1-06-7774\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2006.a Tallinn Kriminaalasja number

1-06-7774 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok, sekretär Merike Kunnus, tõlk Maksim Tšurkin Taotlus ennetähtaegseks karistuse kandmisest vabastamiseks Esitas Murru Vangla Süüdimõistetu

A.V

Prokurör

Kaitsja

Süüdi mõistetud 17.11.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2102 lg 2 p 1,2,4 järgi, karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusest kantuks aeg 06.07.1999-07.04.2000; 05.10.2001-01.02.2002 ning ärakandmisele 5 aastat 11 kuud 2 päeva vangistust.

Eneli Pau

Marina Leis Vangla esindaja Malle Antsmäe

RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 432 lg 3 alusel Murru Vangla taotlus A.Vi () ennetähtaegselt vabastamiseks rahuldada. A.V määrata Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja pikkuseks on ärakandmata karistusaja ulatus tegeliku vabanemise seisuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta. A.V vabastada määruse jõustumisel. A.V on katseajal kohustatud täitma KarS § 75-s sätestatud

kontrollnõudeid: p 1. elama kohtu määratud alalises elukohas () p 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; p 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; p 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; p 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada A.Vit mitte suhtlema temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse teinud kohtule.

Määruse motiivid.

Murru Vangla esildisest nähtub järgmist: A.Vit on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 4 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Murru Vanglas on käitumine olnud õiguskuulekas. Suhted vanglaametnikega korrektsed, hoolitseb hea mulje jätmise eest. Vanglas ei õpi ega tööta. Püüdis saada vanglas tööd, kuid ei leidnud oma erialale vastavat. Osales vangla poolt korraldatud jalgrattamatkal. Toimepandud kuritegu kahetseb ja peab seda ekslikuks. Väidab, et vale arusaamine sõprusest viis ta sel korral vanglasse. Leiab, et tulevikus tuleb olla kriitilisem oma tutvusringkonna suhtes. Pärast vabanemist on olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste materiaalne ja moraalne toetus. Kriminaalhooldusametnik hindab uue kuriteo toimepanemise riski madalaks, kuid siiski olemasolevaks. Eelnev korduv karistatus võib olla teguriks uue kuriteo toimepanemisel.

Kohus leiab, et A.V on ta oma karistusest kandnud piisava aja, ning teinud sellest endale vastavad järeldused. Kriminaalhooldaja hindab uue kuriteo riski madalaks. Vabanedes on A.Vil olemas töökoht ja elukoht. Ta on viibinud mitmel korral puhkusel ja osalenud pereprojektis. Tal on olemas perekonna tugev toetus.Oma süüd on ta tunnistanud ja kahetseb puhtsüdamlikult tehtut.Kuna A.V on seletanud, et kuriteo toimepanemisele aitas kaasa valesti valitud sõpruskond, leiab kohus, et A.Vile tuleb panna lisakohustuseks mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Anne Ennok täitmiskohtunik