4-06-2109\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-06-2109

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2006. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2109 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik V.V Kohtuvälise menetleja esindaja Marili Reinek RESOLUTSIOON

1. V.V süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva. 2. V.Vle määratud aresti kandmise aja algust lugeda alates V.V poolt karistuse kandmisele asumisest ning määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest kuulub ärakandmisele hiljemalt 30.10.2006. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada V.V suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest. 3. V.Vlt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 845 (kaheksasada nelikümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 00231000015. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.06.2006.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

05.05.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 831528 selles, et 05.05.2006 kella 02.30 ajal peeti taksos Tallinn-Narva mnt 13 kilomeetril kinni V.V, kes toimetati AS Kallavere Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1797 nähtuvalt tuvastati 05.05.2006 kell 02.32 AS Kallavere Haiglasse toimetatud menetlusalusel

isikul joove bensodiasepiinidest ja marihuaanast, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Menetlusalune isik on menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli märkinud, et suitsetas tankla juures heroiini.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli menetlusaluse isiku nimetatud elukoha aadressil kätte antud allkirja vastu menetlusaluse isikuga koos elavale täiskasvanud isikule. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku juureolekuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvidest on osa tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so pikemaajalist aresti, kuivõrd menetlusalune isik on järjest samalaadseid väärtegusid toime pannud.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku selgitusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise korduvalt rahatrahvidega, milised on senini tasumata. Peale selle on teda karistatud teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest ning osa määratud rahatrahvidest on tasumata. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul alaline ja legaalne sissetulek, mistõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus vajalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik