1-06-5363\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1 06 5363 - -

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juunil 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1 06

- - ) 5363 (06231400043

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Tõlk Nadežda Paukson

Kriminaalasi B.K süüdistus KarS § 424

järgi

lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav B.K

,

- isikukood XXXXXX

kodakondsuseta, keskharidusega, elukoht: XXXXXXX; ajutiselt ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata;

väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega; tõkendit valitud ei ole

Kaitsja

Gennadi Paškurlatov

(kokkuleppel)

RESOLUTSIOON 1.

§ 424 Süüdi tunnistada B.K KarS järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada 2-kuuline vangistus üldkasuliku tööga ja kuna ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, mõista karistuseks 120 tundi üldkasulikku tööd .

KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 kuud ning selle tähtaja kestel on B.K kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

Viru Maakohtu KrHO juhatajal määrata B.K-le kriminaalhooldaja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta

B.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks ks ) kuu .

2. Välja mõista

B.K-lt menetluskulud

riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) –

s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. B.K isikuna, keda 21.06.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 15 000 krooni, uuesti kehtiva karistatuse ajal 26. detsembril 2005.a. kella 12.40 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mn-l juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Scorpio registrimärgiga 039 TDF.

Sellega pani B.K toime KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav B.K tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja G. Paškurlatov pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

B.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:

- väärteoprotokolli (tl.10) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 26.12.05 – .a. (tl. 9 alkoholijoove 0,29 mg/l);

- ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 21.06.2005.a. (tl. 8), mille kohaselt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistati B.K rahatrahviga; - - väljavõttega karistusregistrist (tl. 15 18) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.19-20); - -

11, 13 kahtlustatava B.K enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 14), milles ta

kinnitab, et politsei poolt kinnipidamisel 26.12.05.a. tuvastati tal alkoholi joove; tunnistas seda ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et B.K süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus B.K

süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et

B.K pole võimalik karistada rahalise karistusega. B.K on käesoleval ajal töötu ning on oma naise ülalpidamisel. Eelnevalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal osaliselt tasumata, samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud. Rahatrahv pole olnud küllaldaseks karistuseks, et ära hoida uue samalaadse teo järjekordset toimepanemist. Mõistes B.K-le põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 69 sätteid ning vangistus asendada üldkasuliku tööga. Sellekohase nõusoleku andis B.K kohtuistungil.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt kuueks kuuks, arvestades rohkearvulisi liiklusalaseid õiguserikkumisi, mida B.K on toime pannud.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS § d 238, 311 – 313. -

Kohtunik