1-06-7014\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

15.06.2006.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik

Piret Liivo sekretär ja tõlk juuresolekul Terje Liebert Silvi Hindrikson prokurör ja Peeter Pool kaitsja osavõtul Vaike Eerma arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluse korras kriminaalasja

S.F, , emakeel: vene keel, kodakondsuseta, põhiharidusega, töökoht Ehituse ABC autojuht, , varem kohtulikult karistamata.

süüdistuses KarS § 121 järgi

Kohus tegi kindlaks:

S.F’i süüdistatakse selles, et tema, lõi 14.12.2005.a. kella 17.30 paiku aadressil Kalda 3 asuvas laohoones S.K’le vastu paremat silma, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu.

Seega S.F teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS§ 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil S.F selgitas, et on süüdistusest aru saanud ja ennast talle inkrimineeritud

kuriteos süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on kriminaalasjas olevate tõendite alusel põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti.

Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning S.F kohtueelsel

menetlusel antud, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.F süü tõendamist leidnud.

S.F süüd tõendavad:

 Lõuna PO konstaabel Kristjan Tomingas ettekanne / toim. lk. 2/, millest nähtub, et olles 14.12.2005.a. tööl autopatrullis, sai ta kella 17.19 ajal väljakutse aadressile Kalda tee, kus üks meesterahvas lõi teist meesterahvast. Lööjaks oli S.F ning kannatanuks

S.K. Kannatanul oli parem silm paistes ning ta pöördus ise traumapunkti. Sergei F toimetati kainenema. Kriminaalasi nr. 1-06-7014

2

 S.K avaldus /toim. lk. 3/ ja tema ütlused /toim. lk.4-5/, millest nähtub, et 14.12.2005.a.

peale tööpäeva lõppu kella 17.00 paiku teatati talle, et ehitusobjektile Kalda 3 on jäänud purjus tööline. Kannatanu läks objekti kontrollima ning avastas, et objektil on S.F, kes oli laua virna taga. Kannatanu käskis tal lahkuda, kannatanuga kaasas oli isa Mihkel Kirsipuu. S.F oli nähtavalt alkoholi joobes. S.F ründas teda selja tagant ja lõi

millegagi vastu paremat silma, kuid ta eeldab, löök oli rusikaga. Koos Mihkel Kirispuu’ga surusid nad F’i vastu maad ja kutsusid politsei.

 Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /toim. lk. 7-9/, millest nähtub, et S.K paremal silmal on punetus, paistetus, näha õmblused;

 Tunnistaja Mihkel Kirsipuu ütlused /toim. lk. 10.13/, millest nähtub, et 14.12.2005.a.

kell 17.30 helistas talle alltöövõtja Igor, et lõpetas oma brigaadiga töö ja tunnistaja võib minna uksi kinni panema ehitatavas laohoones. Samuti ütles Igor, et üks purjus mees on veel laos. Tunnistaja sõitis koos poja S.K’ga laohoonesse ja nägid seal S.F’i.

Kannatanu käskis F’il laohoonest väljuda. Ta kuulis, kuidas F ütles, et mine ise. Seejärel lõi F kannatanule käega vastu pead. Mingit konflikti nende vahel eelnevalt

pole olnud. Peale lööki oli kannatanul parem silm paistes, löögi tagajärjel kukkus

kannatanu pikali, tunnistaja hüppas F’i juurde ja surus ta pikali ning nad kutsusid politsei.

Kuigi S.F on kohtueelses menetluses / toim. lk. 23-26/ andud ütlusi selle kohta, et tegelikult

peksid teda hoopis kannatanu ja tunnistaja, asub kohus seisukohale, et tõesed on S.K ja

Mihkel Kirsipuu ütlused. Konflikti toimumist süüdistatav iseenesest ka möönab. Kogutud

tõenditest nähtub, et kannatanule olid tõepoolest tekitatud vigastused, millised on näha

fototabelil ja on iseloomulikud löögist näkku. Nimetatud löömist nägi vahetult pealt ka tunnistaja. Samas puuduvad tõendid Sergei F enda kehavigastuste tekkimise kohta.

Seega on kohtueelsel menetlusel S.F käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS 121 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav

S.F pani toime teise astme kuriteo. Ta on varem kohtulikult karistamata. Samuti võtab

kohus arvesse, et süüdistataval on kindel töökoht ning omab kindlat sissetuleku allikat. Lähtuvalt eeltoodust jõudis kohus järeldusele, et S.F’i tuleb karistada rahalise karistusega.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p 4; 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 310, 311; 312; 313 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada S.F KarS§ 121 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o. 3000.00 (kolm tuhat) krooni

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 40 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o. 2000 (kaks tuhat) krooni.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 Eesti Ühispangas, viitenumber 4100064939. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile KrMS§ 180 lg.3 alusel jätta kaitsja tasu summas 1672.65 krooni riigi kanda.

KrMS§ 175,§ 179 alusel välja mõista S.F’ilt sundraha 4500.00 krooni riigi tuludesse.

3

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti

Ühispangas, viitenumber 2800049777. Tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

S.F suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Piret Liivo Kohtunik