1-06-6342\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juunil 2006. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-6342 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi

B.J-i (B.J) süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Marju Persidskaja Süüdistatav B.J

Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; töökoht: juhutööd; tõkend: elukohast lahkumise keeld;

karistatus: kriminaalkorras varem karistatud kaheksal korral, väärteokorras varem karistatud neljal korral; Kaitsja vandeadvokaat Heia Vuchmann

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 4, § 249, § 311 ja § 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.J KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks 10 (kümme)

kuud vangistust.

KarS § 74 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.J ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime (kahe) uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on B.J

kohustatud täitma

kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS § lg sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas,

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata B.J katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna

Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab B.J-i katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

B.J-ile kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 ja 189 lg 2 alusel mõista B.J-ilt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1368 (tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni ja 80 senti;

 postikulu 19 (üheksateist) krooni ja 80 senti.

Kohtuotsuse vabatahtliku täitmise korral on menetluskulu võimalik tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr

10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874. Juhul, kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (dokumendile märkida kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist te atatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15. peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu

B.J süüdistatakse selles, et tema 09.11.2005. a kella 16.00 paiku Tartumaal korteris peksis oma kasuisa V.T. rusikatega pea ja näo piirkonda, millega tekitas V.T. ninaluu murru, vasaku silma hematoomi ja füüsilist valu. Sellega pani B.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese peksmise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.J-ile karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 alusel mõistetavat vangistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui B.J ei pane toime 2-aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et B.J, tema kaitsja ja prokuröri vaheline kokkulepe on sõlmitud KrMS §-de 239-245 sätteid järgides. Kohus on veendumusel, et B.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. B.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista sundraha, milline summa vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 4500 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1368,80 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 19,80 krooni.

Kohtunik