1-06-6314\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 – 06 – 6314

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2006.a. Tallinn Kriminaalhooldusasja number

1 – 06 – 6314 Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Prokurör Alar Lehtmets Kriminaalhooldusalune A.J Süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu 05.06.1995.a. otsusega KrK § 101 p 2; § 141 lg 2 p 1,2,3; § 139 lg 2 p 1,2,3; § 202; ja § 40 alusel karistatud vangistusega 12 aastat. Vabastatud Harju Maakohtu 18.03.2005.a. määruse alusel tingimisi ennetähtaegselt. Katseaja algus: 29.03.2005.a, katseaja lõpp: 23.11.2006.a.

RESOLUTSIOON Jätta kriminaalhooldusametniku ettepanek A.Jile Tallinna Linnakohtu 05.06.1995.a. otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks. Määrus väljastada A.Jile ja Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi.

Määruse motiivid

Kriminaalhooldusametnik Irina Šišova taotleb 12.05.2006.a. kohtule esitatud erakorralises ettekandes kriminaalhooldusalusele A.Jile mõistetud ja seoses ennetähtaegse vabanemisega ärakandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldaja põhjendab oma taotlust sellega, et A.J on rikkunud temale Harju Maakohtu määrusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust s.o. mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Ettekandest nähtub, et A.J on temale pandud kohustust rikkunud. Ettekandele lisatud karistusregistri teatisest nähtuvalt on teda 31.01.2006.a. karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt AS § 70 alusel rahatrahviga 180,00 krooni. Kohtuistungil avaldas A.J, et ta tõepoolest sõitis 04.01.2006.a. autobussis ja oli kerges alkoholijoobes. Muid rikkumisi pole tal olnud ja on kontrollnõudeid täitnud. Uusi kuritegusid pole toime pannud. Tunnistab rikkumist ja kahetseb juhtunut. Prokurör leiab, et karistuse täitmisele pööramine ei ole antud juhul otstarbekas. Prokuröri arvates ei ole käesoleva ettekande aluseks olev rikkumine nii tõsine, et see tingiks karistuse täitmisele pööramise. A.Jil tuvastati kerge joove, mis oli põhjustatud emotsionaalsest seisundist. Kohus, tutvunud kriminaalhooldaja taotlusega, kuulanud ära kriminaalhooldusaluse ning prokuröri asub seisukohale, et kriminaalhooldaja ettepanek tuleb jätta rahuldamata. Hoolimata asjaolust, et A.Jit karistati väärteomenetluse korras ei pea kohus otstarbekaks karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusalune ei ole toime pannud uusi kuritegusid ja täidab kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning suhtlemisel kriminaalhooldusametnikuga on korrektne. Samuti on ta enamuse katseajal oldud asjast töötanud. Kohus leiab, et A.Ji ärakandmata karistuse täitmisele pööramine seaks ohtu tema resotsialiseeriumise protsessi ja peab seega võimalikuks jätkata A.Ji suhtes kriminaalhooldust.

Anne Ennok täitmiskohtunik

.