Legislator Case Law & Legislation
1-06-2878\2 ECLI:EE:TMK:2006:1.06.2878.20716 AI generated

1-06-2878\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-06-2878\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-06-2878\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.mai 2006.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-2878 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi J.T (J.T) süüdistus KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav J.T

EV kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; juhutööd; karistatus:

kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral; tõkend: ei ole kohaldatud; Kaitsja advokaat Margus Mets

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.T KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõista 2

(kaks) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada J.T-le mõistetud 2 (kahe) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna on 120 (ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel (kuue)

peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on J.T

kohustatud täitma

kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

Määrata J.T

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Maakohtu

kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Rahuldada L.B. tsiviilhagi ja välja mõista J.T-lt L.B. kasuks 4260.- (neli tuhat

kakssada kuuskümmend) krooni, milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr 17000838757 №rdea Panka.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja J.T-lt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 867 (kaheksasada kuuskümmend seitse) krooni ja 30 senti;

 postikulu 39 (kolmkümmend üheksa ) krooni ja 60 senti.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu

Maakohtu viitenumber 2800049874 (selgitus: Tartu MK otsus nr…. ja isiku nimi, kelle eest

tasutakse sundraha või kohtukulu/advokaaditasu). Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule

dokumente, millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu J.T süüdistatakse selles, et tema

 isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 03.02.2002.a. murdis grupis koos Rauno Aid´i ja Kaupo Aid´iga kes olid oma ea tõttu süüvõimetud alaealised, sisse aknaklaasi lõhkumise teel Tartus Turu 2 asunud FIE L.B. kioskisse ja varastas sealt 31 plokki sigarette

Trend kogumaksumusega 3255 krooni, 9 pakki sigarette Fusion kogumaksumusega 171

krooni, 8 pudelit 1,5-liitrilist Pirni Gruuvi kogumaksumusega 104 krooni, 17 pudelit 0,5- liitrilist Coca-Colat ja Fantat koguväärtusega 136 krooni, 1 purk õlut Rock maksumusega 9

krooni, 10 pudelit Tartu Gin´i kogumaksumusega 135 krooni, 10 pudelit Õuna Fizz´i kogumaksumusega 90 krooni ja 80 kilekotti kogumaksumusega 160 krooni, kokku võõrast vara summas 4060 krooni.

Sellega pani J.T toime KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vara salajase varguse isiku poolt, kes on varem toime pannud KrK §-s 139 ettenähtud kuriteo ning mis on seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega.

3 Tsiviilhagi on esitatud kannatanu L.B. poolt 4260 krooni suuruses summas. J.T nõustub kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on: 867,30 krooni adv. Peeter Persidski poolt osutatud õigusabi eest.

KrK § 139 lg 2 p 2, 3 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.T-le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada J.T-le mõistetud 2 (kahe) kuu pikkune vangistus üldkasuliku

tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 120 (ükssada kakskümmend) tundi

üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab

süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et J.T , tema kaitsja ja prokurör on sõlminud kokkuleppe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et J.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. J.T tuleb süüdi tunnistada KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi ning mõista talle karistus ja asendada see vastavalt kokkuleppele üldkasuliku tööga.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1 ,5 palga alammäära, s.o. 4 500.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 10 alusel välja mõista määratud kaitsjale väljamakstud tasu ja postikulu.

Kohtunik