Legislator Case Law & Legislation
1-06-5739\2 ECLI:EE:TMK:2006:1.06.5739.22401 AI generated

1-06-5739\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-06-5739\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated
1-06-5739\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S «Süüdistatav A.K Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Kaitsja vandeadvokaat Vello Sikut Süüdistatav»

Keywords

AI generated
victim lacks legal standing failure to substantiate appeal untimeliness of claimant substantiation of statutory violation delayed notice of claim insufficiently substantiated grievances

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.juunil 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-5739 (kohtueelses menetluses nr 06284000113) riik A.K ja U.F versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Milja Janson

Süüdistatav A.K Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi Kaitsja vandeadvokaat Vello Sikut Süüdistatav

U.F Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 ja 4 järgi Kaitsja vandeadvokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada A.K süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud

karistus üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata selle tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud.

1.2 tühistada A.K-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.3 tunnistada U.F süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle vangistus 30 (kolmkümmend) päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud karistus

üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata selle tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud.

1.4 tühistada U.F-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes:

2.1.1 rahuldada täielikult Rein Kesa tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt A.K-lt

(temal vahendite puudumisel Aime A.K-lt ja U.F-ilt 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni Rein Kesa ( elukoht xxxx) kasuks.

2

2.1.2 rahuldada täielikult Rein Kesa tsiviilhagi ning välja mõista U.F-ilt 150 (ükssada

viiskümmend) krooni Rein Kesa kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 A.K-lt sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu

kohtumenetluses kokku 2070.90 (kaks tuhat seitsekümmend ja 90) ja muu kriminaalmenetluse kulu (postikulu) 21 (kakskümmend üks) krooni;

2.2.2 U.F-ilt sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu

kohtumenetluses kokku 2139.95 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend üheksa ja 95) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu (postikulu) 21 (kakskümmend üks) krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaatidele: Vello Sikutile 796.50 (seitsesada üheksakümmend kuus ja 50) krooni ja Margo Normannile 1035.45 (üks tuhat kolmkümmend viis ja 45) krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (ekspertiisitasu, kaitsjatasu, postikulu ja sundraha viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on:

A.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 7 järgi vangistus 30

(kolmkümmend) päeva; KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata selle tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud;

U.F-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi vangistus 30

(kolmkümmend) päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata selle tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. esitatud süüdistused A.K-le ja U.F-ile A.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 9. veebruaril 2006. kella 23 paiku, viibides xxxxxx , varastas koos U.F-iga elutoast kapi pealt Rein Kesale kuulunud mobiiltelefoni koos kõnekaardiga väärtusega 500 krooni ja rahakoti koos Nokia 5110 selles olnud 1900 krooni sularahaga, Hansapanga magnetkaardiga ning Rein Kesa ID-kaardiga, põhjustades vargusega kahju kokku 2400 krooni ulatuses.

Sellega pani A.K toime võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise, mis oli toime pandud grupi poolt, so KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

U.F-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 9. veebruaril 2006. kella 23 paiku, viibides xxxxxx, varastas koos A.K-ga elutoast kapi pealt Rein Kesale kuulunud mobiiltelefoni koos Nokia 5110 kõnekaardiga väärtusega 500 krooni ja rahakoti koos selles olnud 1900 krooni sularahaga, Hansapanga magnetkaardiga ning Rein Kesa ID-kaardiga, põhjustades vargusega kahju kokku 2400 krooni ulatuses; seejärel, kasutades eelnevalt varastatud Rein Kesale väljastatud Hansapanga magnetkaarti, saanud teada PIN-koodi, varastas ta samal päeval kella 23.20 ajal Viljandi linnas Lossi t 22 asuvast Hansapanga sularahaautomaadist Rein Kesa arvelduskontolt 150 krooni.

Sellega pani U.F isikuna, kes on varem toime pannud varguse, toime võõra vallasasja korduva ebaseadusliku äravõtmise, mis ühel juhul oli toime pandud grupi poolt, so KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest KarS näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning A.K tuleb süüdi mõista vastavalt

sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 7 järgi; U.F tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi. 2.1.3.

Tsiviilhagide otsustamine

Rein Kesa on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 2400 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Rein Kesa on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 150 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. 3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid A.K karistamise

kokkuleppemenetluses. A.K karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid U.F-i karistamise

kokkuleppemenetluses. U.F-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

4 1) sundraha

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära. 2) määratud kaitsja

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää- ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud A.K-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 1274.40 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 796.50 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää- ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud U.F-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1104.50 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni.

Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. 3) muu menetlejal tekkinud kulud KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 42 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) A.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kokku 2070.90 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 21 krooni riigieelarve tuludesse; 2) U.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud

kaitsja tasu kohtumenetluses 2139.95 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu ( postikulu) 21 (kakskümmend üks) krooni riigieelarve tuludesse;

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused.

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

5

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Urmas Reinola

Kohtunik