4-06-976\1 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-06-976

Otsuse kuupäev 21.06.2006

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuasi JR väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 21.02.2006 otsus väärteoasjas nr: 2590,06,000540

Kaebuse esitaja menetlusalune isik JR

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 21.06.2006 Rakvere kohtumaja

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

J R kaebus rahuldada. Tühistada Ida Politseiprefektuuri (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 21.02.2006 otsus väärteoasjas nr: 2590,06,000540, millega karistati J R’t (isikukood xxxxx, elukoht xxxxx) liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o. 11 400 krooni, karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus.

Mõista J R’le liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o. 6000 krooni.

Mõistetud rahatrahvist tasuda igakuuliselt 10. kuupäevaks 500 krooni kuni trahvi täieliku tasumiseni Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065064. Maksekorralduse koopia rahatrahvi ositi tasumise kohta esitada või saata igakuuliselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleile (Rohuaia 8, 44308 Rakvere).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus

2 menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabel Aleksei Savvi koostas menetlusalusele isikule J R 29.01.2006 väärteoprotokolli AB 756106 selle kohta, et J R 29.01.2006 kell 23.22 Lääne-Viru maakonnas xxx linnas xxx tänaval, liikudes xxx tänava suunas, juhtis sõiduautot, olles joobe seisundis. Sellega rikkus menetlusalune isik JR LE § 76 p 1 nõudeid, mille eest on vastutus ette nähtud liiklusseaduse §-s 7419.

Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 21.02.2006 otsusega väärteoasjas nr: 2590,06,000540 karistati menetlusalust isikut J R liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o. 11400 krooni, sest JR 29.01.2006 kell 23.22 Lääne-Viru maakonnas xxxx linnas xxxx tänaval xxxxx tänava suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes seega LE § 76 p 1 nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik J R.

Menetlusalune isik J R oma kaebuses väidab, et õlle joomisest oli möödunud piisavalt palju aega, mistõttu ta tundis ennast kainena ja otsustas sõita, et auto garaaži ära viia. Menetlusalune isik J R tunnistab oma süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult väärteo toimepanemist. Menetlusalune isik J R kinnitab, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, samuti ei oma ta kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest. Menetlusalune isik J R tõendab kohtule, et töötab xxxxx alates 14.02.2005, kus väljamaksmisele kuuluv töötasu on keskmiselt xxxx krooni kuus. Menetlusalune isik J R väidab, et tal puuduvad rahalised vahendid nii suure trahvi tasumiseks, sest tasuda tuleb nii korteri kommunaalmaksete, tarbitud elektrienergia kui ka telefoniteenuste eest. Menetlusalune isik JR kinnitab, et elab koos abikaasa G R kahekesi, kuid abikaasa on töötu ja majanduslikult temast sõltuv. Menetlusalune isik J R palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha antud asjas uus otsus, millega vähendada temale määratud rahatrahvi suurust, ühtlasi soovib ta määratud rahatrahvi ajatamist maksegraafiku alusel 12 kuu jooksul. Menetlusalune isik JR ei soovinud kohtuistungist osa võtta.

3. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas 05.05.2006 on seisukohal, et määratud karistus on proportsionaalne, sest arvestades riigis kujunenud olukorda liiklusohutuse osas, kus joobes autojuhid põhjustavad üle ühe kolmandiku inimvigastustega lõppenud liiklusõnnetustest, võib joobeseisundis autojuhtimist lugeda ühiskondlikult eriti taunitavaks. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond palub jätta nende poolt väärteoasjas tehtud otsus muutmata. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond kohtuvälise menetlejana on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

3 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. LE § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt liiklusseaduse § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 20 lg 6 alusel toimub joobeseisundi tuvastamine, joobeastme määramine ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamine Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ (edaspidi Joobeseisundi tuvastamise kord) kohaselt. Joobeseisundi tuvastamise korra § 3 kohaselt võivad joobeseisundit tuvastada ametiisik ja arst.

5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku J R poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused. Joobeseisundi tuvastamise protokollist (tl 34) nähtub, et menetlusalusel isikul J R on 29.01.2006 kell 23.32 tuvastatud alkoholijoove indikaatorvahendiga LION S-L2 nr 016198D, mille tablool kuvatud näit oli 0,38 mg/l, mis näitab, et menetlusalune isik J R oli joobes. Menetlusalune isik J R nõustus tuvastamise tulemusega, sest ta loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest (sealhulgas ka alkoholi sisalduse määramisest veres), kinnitades seda protokollis oma allkirjaga. J R on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl 36) kinnitanud, et jõi 29.01.2006 kella 20.30 paiku xxxx linnas xxxxx tänaval kaks kanget õlut ja peale seda tahtis sõita oma isikliku sõiduautoga xxxx registreerimisnumbriga xxxx garaaži. Menetlusaluse isiku J R ütlustest nähtub, et politsei sõiduk tahtis keerata xxxxi tänavalt xxxxx tänavale, kuid tema auto oli valesti pargitud ja politsei sõiduk ei pääsenud mööda. Menetlusaluse isiku JR ütluste kohaselt sõitis ta xxxx tänavale majade ette, kui politsei teda siniste-punaste vilkuritega kinni pidas. Menetlusalune isik J R tunnistab, et politseinik esitles ennast ja palus esitada sõidudokumendid, peale mida paluti tal puhuda alkomeetrisse. Menetlusaluse isiku J R väitel näitas alkomeeter 0,38 mg/l. Menetlusalune isik J R kinnitas, et peale seda paluti tal istuda politseiautosse ja nad sõitsid xxxx, kus ta veel kord puhus alkomeetrisse tunnistajate juuresolekul, tulemus oli 0,38 mg/l. Menetlusalune isik J R oli tuvastamise tulemusega nõus, samuti nõustus rikkumisega. Tunnistaja T G ütlustega (tl 35) on tõendatud, et 29.01.2006 oli ta patrullteenistuses koos konstaabel Aleksei Savviga ja koostas Arkna tee 6 liiklusõnnetuste materjale, kui kella 23.35 paiku sõitis konstaabel Aleksei Savvi koos J R Arkna tee 6 ja nad tuvastasid J R joobe 0,38 mg/l, kusjuures juht oli sellega nõus. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tõendatud on, et liiklusseaduse §-s 7419 lg 1 sätestatud väärtegu leidis aset ning selle väärteo pani toime menetlusalune isik J R.

6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada minimaalselt rahatrahvi kolm trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid Menetlusalusele isikule J R kohtuvälise menetleja poolt liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel

4 määratud rahatrahv 190 trahviühiku ulatuses, s.o. 11 400 krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask on 21.02.2006 otsuses väärteoasjas nr: 2590,06,000540 leidnud, et menetlusaluse isiku J R vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. KarS § 57 lg 1 sätestab karistust kergendavad asjaolud, kuid lg 2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid. Kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast arvestab menetlusaluse isiku J Rkaristust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Menetlusalune isik J R on oma kaebuses väärteo toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud, mistõttu kohtu arvates tuleb ka seda arvestada karistust kergendava asjaoluna. Menetlusalusel isikul J R ei olnud enne nimetatud väärteo toimepanemist kehtivaid väärteokaristusi. Arvestades kõigele eelnevale lisaks menetlusaluse isiku J R majanduslikku olukorda, tuleb kohtu arvates menetlusalusele isikule J Rkohtuvälise menetleja poolt määratud karistust oluliselt vähendada ja kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid, mis lubavad kohtul või väärtegu menetleval kohtuvälisel menetlejal mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku J R kaebuse, tühistades Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 21.02.2006 otsuse väärteoasjas nr: 2590,06,000540 karistuse mõistmise osas ja teeb uue otsuse, võimaldades rahatrahvi tasumist ositi.

Kohtunik

/allkiri/

H.Väinaste

Ärakiri õige Nooremreferent

M.Kaegas

Kohtuotsus jõustus 24.juulil 2006.a Nooremrefernt

M.Kaegas