Ei eelvangistuses viibitud aeg – 23.10.-25.10.2002 a., 10.12.-12.12.2002 a. ning 07.01.-09.01.2003 a., s.o. kokku 9 päeva karistusaja hulka ning uuesti lugeda karistuse kandmise algust alates 22.04.2004 a. Lugeda 22.04.2002 a. seisuga A Eil kandmisele kuuluvaks karistuseks (4 a 11 k 21 p) neli aastat üksteist kuud ja 21 päeva vangistust. Õigeks mõista A E järgmistes süüdistuseepisoodides – 2002 a. märtsis – aprillis xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas, xxx tagavaramaalt toime pandud varguseepisoodis, 2002 a. aprillis ja juulis xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas endise xxx talumaalt toimepandud kahes varguseepisoodis ning 2002 a. oktoobris xxx maakonnas, xxx vallas, xxx valla halduses xxx külas toimepandud varguseepisoodis. Välja mõista A Eilt tsiviilhagid – (18000) kaheksateist tuhat krooni T Nsi (xxx), (15000) viisteist tuhat krooni V Ei (xxx), (30000) kolmkümmend tuhat krooni A S (eluk. xxx), (70000) seitsekümmend tuhat krooni A P (xxx), (30000) kolmkümmend tuhat krooni L Ka (xxx), (25200) kakskümmend viis tuhat kakssada krooni YYY AS (asuk. xxx), (70000) seitsekümmend tuhat krooni V Ti (xxx), (37359) kolmkümmend seitse tuhat kolmsada viiskümmend üheksa krooni omanikukahju ja (34892) kolmkümmend neli tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks krooni keskkonnakahju Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni Järvamaa osakonna kaudu, Rahandusministeeriumi arveldusarve nr. 10220034800017 viitenumbriga 2800049463 Eesti Ühispangas) kasuks. Jätta Eesti Vabariigi tsiviilhagid, millised on esitatud seoses 2002 a. märtsis – aprillis xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas toime pandud metsavargusega, 2002 a. aprillis ja juulis xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas toime pandud metsavargusega ja 2002 a. oktoobris xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas toime pandud metsavargusega läbi vaatamata. Asitõend – A Ei poolt saadetud kiri, milline asub toimiku juures, jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista A Eilt menetluskulud - sundraha (4500) neli tuhat viissada krooni riigi tuludesse, milline tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 viitenumbriga 2800049696 Eesti Ühispangas.

metsamaterjali. 29. novembriks 2001 a. oli langile alles jäänud 11 tm kuusepalki ja 25 tm küttepuud. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega selle omastamise eesmärgil tekitas A E metsaomanikule V Eile varalise kahju kogusummas 15000 krooni. -Samuti tema, 2001 a. oktoobri ja novembrikuus, raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx vallas, xxx külas, xxx valla halduses olevalt riigi tagavaramaalt kokku 96 tm kasvavat metsa, millest viis metsast ära ja realiseeris 84 tm metsamaterjali. Metsa maha oli jäänud 12 tm jäätmeid. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega selle omastamise eesmärgil tekitas A E riigile omanikukahju kogusummas 37359.- krooni. -Samuti tema, ajavahemikus 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. jaanuarini, raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas AS-le YYY kuuluvalt xxx maaüksuselt kokku 60 tm kasvavat metsa, millest viis metsast ära ja realiseeris 14.01.2002 a. YYY AS-le 48,52 tm metsamaterjali. -Samuti tema, 2002 a. aprillis, raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas AS-le YYY kuuluvalt xxx maaüksuselt kokku 69 tm kasvavat metsa ja vastavalt oma ettekujutusele kuriteost alustas sellega tahtlikult kuriteo vahetut toimepanemist. 04.aprilliks 2002 a. oli langile maha jäänud 44,83 tm metsamaterjali. Metsamaterjali salajase varguse katse jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumatult seoses Keskkonnainspektsiooni töötajate vahelesegamisega. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise katsega omastamise eesmärgil tekitas A E metsaomanikule AS YYY varalise kahju kogusummas 34874.- krooni. -Samuti tema, 2002 a. aprillis, raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas xxx valla halduses olevalt riigi tagavaramaalt xxx 32 kokku 40 tm kasvavat metsa, viis metsast ära ja realiseeris kogu metsamaterjali. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tekitas A E riigile omanikukahju 10160 krooni. -Samuti tema, ajavahemikul 2001 a. sügisest kuni 2002 a. aprillini, raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas A Sle kuuluvalt xxx maaüksuselt kokku 60 tm kasvavat metsa, viis materjali metsast ära ja realiseeris kogu metsamaterjali. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega omastamise eesmärgil tekitas A E metsaomanikule A Sle varalise kahju 30000 krooni ulatuses. -Samuti tema, 2002 a. aprillis, raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas, xxx valla halduses olevalt endiselt talumaalt xxx 27 eraldistelt 38 ja 39 kokku 7 tm kasvavat metsa ja eralduselt 26 kokku 33 tm kasvavat metsa, viis metsast ära ja realiseeris kogu metsamaterjali. -Samuti tema, 2002 a. juulis, raius vahendlikult täide viies palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx valla halduses olevalt endiselt xxx 27 talumaalt eraldistelt 38 ja 39 kokku 12 tm ja eraldiselt 26 tm kasvavat metsa ja vastavalt oma ettekujutusele kuriteost alustas sellega tahtliku kuriteo vahetut toimepanemist. A E varastas kokku 38,15 tm metsamaterjali. 9. juuliks 2002 a. oli metsa jäänud 53,35 tm metsamaterjali, mille salajase varguse katse jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata Keskkonnainspektsiooni töötajate vahelesegamise tõttu. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise katsega omastamise eesmärgil tekitas A E riigile omanikukahju kokku 717.80 krooni. -Samuti tema, ajavahemikul 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas A Ple kuuluvalt xxx maaüksuselt 156 kuusepuud ja 49 kasepuud, kokku 120 tm kasvavat metsa, viis materjali metsast ära ja realiseeris kogu metsamaterjali. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega omastamise eesmärgil tekitas A E metsaomanikule A P varalise kahju kogusummas 70000 krooni.

-Samuti tema, ajavahemikul 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas L Kale kuuluvalt xxx maaüksuselt kokku 45 tm kasvavat metsa, viis metsast ära ja realiseeris kogu metsamaterjali. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega omastamise eesmärgil tekitas A E metsaomanikule L Kale varalise kahju kogusummas 30000 krooni. -Samuti tema, ajavahemikul 2002 a. septembrist kuni novembrini raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas AS-le YYY kuuluvalt xxx maaüksuselt kokku 113 tm kasvavat metsa, viis metsast ära ja realiseeris 35 tm metsamaterjali. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega omastamise eesmärgil tekitas A E metsaomanikule YYY AS-le varalise kahju kogusummas 25200 krooni. -Samuti tema, ajavahemikul 2002 a. oktoobrist kuni 10. detsembrini raius vahendlikult täide viies, palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas V Tile kuuluvalt xxx maaüksuselt kokku 332 tm kasvavat metsa, viis metsast ära ja realiseeris 150 tm metsamaterjali. 10. detsembriks 2002 a. oli laoplatsile jäänud 16,7 tm metsamaterjali. Võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega omastamise eesmärgil tekitas A E metsaomanikule V Tile varalise kahju kogusummas 70000 krooni. -Samuti tema, oktoobris 2002 a., raius vahendlikult täide viies palgalist tööjõudu kasutades, omastamise eesmärgil xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas, xxx valla halduses olevalt riigi tagavaramaalt kvartal 3 eraldiselt 8 kokku 4 kuusepuud ja männipuu, mille raiumise kohad jättis koristamata, tekitades keskkonnale 125.- krooni suuruse kahju ja 2 tm metsamaterjali vargusega riigile omanikukahju kogusummas 508.- krooni. Seega tema, võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmisega selle omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS: Süüdistatav A E end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, seletades, et ei ole palgalist tööjõudu kasutades ebaseaduslikku metsaraiet toime pannud, raiutud metsamaterjali omastanud ega seda realiseerinud. Samuti pole ta palganud raiemehi ebaseaduslikku raiet toime panema ega saanud varalist kasu varastatud metsamaterjali realiseerimisest. Kohtus kohtuistungil osalenud kannatanu Ü P palus hüvitada riigile seoses metsavargusega tekitatud kahjud – xxx vallas, xxx külas toimepandud metsavargusega 37539 krooni omanikukahju, xxx vallas xxx külas toimepandud metsavargusega 10160 krooni omanikukahju, xxx vallas, xxx külas toimepandud metsavargusega 15717.80 krooni omanikukahju, xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas toimepandud metsavargusega 19367 krooni keskkonnakahju, xxx vallas, xxx külas toimepandud metsavargusega 15525 krooni keskkonnakahju ning xxx vallas xxx külas toimepandud metsavargusega 508 krooni omanikukahju ja 633 krooni keskkonnakahju. Kokku palus kannatanu välja mõista riigi kasuks 63744.80 krooni omanikukahju ja 35017 krooni keskkonnakahju. Kannatanu R A palus süüdimõistmise korral välja mõista 25200 krooni riigi omanikukahju seoses xxx vallas xxx külas xxx maaüksuselt toimepandud metsavargusega, mille käigus oli raiutud 112,7 tm metsa ja sellest ära viidud 35 tm männipalki (720 krooni tm). Kannatanu A K, kannatanu A S esindajana palus hüvitada metsavargusega tekitatud kahju 30000 krooni äraviidud kuusepalkide eest. Prokurör jäi kohtus esitatud süüdistuse juurde ning palus süüdistatava süüdimõistmist kõigis talle esitatud süüdistuse punktides. KOHTU SEISUKOHT: Kohus leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendatud järgmiselt – metsavarguse toimepanemises xxx vallas, xxx külas T Nsile kuuluvalt xxx maaüksuselt – kannatanu T Nsi avaldusega (t.l. 6-10), milles kannatanu on avaldanud, et ebaseadusliku metsaraidega temale kuuluvalt maalt 30 tihumeetri ulatuses ja raiutud metsa müügiga on talle

tekitatud varalist kahju. 10.01.2005 a. Paide Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 135) on kannatanu hinnanud talle tekitatud varalise kahju suuruseks 18000 krooni. -Tunnistaja V V ütlustega kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtu istungil (t.l. 899-902, I lisaköide t.l. 136) on tõendatud, et A E palkas tema ja J K n.ö. „saemeheks“, viis metsa ja näitas piirid ette, samuti lubas tunnistajale tasuda tehtud töö eest, kuid jäi talle töötasu võlgu. Tunnistaja ütlustest nähtub, et süüdistatav näitas tunnistajale metsa minnes metsateatist, mille põhjal tunnistaja järeldas, et metsategu on seaduslik. Asja kohtulikule arutamisele Pärnu Maakohtus tunnistaja V V ei ilmunud. Kohtule esitatud aadressil xxx maakonnas, xxx külas V V ei ela. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna poolt tehti kindlaks tema võimalikud elukohad xxx ja xxx, kuid ka nimetatud aadressidel V V ei ela. Andmed tema tegeliku asukoha kohta kohtul puuduvad. Kohus avaldas V V ütlused KrMS § 291 p 4 kohaselt seoses sellega, et tema asukohta ei ole suudetud kindlaks teha. -Tunnistaja J K ütlustega Pärnu Maakohtu istungil, mis lähevad kokku tunnistaja V V ütlustega. J.K kinnitas, et nii teda kui V Vt kutsus nimetatud metsaobjektile tööle ning palkas süüdistatav A E, kes näitas enne tööde alustamist metsadokumente. Sarnaselt V V ütlustega kinnitas ka J.K , et süüdistatav transportis neid metsa ja tõi ära punase Mazdaga. -Tunnistajate V V ja J K eeltoodud ütlused on kinnitamist leidnud: V V ja A Ei vastastamise protokolliga kohtueelsel uurimisel (t.l. 904), milles V V on andnud samasisulisi ütlusi eeltooduga. -Ütluste olustikuga seostamise protokolliga, milles tunnistajad V V ja J K on ette näidanud sündmuskoha ning andnud ütlusi (t.l. 32-35,36-40). Tunnistajate poolt sündmuskohal antud ütlused sündmuse kohta lähevad kokku nende muul ajal ning erinevates kohtades (kohtueelsel uurimisel, Järva Maakohtus ja Pärnu Maakohtus) antud ütlustega. Tunnistajad on ka seal kinnitanud, et tööle palkas neid süüdistatav, kes viis nad metsa ja tõi ära punase Mazdaga, näitas töökoha ette, samuti andis raietöödeks J Kle mootorsae. Hinnates tunnistajate J K ja V V ütlusi asus kohus seisukohale, et kuna nad on antud erinevatel aegadel ja kohtades ning nendes ei esine vastuolusid, siis ei ole kohtul alust nendes kahelda. Samuti ei nähtu, et tunnistajatele oleks avaldatud survet ütluste andmisel. -Tunnistaja A E kinnitas oma ütlustega kuriteo sündmuse esinemist, seletades, et teda palkas xxx külas asuvale metsaobjektile traktoriga metsa välja keegi talle võõras isik, kelle nime ta nimetada ei oska. Mingi aeg hiljem saabusid sündmuskohale keskkonnainspektsiooni töötajad ja maa omanik ning tunnistaja sai teada, et tegemist on ebaseadusliku metsaraiega. Kohtus antud ütlustes A E A Eit ei nimetanud ning antud kuriteo toimepanemisega ei seostanud, samas tuleb aga kohtu hinnangul A Ei ütlustesse suhtuda kriitiliselt, kuna temal, süüdistatava vennana on KrMS § 71 lg 1 p 2 kohaselt seaduslik õigus keelduda ütluste andmisest süüdistatava vastu. Õigust ütluste andmisest keelduda on tunnistaja ka kasutanud kriminaalasja arutamisel Järva Maakohtus (t.l. 138). -Tunnistaja V L on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et on andnud oma traktorit kasutada metsa väljaveoks A Eile (t.l. 29). -Tunnistaja A S tõendas kohtus, et viibis Keskkonnainspektsiooni töötajana sündmuskohal kui tehti T Nsi maalt ebaseaduslikku metsaraiet ning millel töötas traktoristina A E. -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.l. 11-18) on leidnud tõendamist ebaseaduslik metsaraie ja metsavarguse toimepanek tunnistajate poolt kirjeldatud viisil T Nsile kuuluvalt maaüksuselt ning talle varalise kahju tekitamine. -Asjaoluga, et metsaraideks kannatanule kuuluvalt maalt puudus seaduslik alus. -Süüdistatav A E avaldas kohtus, et metsaraide ja varguse korraldajaks oli keegi M nimeline isik. Samas ei nähtu ühegi tunnistaja ütlustest ega muudest kriminaalasja materjalidest viiteid nimetatud isikule. Kohus on seisukohal, et süüdistatava viited Mle on ajendatud soovist viia kohus eksiteele ning vabaneda seetõttu vastutusest.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist süüdistatava süü kuriteo toimepanemises nimetatud kuriteoepisoodis, s.o. selles, et süüdistatav ülekaaluka teadmisega viis raietööde tegijad ning metsa väljavedajad – transportijad eksitusse palgates nad teadlikult teostama töid, milleks puudus seaduslik alus ning milliste teostamise eesmärgiks oli omastada ja realiseerida ebaseaduslikult raiutud metsamaterjal. -Varguste toimepanemises 2001 a. oktoobris – novembris kahelt maaüksuselt xxx vallas xxx külas, millised kuulusid V Eile ja xxx vallale. Süüdistatav A E seletas antud kuriteoepisoodi kohta, et ta ei ole kuritegu toime pannud, s.o. kedagi metsaraiet toime panema palganud ega xxx külas asuval maaüksusel üldse viibinud. –Kannatanu V Ei avaldusega kohtueelsel uurimisel (t.l. 49-55), milles kannatanu on avaldanud, et temale kuuluvalt maaüksuselt on 01.11.-29.11.2001 a toime pandud ebaseaduslik metsaraie 50 tihumeetri ulatuses, millest oli realiseeritud 25 tihumeetrit. Maha oli jäetud 11 tihumeetrit kuusepalki ja 25 tihumeetrit küttepuid. Kannatanu on hinnanud talle tekitatud varalist kahju 15000 krooni ulatuses. Kannatanu ütlused kinnitavad kuriteo sündmuse toimumist. -Keskkonnainspektsiooni avaldusega kuriteosündmuse kohta, et xxx külas 2001 a. oktoobris – novembris on toime pandud ebaseaduslik metsaraie, millega on tekitatud omanikukahju 37359 krooni ulatuses (t.l. 65-67). -Tunnistaja A S kinnitas kohtus, et viibis sündmuskohal, kus oli näha ebaseadusliku metsaraide toimepanek kahelt kõrvuti asuvalt maatükilt – era ja riigi maalt. Tunnistaja ütluste kohaselt oli osa metsamaterjali välja veetud, kuid osa materjali oli veel metsas. Tunnistaja ütlused kinnitavad kuriteosündmuse toimumist. -Tunnistaja H K kinnitas Pärnu Maakohtus, et teda kutsuti kahel korral xxx külla metsa tööle süüdistatava ja „saemehe“ poolt, kes sõitsid tema juurde süüdistatava punase Mazda sõiduautoga. Tunnistaja töötas metsas traktoriga metsa väljavedajana ning tehtud töö eest maksis mõlemal korral A (s.o. süüdistatav) talle tasu 50 krooni tihumeetri eest. Enne tööde alustamist näidati tunnistajale ka raieteatist T nimele veenmaks teda tööde seaduslikkuses. Tunnistaja Pärnu Maakohtus antud ütlused lähevad kokku Järva Maakohtu istungil antud ütlustega (I lisaköide t.l. 139-140). -Tunnistaja A T on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et tema nimele ei ole 2001 a. oktoobris – novembris metsateatist välja antud (t.l. 81). Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et töömeestele näidatud metsateatis oli võltsitud eesmärgiga viia nad eksitusse jätmaks neile muljet nagu oleks tegemist seaduslike metsatöödega. -Tunnistaja V V kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtus antud ütlustega (t.l. 899-902, I lisaköide t.l. 140) selle kohta, et süüdistatav näitas talle T nimele väljaantud metsateatist ning palkas ta tööle. Tunnistaja tegi raietöid kahel korral kahelt maatükilt, metsamaterjali vedas metsast välja traktorist H K, äraveo organiseeris aga süüdistatav. -Tunnistaja V V eeltoodud ütlused lähevad kokku J K ütlustega Pärnu Maakohtus, kes kinnitas samuti, et tööle kutsus teda süüdistatav, viis metsa, näitas ette kohad, kus teha raietöid. Tunnistaja kinnitas ka seda, et metsa viis ja tõi ära süüdistatav punase Mazdaga, samuti oli metsa välja vedama palgatud H K. -Tunnistajate H Ki ja J K kohtus antud ütlused, samuti V V kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtus antud ütlused lähevad kokku V V ja J Kga läbiviidud ütluste olustikuga seostamise protokollidega (t.l. 82-87, 88-93), milles tunnistajad on ette näidanud sündmuskohad, näidanud kuhu süüdistatav neid punase Mazda 626 –ga viis ning kuidas ja kus nad raietöid teostasid. Samuti on tunnistajad kinnitanud, et töökäsu raietööde tegemiseks andis A E ning metsa väljaveo teostas H K. -Tunnistaja R P ütlustega on välistatud tunnistaja puutumus kuriteo toimepanemisesse. Tunnistaja on aga kinnitanud, et süüdistataval oli teada tema telefoninumber ning ta võis seda

kasutada. Samuti on ta kinnitanud, et süüdistatav kasutas 2001 a. sügisel punast sõiduautot Mazda, millele on viidanud teised kriminaalasja tunnistajad (t.l. 76-77). -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud kuriteo sündmus, s.o. ebaseadusliku metsaraide ja metsavarguse toimepanek tunnistajate poolt kirjeldatud viisil ja ajal (t.l. 56-58). Lähtudes eeltoodud tõenditest leidis kohus, et on leidnud tõendamist A Ei süü kuriteo toimepanemises antud kuriteoepisoodides selles, et süüdistatav viis ülekaaluka teadmisega raietööde tegijad ning metsa väljavedajad eksitusse, palgates nad teadlikult tegema töid, milleks puudus seaduslik alus ning mille eesmärgiks oli omastada ja realiseerida metsamaterjali. Varguste toimepanemises 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. jaanuarini xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas xxx maaüksuselt: Süüdistatav A E end nimetatud metsavarguste toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades, et ei ole nimetatud objektile kedagi metsatöid tegema palganud ega metsamaterjali realiseerinud. Kohus leidis, et A Ei süü on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega –tsiviilhageja AS YYY avaldusega metsavarguse toimepanemise kohta eeltoodud ajavahemikus ning neile varalise kahju tekitamisega summas 34784 krooni (t.l. 105-107). -Tsiviilhageja, AS YYY esindaja A Öu ütlustega Järva Maakohtus on tõendatud, et tema saabus sündmuskohale Keskkonnainspektsiooni teate peale ning nägi, et seal tehakse omavolilist metsaraiet. Sündmuskohal oli traktor, millega veeti palke välja ning kaks saemeest. Tsiviilhageja esindaja hindas neile tekitatud varalist kahju 34784 krooni ulatuses (I lisaköide t.l. 142). -Keskkonnainspektsiooni avaldusega kohtueelsel uurimisel (t.l. 115-127), millest nähtub, et xxx vallas, xxx külas, xxx kinnistul on toime pandud ebaseaduslik metsaraie, millega tekitati küll omanikukahju, kuid keskkonnakahju ei tekitatud. -Tunnistaja A S ütlustega, kes kinnitas kohtus, et xxx maaüksuselt oli toime pandud 2001 a. lõpus ning 2002 a. aprillis kaks metsaraiet ning metsamaterjalide vargust. Tunnistaja viibis Keskkonnainspektsiooni töötajana sündmuskohal 2002 a. aprillis ning kinnitas, et varaline kahju tehti kindlaks koos YYY. Tunnistaja ütlused aga samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll (t.l. 108-114) kinnitavad süüdistuses toodud ajal ning kohas kuriteosündmuse toimumist. -Tunnistaja K L seletas kohtus, et teda telliti nimetatud kohta metsa välja vedama. Tunnistaja ütlustel ei tea ta, kes oli tööde tellijaks ning korraldajaks, samuti ei saanud ta tehtud töö eest töötasu, kuna Keskkonnainspektsioon tuli metsa ning lõpetas ebaseadusliku metsaraide. Tunnistaja ütlused Pärnu Maakohtus ja Järva Maakohtus kinnitavad kuriteosündmust ja seda, et teda viidi töö tellimisel eksitusse, kuna talle näidati raiedokumente ja metsateatist veenmaks tunnistajat, et ettevõetav töö on seaduslik. -Tunnistaja J R kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mille kohus avaldas KrMS § 291 p 5 kohaselt (t.l. 134-135) selle kohta, et 2002 a. aprillis telliti tema kaudu metsaveoteenust. Tunnistaja nõustus ning läks koos traktoristi K Li ja tellijaga metsa. J R ütlustest nähtub samuti, et talle töö tellimisel raietöödeks vajalikke dokumente ei näidatud, kuid selgitati, et vajalikud dokumendid asuvad saemeeste käes. Hiljem selgus, et raietööliste käes olnud dokumendid olid ebaseaduslikud. Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et ka teda viidi tööde tellimisel eksitusse ja jäeti mulje nagu oleks tegemist seaduslike raietöödega. Tunnistaja ütlused tõendavad seda, et ebaseaduslikku metsaraiet ei korraldanud ega organiseerinud nn.„raiemehed“. -Tunnistaja M P, kelle asukoht on teadmata ja kelle ütlused kohus avaldas KrMS § 291 p 4 kohaselt ütlustega kohtueelsel uurimisel (t.l. 136-137), kes on kinnitanud, et A E tellis teda 2002 a. kevadel appi raiemehi autoga metsa ja sealt ära transportima. Tunnistaja vedas töömehi 2-3 korda kuni Keskkonnainspektsioon käskis metsas tööd lõpetada. Tunnistaja ütlused kinnitavad süüdistatava osalemist kuriteo toimepanemises ning ka tunnistaja eksitusse viimist, kuivõrd tunnistaja oli kuni keskkonnatöötajate vahelesekkumiseni arvamusel, et

metsatööd on seaduslikud. Kriminaalasjas ei nähtu, et süüdistatava ja M P vahel oleks vaenulikke isiklikke suhteid, mis oleks andnud alust M P poolt valeütluste andmiseks süüdistatava suhtes. -Tunnistaja A R on kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtu istungil (t.l. 141, I lisaköide t.l. 144) seletanud, et 2002 a. jaanuaris toodi YYY AS-le mitu koormat palki, millised vormistati OÜ YYY nimele. Samuti on ta kinnitanud, et koormatega sõitis kaasa A E, keda ta isiklikult ei tundnud, kuid kelle nime sai tunnistaja teada teiste, A Eit tundnud meeste käest. -Tunnistaja K K, kelle ütlused kohus avaldas KrMS § 291 p 5 kohaselt, on kohtueelsel uurimisel (t.l. 146) ja Järva Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 145) kinnitanud, et xxx külla metsatöid tegema kutsus teda A E, kes näitas ka metsateatist. Samuti näitas süüdistatav ette raiekohad ning maksis talle palka umbes poolteist nädalat pärast raietööde tegemist. Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et töid tellis ja nende eest tasus süüdistatav olles tunnistaja viinud eelnevalt eksitusse ebaseadusliku metsateatisega. -Tunnistaja V V on kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtu istungil (t.l. 147-148, 149, I lisaköide t.l. 146) tõendanud, et metsa tegema kutsus teda süüdistatav, kes näitas ka metsateatist. Tunnistaja on ära tundnud, et toimikusse lisatud metsateatis E K nimele (t.l. 122) on sama metsateatis. V.V ütlused kinnitavad, et ta käis metsa tegemas antud objektil kahel korral, erinevatel aegadel kuni Keskkonnainspektsioon lõpetas töö. Keskkonnainspektsiooni teatise kohaselt ei ole xxx maaüksusele registreeritud metsateatisi ega sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut (t.l. 118). -Tunnistaja V M, kelle ütlused kohus avaldas KrMS § 291 p 5 kohaselt, on kohtueelsel uurimisel (t.l. 144-145) ja Järva Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 145) kinnitanud 2002 a. palkide vedu AS YYY, kusjuures juhendajaks oli keegi talle tundmatu noormees punase sõiduautoga. -Tunnistaja J K Pärnu Maakohtu istungil antud ütlustega, kus tunnistaja kinnitas, et 2002 a. kevadel viis A E ta metsa tegema xxx külla andes eelnevalt metsatööde tegemiseks sae. Pärast kahepäevast töö tegemist, mille käigus raiuti palke, tulid metsa Keskkonnainspektsiooni esindajad, kes võtsid ära tunnistaja käes olnud metsateatise ning teatasid, et tegemist on ebaseadusliku metsaraidega. Tunnistaja kinnitas ka seda, et süüdistatav sõitis koos „M“, s.o. M Pga punase autoga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tööle palkas teda süüdistatav, kes andis töö tegemiseks töövahendi (sae) ning näitas ette koha, kus metsa raiuda. Kohtu hinnangul lähevad J K ütlused kokku nii M P kui V V ütlustega. -Tunnistaja E M tõendas kohtus, et viibis Keskkonnainspektsiooni töötajana sündmuskohal, xxx külas xxx maaüksusel ning seal viibisid kaks raiemeest, kes esitasid tunnistajale ebaõige, võltsitud metsateatise. Samuti töötas metsas traktorist K L, kes vedas metsa välja. Tunnistaja ütlustel oli raiet tehtud valikuliselt paremaid puid valides ning osa raiutud puidust oli juba ära veetud. Tunnistaja tundis kohtus ära kriminaalasja toimikus t.l. 122 oleva metsateatise E K nimele ning kinnitas, et talle esitati töömeeste poolt sama metsateatis. -Ütluste olustikuga seostamise protokollidega (t.l. 150-153, 156-159), milles V V ja J K on erinevatel aegadel sündmuskoha ette näidanud ning andnud ütlusi toimunu kohta. Tunnistajate sündmuskoha ettenäitamise käigus antud ütlused lähevad kokku nende muul ajal ning kohtades (kohtueelne uurimine, Järva Maakohus ja Pärnu Maakohus) antud ütlustega. Tunnistajate ütlused tõendavad seda, et raiepiirid näitas ette süüdistatav, samuti andis ta J K kätte raieteatise, mille aga Keskkonnainspektsiooni töötajad tunnistasid ebaseaduslikuks. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud tõendamist A Ei poolt raietööde tegijate ja traktoristi eksitusse viimine, mis seisnes selles, et süüdistatav palkas nad teadlikult tegema töid, mille tegemiseks puudus seaduslik alus ning mille eesmärgiks oli metsamaterjali omastamine ja realiseerimine. 2002 a. märtsis – aprillis xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas toimepandud metsavarguse osas leidis kohus, et antud kuriteoepisoodis ei ole süüdistatava süü tõendamist leidnud.

Keskkonnainspektsiooni poolt on esitatud avaldus kuriteo toimepanemise ja kahju tekitamise kohta summas 10160 krooni (t.l. 166). Samas ei viita nende avaldus konkreetselt süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Samuti ei kinnita sündmuskoha vaatlusprotokoll konkreetsele süüdlasele, vaid tõendab üksnes kuriteo toimepanemise fakti (t.l. 180). -Tunnistaja L M kinnitas kohtus, et talle teatas metsaraidest talunik E S, kes vedas metsa välja. Kuna L.M kahtlustas, et raie on ebaseaduslik, soovitas ta töö lõpetada. Samas ei teadnud tunnistaja kohtus kinnitada, kes metsaraide tellis ning selle korraldas. -Tunnistaja E S kinnitas kohtus, et vedas traktoriga metsast välja 2-3 koormat kaske ning tööd pakkusid talle isikud, keda ta ei tundnud, kuid kes ilmselt omanikud ei olnud. Kuna omanikku välja ei ilmunud, lõpetas E.S töö. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta ei tunne süüdistatavat ning nägi teda esmakordselt kohtus. Kohus on seisukohal, et tunnistaja E Si ja L M kohtus antud ütlused ei kinnita süüdistatava süüd, samuti pole nad süüdistatavale viitavaid ütlusi andnud ka kohtueelsel uurimisel. -Tunnistaja M P on andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi selle kohta, et A E viis metsa V V (t.l. 184). Samas ei nähtu tunnistaja ütlustest milliseid konkreetseid ülesandeid süüdistatav V Vle andis ning millisel alusel ja milliseid metsatöid üldse tehti. Kuna M P asukoht on teadmata, pole kohtutel olnud võimalik tema ütlusi kontrollida ja täpsustada ning kuna nad ei kinnita üheselt süüdistatava süüd kuriteo toimepanemises, tuleb tunnistaja ütlusi tõlgendada süüdistatava kasuks. -Tunnistaja V V on kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtu istungil, samuti ütluste olustikuga seostamise protokollis viidanud süüdistatavale kui isikule, kes viis ta metsa ja näitas ette töö. Samas on V V seletanud (t.l. 901-902), et ta käis süüdistatavaga lanki vaatamas ja keegi võõras isik, kes oli nendega kaasas, oli seal juba enne raiet teinud. Järva Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 151) on tunnistaja V.V andnud vastuolulisi ütlusi kinnitades küll seda, et teda viis metsa ja näitas töö ette A E, samas aga on ta aga viidanud ka M Ple kui isikule, kes korraldas traktoristi tööd ja oli talle tööandjaks. Tunnistaja on oletanud, et P tegutses süüdistatava esindajana, kuid samas ei olnud ta selles kindel. Kuna V V ütlustes on vastuolud, mida kohtuliku uurimise käigus ei kõrvaldatud, leidis kohus, et neid tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus leidis, et kohtuliku uurimisega ei leidnud tõendamist muud otsesed tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava süüd antud kuriteo toimepanemises ning seetõttu tuleb ta antud kuriteoepisoodis õigeks mõista. A E kinnitas kohtus, et on küll metsas ühel korral koos V Vga viibinud, kuid seda seetõttu, et soovis maad osta. Kuna maa hind ei olnus sobiv, siis ta loobus ostust. Kuriteo toimepanemist süüdistatav eitas. Süüdistatava nimetatud väited ei ole kohtuliku uurimise käigus ümber lükatud. Metsavarguse toimepanemises 2001 a. sügisest kuni 2002 a. aprillini xxx maakonnas xxx vallas, xxx külas A Sle kuuluvalt xxx maaüksuselt süüdistatav A E end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades, et nimetatud metsavargusega on tema arvates seotud V V. Kohus leidis, et on leidnud tõendamist süüdistatava süü antud kuriteo toimepanemises ning seda järgmiste tõenditega – Kannatanu esindaja A Ku ütlustega kohtus, kes avaldas, et 2001 a. sügisest kuni 2002 a. aprillini tehti tema volitaja A S maalt metsaraiet 60 tihumeetri ulatuses ning viidi ära kuusepalki. Kannatanu esindaja hindas tekitatud varalist kahju 30000 krooni väärtuses. -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.l. 198-203) on tõendatud kuriteosündmuse toimumine süüdistuses toodud ajal ning ulatuses. -M L seletas kohtus, et 2002 a. kevadel vedas ta xxx vallas veoautoga metsast palgimaterjali välja, kuid ta ei tea kuhu palgid realiseeriti. Tunnistaja ütlustel korraldas tema tööd E Ta.

-Tunnistaja H K seletas kohtus, et ta käis metsas palke välja vedamas, kuid ta ei tea nimetada töö tellijat ega seda isikut, kes maksis tehtud töö eest. -Tunnistaja V V on kohtueelsel uurimisel kinnitanud (t.l. 225-226), et 2001 a. oktoobris – novembris pakkus talle xxx maakonnas, xxx külas tööd süüdistatav, kes viis tunnistaja metsa tööle, näitas ette piirid ning näitas ka metsateatist. Nelja metsas töötatud päevaga raiuti umbes 60 tihumeetrit palki, palgid vedas traktoriga metsast välja H K ning autoga äravedu toimus E Ta firmast pärit autoga. Hiljem, pärast palkide realiseerimist maksis A E tunnistajale raha tehtud töö eest. Samasisulisi ütlusi on V V andnud ka Järva Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 153-154). -Tunnistaja J K ütlustega kohtus, kus tunnistaja kinnitas, et talle pakkus tööd A (s.o. süüdistatav), kes andis ka töövahendid – sae, langetuslabida ja mõõdulindi. Tunnistaja töötas koos V.Vga metsas mitu päeva tehes palki. Palkide väljavedajaks oli H K, veoautoga vedas ära keegi tunnistajale tundmatu isik. Tunnistaja kinnitas kohtus, et tööde tellijaks ja korraldajaks oli süüdistatav. Samas ta ei teadnud kinnitada kes palkas traktoristi H.Ki ning korraldas tema töö. Samuti kinnitas tunnistaja, et nägi metsas liikumas valget Ford Sierrat ja Volkswagen mikrobussi. -Ütluste olustikuga seostamise protokollidega, millised on läbi viidud erinevatel aegadel J K ja V Vga (t.l. 227-235, 237-244) ning kus tunnistajad on ette näidanud raide tegemise kohad metsas ning sellega seonduvad asjaolud. Tunnistajad on ettenäitamistel kinnitanud, et metsa viis nad süüdistatav, näitas seal ette piirid, materjali vedas traktoriga välja H K. Ütluste olustikuga seostamise protokollis kajastatud ütlused lähevad kokku tunnistajate ütlustega kohtus ning kohtueelsel uurimisel. -Tunnistaja E Ta seletas kohtus, et tema on osutanud küll veoteenust paljudele isikutele, kuid xxx maakonnas xxx külas toimepandu A Eiga ei seostu ning vedu tellis seal V. Tunnistaja kohtuistungil antud ütlused on vastuolus tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (t.l. 221-222), kus ta on seletanud, et süüdistatav tellis temalt veoteenust xxx maakonnas, xxxkülas asuvale metsaveo objektile lubades tasuda 3000 krooni koorma eest. Samuti näitas A.E tunnistajale metsateatist. E. Ta saatis metsa vedama autojuht M Li, veo eest tasus A E 70 krooni tihumeetri eest. Tunnistaja avaldas kohtus, et kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei vasta tõele ja need on antud uurija survel. Sama on tunnistaja väitnud Järva Maakohtus (I lisaköide t.l. 153). Kohus leidis, et süüdistused uurija aadressil on alusetud ning paljasõnalised, kuivõrd ei ole tõenäoline, et uurija oleks olnud isiklikult huvitatud kriminaalasja ebaobjektiivsest uurimisest ning süüdistuse fabritseerimisest A Ei vastu. Kohtu hinnangul ei saa samas jätta tähelepanuta asjaolu, et E Ta on ise olnud antud kuriteoga seotud ning kannab praegu reaalset vanglakaristust teiste metsavarguste toimepanemise eest. Arvestades kinnipeetavate omavahelisi sidemeid ja tõekspidamisi, on tõenäoline, et ütluste andmisel kohtus püütakse anda valeütlusi ning viia kohut eksiteele sooviga vabastada nii ennast kui endaga seotud isikuid vastutusest. Eeltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et tunnistaja E Ta kohtus antud ütlused ei ole tõepärased ning arvestada tuleb tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Samas leidis kohus, et E Ta eeluurimisel antud ütlused lähevad kokku M Li ütlustega kohtus, millest nähtub, et E.Ta saatis M.Li metsa vedama. Samuti on seda, et E.Ta korraldas metsa väljavedu kinnitanud ka tunnistajad V V, J K ja H K. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A Ei süü antud kuriteoepisoodis. 2002 a. aprillis ja 2002 a. juulis xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas toimepandud metsavarguste osas süüdistatav end süüdi ei tunnistanud seletades, et ta ei ole antud kohas käinud ning kuritegu toime pannud. Kohus asus seisukohale, et A Ei süü antud kuriteoepisoodide toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning seda järgmistel põhjustel – Keskkonnainspektsiooni poolt on esitatud

avaldus kuriteo toimepanemise ja kahju tekitamise kohta summas 15717.80 krooni (t.l. 254). Samas ei viita esitatud avaldus otseselt teo toimepanijale. -Tunnistaja A S ütlused selle kohta, et ta on nimetatud kohas varem, enne kuriteo toimepanemist näinud A Eit, ei tõenda veel süüdistatava süüd kuriteo toimepanemises. Samuti ei saa A Ei suhtes pidada süüd tõendavaks asjaoluks A.S ütlusi selle kohta, et kuriteo toimepanemise ajal kasutas M K sama sõiduautot (punane Mazda), millega sõitis A E. -Tunnistajate K J ja M Pi kohtus antud ütlused ei kinnita süüdistatava süüd kuriteo toimepanemises, kuna nad teda selle teo toimepanemisega ei seostanud. Samas on K J viidanud töö tellimisel hoopis V Vle. -Tunnistaja H L kinnitas kohtus, et xxx külas tema küll vedas metsa välja, kuid tegi töid ühele naisele. Metsaveole saatjaks ja tööde tellijaks oli M K. Tunnistaja kinnitas, et A E temalt antud metsatööd tellinud ei ole. -Tunnistaja A O andis ütlusi selle kohta, et xxx külas toimunud metsatöödele kutsus teda hoopis N G, kes juhatas metsa ja näitas ette skeemi. Samuti oli metsateoga seotud M K, kelle N.G kutsus välja pärast Keskkonnainspektsiooni vahelesekkumist. Tunnistaja kinnitas kohtus, et A E on talle tundmatu isik, kes antud kuriteoepisoodiga seotud ei ole. -Tunnistaja M K, kelle ütlused kohus avaldas vastavalt KrMS § 291 p 5, on kohtueelsel uurimisel avaldanud, et temalt soovis metsa väljaveo teenust keegi He nimeline isik. Tunnistaja nõustus ning leppis tööde tegemise kokku N G, kes korraldas metsa väljaveo, kuid mõne aja pärast lõpetasid keskkonnaametnikud metsatööd (t.l.305-306). Tunnistaja ütlustest ei nähtu, kes oli nimetatud H ning see, et He puhul oleks tegemist olnud süüdistatavaga. Järva Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 176) on tunnistaja seletanud, et sõitis küll metsa A Ei autoga, kuid metsamaterjali pakkus talle seal keegi raiemees. Kohtu hinnangul ei kinnita M Ku ütlused A Ei süüd kuriteo toimepanemises. -Tunnistaja J K väitis kohtus, et ta nimetatud metsavarguse episoodi ei mäleta. Samas ta ei eitanud, et võis anda kohtueelsel uurimisel ütlusi A Ei vastu. Samuti on tunnistaja viidanud A Eile kui metsaraide korraldajale Järva Maakohtu istungil ning väitnud, et A jäi talle tööraha võlgu (I lisaköide t.l. 158). -V V ütlused kohtueelsel uurimisel (t.l. 899-902) ja Järva Maakohtus (I lisaköide t.l. 157-158) ning ütluste olustikuga seostamise protokoll (t.l. 307-313) viitavad samuti A Eile kui metsavarguse korraldajale, kuid Järva Maakohtu istungil on V V viidanud ka M Ple kui korraldajale ning seletanud, et näitas K Jle metsas töö ette kui kellegi volitatud esindaja. Samas ei mäletanud tunnistaja keda ta töö ettenäitamisel esindas. Hinnates eeltoodud tõendeid leidis kohus, et antud kuriteoepisoodide osas on tõendid vastuolulised. Erinevad tunnistajad on viidanud erinevatele metsavarguse toimepanemise korraldajatele - M Kule, V Vle, A Eile ja M Ple. Nimetatud vastuolu on jäänud kõrvaldamata ka kohtulike uurimiste käigus Pärnu ja Järva Maakohtus. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole vastuolud kõrvaldatud, tuleb neid tõlgendada süüdistatava kasuks ning lugeda A Ei süü antud kuriteoepisoodide osas mittetõendatuks. Metsavarguste toimepanemises 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini xxx maakonnas xxx vallas xxx külas xxx ja xxx maaüksustelt süüdistatav A E end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades, et tema metsas käinud ei ole, kuid teab, et raide tellis ja organiseeris, samuti realiseeris metsamaterjali R I. Kohus leidis, et A Ei süü on leidnud tõendamist ning seda järgmiste tõenditega – kannatanu V P avaldusega ja ütlustega selle kohta, et 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini on temale xxx külas kuuluval xxx maaüksusel toimepandud ebaseaduslik metsaraie, mille käigus on raiutud 156 kuusepuud ja 49 kaske ning tekitatud sellega kannatanule varalist kahju 70000 krooni ulatuses (t.l. 368-372).

-Kannatanu J P on avaldanud, et tema volitajale L Kale xxx külas kuuluvalt xxx maaüksuselt on 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini toime pandud ebaseaduslik metsaraie, millega tekitati varaline kahju 30000 krooni ulatuses (t.l. 373-377). -Tunnistaja A S ütlustega kohtus, kes tõendas, et xxx ja xxx maaüksuselt, millised asuvad kõrvuti raiuti ajavahemikus 2001 a. detsembrist kuni 2002 a. aprillini põhiliselt okaspuud, kusjuures raide „käekiri“ oli sarnane. Tunnistaja hinnangul oli enamus metsamaterjali välja veetud. Tunnistaja viibis juures kui K K ja V V näitasid sündmuskoha ette ning andsid ütlusi seletades, et metsa tõi neid A, s.o. süüdistatav ja korraldas metsaraide. -Tunnistaja H Ki ütlustega kohtuistungil selle kohta, et A E ise metsas ei käinud, kuid võis teda metsa kutsuda. Samas kinnitas tunnistaja, et ta sündmusi täpselt enam ei mäleta ja tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused on õiged (t.l. 402-403). Nimetatud ütlustest nähtub, et süüdistatav oli koos R Iega ja kutsus H.Ki metsa palki välja vedama näidates talle eelnevalt ka metsateatist. Saemehed V V ja K K töötasid ühel langil, J K aga teisel langil. Selle langi väljaveo eest, kus töötas J K tasus R I, teisel langil tehtud väljaveo eest aga A E. -H Ki kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused lähevad kokku K Ku ütlustega Järva Maakohtu istungil (I kd. t.l. 161) selle kohta, et teda kutsus tööle A E, kes ostis ka enne tööde alustamist bensiinijaamast saele bensiini. Metsa raius K K koos V Vga kahelt maatükilt, kusjuures piirid näitas ette ja tehtud töö eest maksis A E. -Tunnistaja R Ie ütlusest, millised kohus avaldas vastavalt KrMS § 291 p 5 kohtueelsel uurimisel (t.l. 407-411) ja Järva Maakohtus (I lisaköide t.l. 160-161) antud ütlustest nähtub, et üheaegselt raiuti metsa kahelt maaüksuselt – R Iele kuuluvast metsast ja kõrval asuvalt xxx maaüksuselt. R.Ie maalt raius J K, xxx maaüksuselt aga V V ja K K. Tunnistaja on kinnitanud, et xxx maaüksusel toimepandud metsaraide korraldas süüdistatav, kes realiseeris ka raiutud metsamaterjali. Sama on tunnistaja kinnitanud ka kohtueelsel uurimisel ning väitnud, et A E ähvardas teda sissekukkumise korral „kaasa tõmmata“. Tunnistaja ütlused kinnitavad H Ki ja K Ku ütlusi selles osas, et metsa raiuti ühel ajal nii R Ie maalt kui kõrval asuvatelt maadelt. R I on eitanud enda seotust väljaspool tema maad tehtud metsaraides. Samuti ei nähtu ei K Ku ega V V ütlustest, et nende töö korraldajaks ja piiride ettenäitajaks oleks olnud R I. -Ütluste olustikuga seostamise protokollis on R I ette näidanud kinnistute piirid ja kohad ning näidanud ette kus asub tema maa (t.l. 412-416). R Ie avaldatust nähtub samuti, et metsa tehti kahelt maalt – R Iele kuuluvalt xxx maaüksuselt (raius J K) ja kõrval asuvalt xxx maaüksuselt, mille raiet tema ei korraldanud. -Vastastamise protokolliga R Ie ja A Ei vahel (t.l. 417-421), millest ei nähtu et xxx ja xxx maaüksustelt toime pandud metsaraided oleks korraldanud ja organiseerinud R I (A Ei väited kohtus), küll on aga R.I kinnitanud, et A.E ähvardas teda vahelejäämise korral kaasa tõmmata. Kohtu hinnangul viitab see A.Ei soovile püüda vabaneda vastutusest veeretades süüd teisele isikule, R Iele. -Ütluste olustikuga seostamise protokolliga (t.l. 426-431), milles K K on ette näidanud sündmuskoha ning andnud ütlusi selle kohta kuidas tema koos V Vga A Ei ettenäitamise peale ja juhendamisel metsaraiet tegi. K Ku ütluste olustikuga seostamisel antud ütlustest nähtub, et töö korraldas A E, mitte R I. Ütluste olustikuga seostamisel avaldatu läheb kokku K Ku poolt Järva Maakohtus antud ütlustega. Kohtu hinnangul ei nähtu süüdistatava ja tunnistaja omavahelistest suhetest asjaolusid, mis põhjustaks tunnistaja poolt valeütluste andmist süüdistatava suhtes. –Tunnistaja M K avaldas kohtus, et A E käis puidufirmas YYY ühe talunikuga, kes soovis müüa puitu ning sõlmida leping. Tunnistaja hinnangul võis A.E olla talunikule abiks asjaajamisel. Hiljem selgus, et metsamaterjal laaditi autole mitte taluniku metsast vaid hoopis kõrval asuvast metsast.

-Tunnistaja V V ütlustega kohtueelsel uurimisel ja Järva Maakohtu istungil (t.l. 432-433, 899- 902, I lisaköide t.l. 161-162), milles tunnistaja on avaldanud, et A E kutsus tema ja K Ku xxx külla metsatööle, ostis eelnevalt sae jaoks bensiini ning viis tema ja K Ku punase Mazdaga metsa ning näitas ette koha. Samuti maksis süüdistatav tehtud töö eest. Tunnistaja on avaldanud, et süüdistatav viis teda eksitusse öeldes, et tegemist on R Iele kuuluva metsaga. V V ütlused lähevad kokku tunnistaja K Ku ütlustega. -Tunnistaja J K kinnitas kohtus, et tema tegi metsa ühe taluniku, nimega R maja juurest, kuid samal ajal töötasid V V ja üks teine noormees eemal, teisel metsatükil. J Kle maksis töötasu R I. Tunnistaja ütlused kinnitavad teiste tunnistajate (K K, H K, V V) ütlusi selle kohta, et tööd tehti üheaegselt nii R Iele kuuluval maal kui kahel teisel maaüksusel (xxx ja xxx). J K töö korraldajaks ja talle töötasu maksjaks oli R I, V V ja K Ku puhul aga A E. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A Ei süü metsavarguste toimepanemises xxx külas xxx ja xxx maaüksuselt, mis väljendus selles, et ta viis teadlikult eksitusse nii V V kui K Ku palgates nad tegema ebaseaduslikku metsaraiet, mille eesmärgiks oli metsamaterjali omastamine ja realiseerimine jättes neile mulje, et tegemist on seadusliku tegevusega taluniku R Ie maalt. Samuti viis A E eksitusse R Ie aidates vormistada lepingut tema nimele puidu realiseerimiseks realiseerides selle lepinguga hoopis ebaseadusliku metsaraidega raiutud puitu. Metsavarguse toimepanemises septembrist novembrini 2002 a. xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas AS YYY maaüksuselt süüdistatav A E end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades kohtus, et ta ei ole nimetatud metsavargust toime pannud ning ei tea midagi selle toimepanemisest. Kohus leidis, et süüdistatava süü on leidnud tõendamist ning seda järgmiste tõenditega – Tsiviilhageja YYY AS avaldusega (t.l. 453-457) selle kohta, et ajavahemikus septembrist kuni novembrini 2002 a. pandi neile kuuluvalt xxx maaüksuselt toime metsavargus, millega tekitati varalist kahju summas 25200 krooni. -Keskkonnainspektsioon on tõendanud kuriteosündmust ja seda, et ebaseadusliku metsaraidega tekitati riigile 19367 krooni keskkonnakahju (t.l. 472). -Tunnistaja H P tõendas kohtus ebaseadusliku metsaraide toimepanemist süüdistuses toodud ajavahemikul kinnitades, et raiutud oli valikuliselt umbes 100 tihumeetrit metsa. -Tunnistaja A K tõendas kohtus, et 2002 a. sügisel, xxx külas tegi ta metsa. Tunnistaja kinnitas, et metsa viis ta A E ning töötas ta A Eile. Tunnistaja ütlustest nähtub, et A.E viis A.Ki tööle palkamisel eksitusse öeldes tunnistajale, et tegemist on tema metsaga. Tunnistaja töötas metsas koos V Vga. -Ütluste olustikuga seostamise protokolliga, milles A K on sündmuskoha ette näidanud ning andnud ütlusi metsaraide toimepanemise kohta (t.l. 487-492) ja millised lähevad kokku A Ki poolt kohtus antud ütlustega. Tunnistaja on kinnitanud, et raius A Ei tellimisel koos V Vga umbes 100 tihumeetrit metsa, millest realiseeriti umbes 30-40 tihumeetrit. Tunnistaja poolt avaldatud kogused lähevad kokku metsaomaniku ja Keskkonnainspektsiooni poolt avaldatud kogustega. -V V ütlustega kohtueelsel uurimisel (t.l. 494, 899-902) ja Järva Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 168-169), milles tunnistaja on andnud samasisulisi ütlusi A Ki ütlustega. V.V ütlustest nähtub, et tema ja A Ki viis metsa süüdistatav, kellel oli kaasas metsateatis ja kes näitas ette koha kust raiuda. Metsamaterjali realiseeris A E. Tunnistaja on kinnitanud, et teda püüti kohtueelse uurimise ajal mõjutada nii süüdistatava kui tema ema poolt, kusjuures süüdistatav ähvardas põlema panna V V maja. V.V on kohtus kinnitanud, et tema poolt antud ütlused on õiged ning ei ole ajendatud lahkhelidest rahaliste suhete pinnalt süüdistatavaga. Kohus leidis, et kuna V V ütlused lähevad kokku ka A Ki ütlustega kohtus, siis ei ole kohtul alust nendes kahelda.

-A Ki ja V V ütlused lähevad kokku ka V V poolt läbiviidud ütluste olustikuga seostamise protokolliga (t.l. 495-499), milles tunnistaja on ette näidanud sündmuskoha ning andnud ütlusi varguse toimepanemise viisi ning raiutud koguste kohta (mahasaetud 100 tihumeetrit ning välja veetud 30-40 tihumeetrit). Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A Ei süü nimetatud kuriteoepisoodi toimepanemises, s.o. selles, et süüdistatav palkas teadlikult ebaseaduslikku metsaraiet tegema A Ki ja V V, viies nad eksitusse jättes neile metsateatise näitamisega mulje nagu oleks tegemist seadusliku tegevusega. Ebaseadusliku raidega tehtud palgid realiseeriti süüdistatava poolt. Varguse toimepanemises oktoobrist kuni 10. detsembrini 2002 a. xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas V Tile kuuluvalt xxx maaüksuselt süüdistatav end süüdi ei tunnistanud seletades, et ta ei ole ebaseaduslikku metsaraiet teinud ega palgalist tööjõudu selleks kasutanud. Süüdistatav peeti küll sündmuskoha lähedal metsavarguse toimepanemise ajal kinni, kuid tema ütlustel viibis ta seal juhuslikult, kuna soovis U P nimelise isikuga autoga ringi sõites vestelda. Kohus leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda järgmiste tõenditega – Kannatanu V T on avaldanud, et talle tekitati ebaseadusliku metsaraidega varalist kahju 70000 krooni ulatuses (t.l. 546-551, 612-614). -Keskkonnainspektsioon on avaldanud, et xxx vallas xxx kinnistul toimepandud metsavargusega tekitati riigile keskkonnakahju 15525 krooni ulatuses (t.l. 543). -Tunnistaja E M seletas kohtus, et nemad, keskkonnainspektsiooni töötajatena koos A Sga saabusid sündmuskohale ning avastasid sealt äsja toimunud metsaraide. Samuti oli kohapeal traktor, mille juht esitas tööde tegemise kohta tööettevõtu lepingu (t.l.561). Kontrollimisel selgus, et sinna kinnistule metsateatist välja antud ei olnud ning raie oli seega ebaseaduslik. Ajal kui oodati sündmuskohale politseid, sõitis neist mööda tumesinist värvi Ford Sierra ning mitmel korral helistati traktoristile. Traktorist U A teatas, et autos on isikud, kes on metsaraidega seotud ja teda palganud mehed, kuid ta ei teadnud nende nimesid. Kui tunnistaja A S avastas nimetatud auto veidi eemal, ühelt kõrvalteelt, siis üheks autos viibinud isikuks oli süüdistatav A E. -Tunnistaja A S avaldas kohtus, et viibis xxx kinnistul kahel korral. Saabunud sündmuskohale, avastas tunnistaja metsamaterjali välja vedava traktori ning selle juht U A näitas A Sle lepingut, mis aga ei õigustanud metsaraide toimepanemist. Omanikuga ühendust võttes sai A S teada, et metsaraie ei ole õiguspärane. Ajal kui sündmuskohal viibisid keskkonnainspektsiooni töötajad ja ootasid politsei saabumist, sõitis neist mööda tumesinine Ford Sierra sõiduauto ning traktoristile tehti mitu kõnet. Leidnud nimetatud sõiduauto veidi maad eemal, Lelle – Vahastu teel, ühe maja juures, avastas tunnistaja, et auto tagaistmele jope alla oli end ära peitnud süüdistatav A E. Veel viibisid autos U P ja A M. Hinnates A Ei viibimist sündmuskohal, asus kohus seisukohale, et see ei olnud juhuslik. Süüdistatav on väitnud, et sattus sündmuskohale juhuslikult samal ajal kui seal viibisid keskkonnainspektsiooni töötajad ning tema sealviibimise põhjuseks oli „isiklikku laadi vestlus autos U Pga“. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline süüdistatava juhuslik sinna sattumine. xxx kinnistu asub xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas. Nimetatud koht asub keskkonnainspektsiooni töötajate ütluste kohaselt ja toimiku materjalidest nähtuvalt täiesti kõrvalises, inimasustuseta kohas, kus ei liikle sõidukeid ning kuhu pääseb kõrvaliste kruusakattega metsateede kaudu. U P elukohaks oli xxx maakond xxx linn (t.l. 576), A Eil xxx maakond, xxx vald, xxx, A Mel aga xxx maakond, xxx vald, xxx (t.l. 569). On täiesti ebatõenäoline, et hoopis mujal elavate isikute omavaheliseks jutuajamiseks sattus „juhuslikult samal ajal just see koht“. Samuti on juhusliku sealviibimisega vastuolus sõidukis viibinute käitumine, mis seisnes selles, et jälgiti keskkonnainspektsiooni töötajate sündmuskohal viibimist, püüti võtta mobiiltelefoniga traktoristiga ühendust olukorrast teadasaamiseks,

samuti jäädi lähedusse ootama ja sündmuste käiku jälgima. Tunnistaja A S ütlustest nähtuvalt püüdis süüdistatav A E enda viibimist sõidukis varjata peites end tagaistmele jope alla. Mõistlikku ja usutavat selgitust sündmuskohal viibimise kohta ei ole Järva Maakohtu istungil andnud ka U P (I lisaköide t.l. 172). -Tunnistaja U Ai ütlustega kohtus, kes tõendas, et ta töötas xxx kinnistul väljavedajana süüdistatava A Ei tellimisel. Tööle asumisel arvas tunnistaja, et tegemist on A Eile kuuluva metsaga, kuna süüdistatav näitas talle metsateatist (t.l. 562). U A vedas metsa välja 2-3 päeva umbes 30 tihumeetrit päevas ning metsamaterjaliks oli põhiliselt kuusepalk. Tunnistaja kinnitas, et toimikus oleval tööettevõtu lepingul (t.l. 561) on tema allkiri ning lepingu andis talle süüdistatav A E. Tunnistaja kinnitas ka seda, et A.E on teda mõjutanud ning nõudnud, et U.A nimetaks tööde tellijana ja korraldajana A Ki nime. Samuti kinnitas tunnistaja, et sündmuskoha lähedal viibinud Ford Sierras viibis kinnipidamisel ka süüdistatav. Tunnistaja U Ai Pärnu Maakohtus antud ütlused on vastuolus ütlustega, millised tunnistaja on andnud 10.12.2002 a. tunnistajana ülekuulamise käigus (t.l. 559) ning milles U.A on väitnud, et töö tellijaks ja korraldajaks oli A K. 01.06.2004 a. läbiviidud vastastamise protokollist (t.l. 567) U Ai ja A Ki vahel aga nähtub, et nad teineteist üldse ei tunne. U.A on vastastamisel kinnitanud, et A K ei ole see isik, kes temalt metsaveoteenust tellis, samuti ei ole A K andnud U Aile tööettevõtu lepingut ega maksnud talle palka. Kuivõrd tunnistaja U Ai vastastamise käigus antud ütlused lähevad kokku tema ütlustega kohtus, ei ole kohtul alust nendes kahelda. -U Ai kohtuistungil antud ütlused lähevad kokku A Ki ütlustega kohtus, kes kinnitas, et töö ettevõtu leping, mis sõlmiti tema ja U Ai vahel ei ole tema koostatud, vaid see koostati A Ei dikteerimisel. A K kinnitas sarnaselt U Aiga, et tööde korraldajaks ning tema palkajaks oli A E, kes väitis tunnistajale, et tegemist on tema maaga. A K kinnitas veel seda, et töötas metsas koos V Vga ning töö lõppes keskkonnainspektsiooni vahelesekkumise tõttu. -A Ki kohtus antud ütlused lähevad kokku ütluste olustikuga seostamise protokollis antud ütlustega (t.l. 647-648), milles A K on ettenäidanud sündmuskoha ning andnud ütlusi metsaraide toimepanemise kohta. A Ki ütlustest nähtub, et tema ja V V viis metsa A (s.o. süüdistatav), kes näitas ette raielangi ja andis juhiseid, millist puitu langetada. Samuti nähtub A Ki ütlustest, et A E viis neid eksitusse öeldes, et tegemist on talle kuuluva metsaga. A K on kinnitanud veel seda, et metsamaterjali pidid nad realiseerima koos süüdistatavaga ning selleks tellis süüdistatav metsaveo auto. -A Ki ja A Ei vastastamise protokolliga kohtueelsel uurimisel (t.l. 652-655), mille käigus on A.K kinnitanud, et traktoristiga sõlmitud töö ettevõtu lepingu koostas tema A Ei dikteerimisel, samuti on ta xxx kinnistul raiunud koos V Vga metsa A Ei tellimisel. Vastastamise protokollis antud A Ki ütlused lähevad kokku tema ütlustega kohtus, samuti U Ai kohtus antud ütlustega. Kohtu hinnangul ei nähtu A Ki ja A Ei omavahelistest suhetest asjaolusid, mis põhjustaks A Ki poolt valeütluste andmist A Ei vastu. -Tunnistaja V V kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (t.l. 622, 626-628), milles tunnistaja on kinnitanud, et teda kutsus metsa tööle A E, kes andis tööks bensiini ning õli. A E viis tunnistaja metsa, näitas ette kohad kus raiuda, samuti juhendas millist puitu (kuuse ja männipuud) raiuda. Veenmaks tööde seaduslikkuses näitas süüdistatav metsateatist ning lubas töö eest tasuda 60 krooni tihust. Samuti avaldas süüdistatav tunnistajale, et tema on metsa omanik. Koos V Vga töötas metsas ka A K. Kohtu hinnangul lähevad V V ütlused kokku A Ki kohtus ning ka kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, samuti tunnistaja U Ai ütlustega, mistõttu kohtul ei ole alust nendes kahelda. Samasisulisi ütlusi on V V andnud ka Järva Maakohtus (I lisaköide t.l. 172). -Ütluste olustikuga seostamise protokolliga, milles V V on ette näidanud sündmuskoha ning andnud ütlusi metsaraide toimepanemise kohta (t.l. 629-633). Ütluste olustikuga seostamise protokollis kajastatud ütlused lähevad kokku V V nende ütlustega, millel kohus juba peatus.

Lähtudes eeltoodud tõenditest, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist see, et A E palkas ebaseadusliku metsaraide tegemise, metsamaterjali omastamise ja selle realiseerimise eesmärgil tööle V V ja A Ki ning metsa väljavedajaks U Ai viies nad eksiteele näidates neile metsateatist ning kinnitades, et tegemist on talle kuuluva metsamaaga. Varguse toimepanemises 2002 a. oktoobris xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas asuvalt xxx valla tagavaramaalt süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades, et talle helistas V V, kes palus A Eil ennast metsa viia. Ebaseadusliku metsaraide korraldamist ja metsa realiseerimist süüdistatav eitas. Kohus leidis, et nimetatud kuriteoepisoodi osas ei ole süüdistatava süü tõendamist leidnud – tunnistaja A S ütlusest kohtus nähtub, et tema sattus sündmuskohale pärast teate saamist ning avastas seal toimunud ebaseadusliku, väikese ulatusega metsaraide. Tunnistaja ei kinnitanud kohtus, et nimetatud teo oleks toime pannud süüdistatav. -Keskkonnainspektsioon on avaldanud, et tekitatud oli 125 krooni keskkonnakahju ning 508 krooni omanikukahju (t.l. 845). Samas ei viita nende poolt avaldatu konkreetsele süüdlasele või süüdlastele. -Sündmuskoha vaatlusprotokoll (t.l. 818-828) tõendab antud juhul üksnes kuriteosündmuse toimumist. -Tunnistaja J J ütlustest kohtueelsel uurimisel (t.l. 875-876) ja Järva Maakohtus ( I lisaköide t.l. 176) ei nähtu, et ta tunneks A Eit ning et A E seonduks antud kuriteoepisoodiga. -Tunnistaja J K ei kinnitanud kohtus süüdistatava süüd antud kuriteoepisoodi toimepanemises. -Tunnistaja M K on Järva Maakohtu istungil (I lisaköide t.l. 176-177) kinnitanud, et ta ei tea Valgma külas toimepandud metsaraidest midagi ning et ta ei ole A Eiga seal käinud. Samuti ei ole ta A Ei konkreetsele, süüdistuses äratoodud osale nimetatud kuriteoepisoodi toimepanemises viidanud ka kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (t.l. 910-911, 917-918) ning vastastamisel A Eiga (t.l. 912-916) -Ainsana on nimetatud kuriteoepisoodi osas andnud ütlusi süüdistatava vastu V V (t.l. 889- 892, 899-902, 903-908), kuid kuna need ei ole kohtuliku uurimise käigus leidnud kinnitamist teiste tõenditega, luges kohus V V poolt avaldatut ebapiisavaks A Ei süüdimõistmiseks antud kuriteoepisoodis. Kuna kohus ei tuvastanud kohtuliku uurimisega muid ümberlükkamatuid otseseid tõendeid, mis kinnitaksid A Ei süüd, tuleb ta antud kuriteoepisoodis õigeks mõista.

Kohus leidis, et süüdistatav oma tegevusega viis eeltoodud isikud eksitusse pettusega väites neile, et tegemist on seadusliku tööga näidates selle kinnituseks neile enne tööde alustamist metsateatiseid, viidates sellele, et tegemist on omaniku maaga kellelt on antud nõusolek raide tegemiseks (kuriteoepisoodid detsembrist 2001 a. kuni 2002 a. aprillini xxx vallas, xxx külas, kus ühel ajal tehti raiet nii R Ie maalt seaduslikul alusel omaniku nõusolekul, kui kõrvalasuvatelt A P ja L Ka maadelt, mille puhul süüdistatav väitis, et ka seal on tegemist R Iele kuuluva maaga) või väitis, et tegemist on talle (s.o. süüdistatavale) kuuluva maaga. Kuivõrd pole tuvastatud, et metsaraide vahetud täideviijad, nn. raie – ja saemehed, traktoristid ja autojuhid oleks olnud teadlikud tegelikest asjaoludest, puudub nende käitumises tahtlus kuriteo toimepanemiseks ning see välistab vastutuse kuriteo toimepanemise eest. Eeltoodu välistab ka kuriteole kihutamise A Ei poolt kuivõrd kuriteole kihutamine tähendab teise isiku kallutamist õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist, kus tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu Käesolevas kriminaalasjas ei ole taolist tahtlust tuvastatud, kuivõrd vahetud täideviijad tegutsesid eksimuses. Metsamaterjali väljaviimise ja realiseerimise osas asus kohus seisukohale, et kõikides kuriteoepisoodides, milles kohus luges süüdistatava süü tõendatuks on täheldatav see, et metsamaterjal oli metsaraide avastamisel kas täielikult või osaliselt metsast välja veetud ning realiseeritud. Kohus on seisukohal, et kuigi puuduvad otsesed tõendid selle kohta kellele ja millise hinnaga metsamaterjal realiseeriti, ei välista see süüdistatava vastutust taolise tegevuse eest. Tunnistajad on korduvalt oma ütlustes viidanud sellele, et metsamaterjali väljaveo ning äraviimise korraldas süüdistatav. Hinnates tuvastatut, ei ole tõenäoline, et süüdistatav korraldas ebaseadusliku metsaraide, lasi materjali traktoriga välja vedada ning jättis selle realiseerimata. Tunnistajad V V, J K, K K, samuti traktoristid- metsa väljavedajad on väitnud, et tööle kutsumisel lubas A E neile tasuda töö eest, samuti on nad kinnitanud enamus juhtudel töötasu saamist süüdistatavalt. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kordagi, et töömeestele oleks ebaseaduslike raiete puhul palka maksnud V V või mõni muu isik. Nimetatud asjaolu kinnitab palgalise tööjõu kasutamist süüdistatava poolt ebaseadusliku metsaraide teostamisel ja metsamaterjali omastamisel. Samuti viitab see sellele, et süüdistatav sai varalist kasu metsamaterjali realiseerimisest ning see võimaldas tal tasuda tehtud töö eest. Asja kohtulikul uurimisel viitas A E mitmetele isikutele kui kuriteo tegelikele toimepanijatele viidates nii Mle, V Vle kui R Iele. Kohus leidis, et süüdistatava taolised viited on paljasõnalised ja ajendatud tema soovist vabaneda vastutusest. Hinnates eeltoodud isikuid, leidis kohus, et ei ole tuvastatud kuriteo toimepanek nende poolt. M osas puuduvad üldse usaldusväärsed andmed sellise isiku olemasolu ning tema tegevuse kohta. V V puhul on tegemist isikuga, keda on korduvalt palgatud metsatöödele raie- ja langetustöid tegema. Järva Maakohtu istungi protokollist nähtub, et V V näol oli tegemist töötu isikuga, kes elatus juhu- (peamiselt metsatööde) tegemistest. R Ie puhul oli tegemist isikuga, kes A Ei väidete kohaselt vajas A.Ei abi asjaajamisel. Arvestades kuritegude toimepanemise skeemi, mis eeldas sobivate, omanikest eraldi, kaugemal asuvate metsamaade kindlakstegemist, nendel maadel langetus- ja raietööde korraldamist, metsamaterjali äraveo ja realiseerimise organiseerimist, samuti raietööde seaduslikkuses mulje loomist võltsitud metsateatistega, siis nõuavad taolised ettevõtmised vastavaid kogemusi ja oskusi, mis on aga eelnimetatud isikute puhul ebatõenäoline. A Ei eluloolistest ja teda iseloomustavatest andmetest aga nähtub, et ta on pikemat aega tegelenud puiduäri ning maade ostu – müügi ja vahendustegevusega (t.l. 805). Kohtu hinnangul viitab see tema teadmistele ja kogemustele metsanduse vallas, samuti oskustele suhelda erinevate isikutega veenmaks neid ühinema temapoolsete ebaseaduslike ettevõtmistega. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks erinevate tunnistajate nagu J.K , V.V, A.K, K.K jt. poolt valeütluste andmist A Ei vastu, kuna tunnistajaid on üle kuulatud erinevatel aegadel ja erinevate isikute poolt, samuti on nende puhul läbi viidud vastastamisi

süüdistatavaga kui ütluste olustikuga seostamisi. Tunnistajate ütlustest ei nähtu viiteid teistele kuriteo toimepanemises süüdiolevatele isikutele peale süüdistatava. Samuti on ebatõenäoline, et nad kõik oleks omavahel kokku leppinud anda alusetuid süüdistavaid valeütlusi süüdistatava vastu. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist A Ei süü tahtliku kuriteo toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o. võõra vallasasja, metsamaterjali äravõtmises omastamise eesmärgil kokku 10 kuriteoepisoodis vahendliku täideviimise vormis palgalist tööjõudu kasutades, kuid ei ole leidnud tõendamist tema süü kuriteo toimepanemises neljas kuriteoepisoodis. Karistuse mõistmisel A Eile lähtus kohus järgmistest asjaoludest : Süüdistatava A Ei käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Antud kuriteo toimepanemise ajal oli ta kahel korral kohtulikult karistatud nii rahalise karistuse kui tingimusliku vangistusega, kusjuures mitmed kuriteoepisoodid on tema poolt toime pandud katseajal. Järva Maakohtu Kriminaalhooldusosakonnast antud iseloomustusest nähtub (t.l. 962-963), et A E on oma käitumisega väljendanud hoolimatust kehtestatud reeglite ja normide vastu kehtestades endale ise reeglid pidamata vajalikuks kinni pidada seadustest, kuna need olevat tema hinnangul „ahistavad“. Samuti on ära märgitud A Ei poolt hooletut suhtumist kriminaalhooldusesse ning hooldaja poolt kehtestatud kohustustesse. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on isiku karistamise aluseks tema süü. Kohus leidis, et A E on antud juhul süüdi tahtliku kuriteo toimepanemises, mis väljendus korduvate ebaseaduslike metsaraiete ja metsamaterjalide varguse skeemide toimepanemises ning mille tulemusena tekitati ulatuslikku varalist kahju kannatanutele. Arvestades eeltoodud iseloomustavaid andmeid ja seda, et A E ei ole väljendanud kahetsust oma tegevuse suhtes, vaid on püüdnud oma käitumist õigustada ning varjata, süüdistades teisi isikuid, leidis kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel A Eile tuleb arvestada seda, et A Ei poolt on osa kuriteoepisoode toime pandud siis kui ta kandis Lääne – Viru Maakohtu otsusega mõistetud tingimuslikku karistust. Samuti tuleb liitkaristuse kohaldamisel arvestada tema puhul 21.01.2005 a. Järva Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistust 4 kuud vangistust ning liitkaristust 3 aastat ja 10 kuud vangistust, millest oli 22.04.2004 a. seisuga kandmata 3 aastat 9 kuud ja 21 päeva vangistust. Kuivõrd kohaldatav liitkaristus ei tohi KarS § 64 lg 3 kohaselt ületada KarS- i eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära, tuleb A Eile kohaldada liitkaristusena 5 aastat vangistust. Tsiviilhagid, esitatud kannatanute poolt on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele nende kannatanute osas nendes kuriteoepisoodides, milles kohus luges A Ei süü tõendatuks ja seda 18000 krooni T Neksi, 15000 krooni V Ei, 30000 krooni A S, 70000 krooni A P, 30000 krooni L Ka, 25200 krooni YYY AS, 70000 krooni V Ti kasuks. Eesti Vabariigi tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele osaliselt kuivõrd kohus leidis, et osades kuriteoepisoodides s.o. 2002 a. märtsis – aprillis xxx maakonnas, xxx vallas xxx külas, 2002 a. aprillis ja juulis xxx maakonnas, xxx vallas, xxx külas ja 2002 a. oktoobris xxx maakonnas, xxx külas toime pandud metsavarguseepisoodides, milles on kannatanuks tunnistatud Eesti Vabariik, ei ole A Ei süü tõendamist leidnud. Nende kuriteoepisoodide osas tuleb tsiviilhagid jätta läbi vaatamata. Ülejäänud osas kuulub kohtu arvestuste kohaselt A Eilt välja mõistmisele 37539 krooni omaniku- ja 34892 krooni keskkonnakahju. Asitõendina on kriminaalasja toimiku juurde liidetud A Ei kiri. Nimetatud asitõend tuleb jätta kriminaalasja juurde. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb süüdistatavalt A Eilt välja mõista 4500 krooni sundraha riigi tuludesse.

Teet Olvik Kohtunik