1-06-7981\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-7981 (kohtueelses menetluses nr 06284000132) riik H.E versus Asja lahendamise menetlus kirjalik käskmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Prokurör Milja Janson

Süüdistatav H.E Süüdistus KarS § 120 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada H.E süüdi (KarS) § 120 järgi ja mõista talle rahaline karistusseadustiku

karistus 100 (ükssada) päevamäära, s. o 5 000 (viis tuhat) krooni; tühistada H.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega:

2.1 riigi kasuks sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) ja muu välja mõista H.E-lt menetluskulu 996 (üheksasada üheksakümmend kuus) krooni;

2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 SEB Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874);

3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Prokuratuuri taotlus

Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses H.E süüdimõistmist KarS § 120 järgi ja karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 5 000 krooni.

2. Süüdistus, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

H.E-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon

H.E on süüstatud selles, et tema, 12. veebruaril 2006. a kella 9 paiku Viljandi maakonnas xxxxxxxx korteris ähvardas oma elukaaslast Diana Timofejevit maha lüüa ning samal päeval kella 13 paiku Tarvastu vallas Vardja suurfarmis viskas Diana Timofejevi suunas hargi. Diana Timofejevil oli alust karta oma elu ja tervise pärast, kuna H.E on varem tekitanud tema lapsele tervisekahjustuse ning hargi viskamise tõttu oli kannatanu elu ohus.

H.E tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 120 järgi ähvardamisena, s. o tapmise ähvardamisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist. 2.2.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. 2.3.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS §

254 kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. H.E tuleb käskmenetluses KarS § 120 järgi süüdi tunnistada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kuritegu KarS § 120 järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja H.E süü suurust, on põhjendatud H.E karistamine rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 5 000 krooni.

4. Kriminaalmenetluse kulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s. o 4 500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Süüdistatavatele on määranud kaitsja prokuratuur. Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrustega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud süüdistatavatel hüvitamisele kuuluvaks summaks 973.50 krooni.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 22.50 krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb H.E-lt välja mõista riigi kasuks sundraha 4500 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 996 (973.50+2250) krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb H.E-lt välja mõista riigieelarve kuludesse sundraha 4500 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 973,50 krooni ja 22,50 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.

Toomas Lillsaar

Kohtunik