1-06-7772\1 · 1-06-7772\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2006.a Tallinn Kriminaalasja number

1-06-7772 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok, sekretär Merike Kunnus Taotlus ennetähtaegseks karistuse kandmisest vabastamiseks Esitas Murru Vangla Süüdimõistetu

A.S

Prokurör

Süüdi mõistetud 07.03.2005.a Tartu Ringkonnakohtu poolt. Tü- histatud Jõgeva MK otsus osaliselt. Mõistetud KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KrK § 41 lg 1 alusel, liites Jõgeva MK 29.10.1998 otsusega mõistetud kandmata karistus (5k) osaliselt, liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 12.01-09.07.1999 ning ärakandmisele kuulus 2 aastat 2 kuud 2 päeva vangistust. 02.11.2004 Jõgeva MK – KrK § 139 lg2 p1,2,3 järgi, karistuseks 6 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Jõgeva MK 29.10.1998 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5k) võrra ja rakendades KrK § 41 lg 1 liideti mõistetud karistused osaliselt ning liitkaristuseks 6 kuud 26 p vangistust. KarS § 68 lg1 alusel ar- vati mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 12.01-09.07.1999 ning ärakandmisele 28 päeva vangistust. KarS § 66 lg 1 kohaselt kuulub vangistus kandmisele ositi 2 päeva kaupa 14-l järjestikusel nädalavahetusel. Eneli Pau

Vangla esindaja

Malle Antsmäe RESOLUTSIOON KarS § 76 ja KrMS § 432 lg 3 alusel Murru Vangla taotlus A.S ennetähtaegselt vabastamiseks rahuldada. A.S määrata Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla ühes allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja pikkuseks on ärakandmata karistusaja ulatus tegeliku vabanemise seisuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta. A.S vabastada määruse jõustumisel. on katseajal kohustatud täitma KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid: p 1. elama kohtu määratud alalises elukohas ((); p 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; p 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; p 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; p 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse teinud kohtule.

Määruse motiivid. Vangla taotlusest nähtub järgmist:

A.Skäitumine vanglas on olnud rahulik ja distsiplineeritud. Kannab karistust avavanglaosakonnas. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt ja korrektselt, täidab töötajate poolt antud korraldusi. Töötas AS-ile Eesti Vanglatööstus kuuluvas pesumajas. Ühel korral on kohaldatud soodustust töötamiseks väljaspool vangla territooriumi. Töösse suhtub kohusetundlikult, täidab kõiki tööüleandeid täpselt ja korrektselt. Tööandja on rahul. Toimepandud kuriteosse suhtub kriitiliselt. Kahetseb toimepandut ja süüdistab juhtunus iseennast. On olnud aega ennast analüüsida ja aru saada minevikus tehtud vigadest. Edaspidi soovib tehtud vigu mitte enam korrata ning elada seaduskuuleka kodanikuna. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning isa nõusolek toetada materiaalselt. Kui kinnipeetava vabanedes ei asu tööle ning ei arvesta kriminaalhooldusametniku ja isa nõuannetega, on uue kuriteo toimepanemise risk kriminaalhooldaja hinnangul olemas. Samas kui kinnipeetav on teinud vangistusest vajalikud järeldused, avaldanud tõsist soovi oma elu parandada ja edaspidi õiguskuulekalt elada ning arvestab kriminaalhooldusametniku soovitustega, on tema vabastamine võimalik.

Prokurör toetab vangla taotlust. Kohus leiab, et A.Son võimalik enne tähtaega vangistusest vabastada arvestades toimepandud kuritegu, vangla hinnangut tema käitumisele, isku enda suhtumist toimepandusse ning prokuröri seisukohta. ning

Anne Ennok täitmiskohtunik