1-05-463\7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 13.jaanuari 2006.a süüdimõistva kohtuotsuuse H.H ja K.D suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Ene Randmäe Julia Katškovskaja Priit Pikamäe

H.H põhjendab oma kaebust sellega, et ta ei kasutanud süükspandud kuriteo

toimepanemise ajal vägivalda ning ei tekitanud materiaalset kahju. Ta ei ole alates vahistamisest rikkunud vanglas korda.

4. K.D taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist seoses talle mõistetud karistuse osas. Apellant palub mõista leebem karistus põhjendusel, et ta pani kuriteo toime spontaalselt, mida praegu kahetseb.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsioonide sisuga, kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata.

Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on andnud H.H ja K.D kuritegelikule käitumisele õige juriidilise hinnagu ja tulnud õigele järeldusele, et nad panid

toime röövimise grupis, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et kumbki neist valitses tegu ja eeldas, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist. Maakohus on oma

otsuses analüüsinud kaastäideviijate panust kuriteo täideviimisel ning arvestanud seda neile karistuse mõistmisel.

Maakohus on H.H-le ja K.D-le karistust mõistes arvestanud eelkõige nende süü suurust, ja tuvastanud H.H ja K.D karistust kergendavaks

asjaoluks oma süü tunnistamise ja puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdlaste karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Maakohus arvestas karistuse mõistmisel süüdlaste osavõtu astet kuriteo toimepanemisel ning diferentseeritult nende isiku omadusi nagu ka asjaolu, et varasemad karistused ei ole

mõjutanud süüdlasi õiguskuulekusele. Kohus tuli põhjendatud järeldusele, et H.H-le

ja K.D-le tuleb mõista vangistus alla KarS § 200 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

6. Puutuvalt H.H taotlusse vabastada teda mõistetud karistusest tingimuslikult, ei

näe kohtukolleegium selle rahuldamiseks alust. Riigikohtu praktikas on korduvalt

väljendatud seisukohta, et vangistuse tingimuslik kohaldamine KarS § 74 alusel on

võimalik väikese raskusastmetega kuriteo toimepanemise korral, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isikuandmed on märkimisväärse erisusega. ( RKKK 3-1-1-79-03 )

H.H aotlus mõistetud karistuse asendamise kohta karistusest tingimisi vabastamisega põhjusel, et tema osa röövimises oli väike ja ta ei tekitanud oma tegevusega

reaalset kahju, ei ole tuvastatud tehioludel aktsepteeritavad ega saa olla seaduslikuks

aluseks talle lihtnmenetluse käigus mõistetud karistuse muutmiseks. Viimast ei tingi ka tema isiku omadused.

7. K.D taotlus, mõista talle lihtmenetluses röövimise eest mõistetud sanktsiooni alammäära lähedasest karistusest leebem karistus motiivil, et ta kahetseb toimepandut, ei

ole asjakohane eelkõige põhjusel, et maakohus on K.D puhtsüdamlikku kahetsust juba arvestanud talle karistuse mõistmist.

8. Kohtukolleegium ei leidnud aluseid süüdistatavatele mõistetud karistuste muutmiseks.

Alused puuduvad nii süüdistatavatele käesolevas kriminaalmenetluses inkrimineeritud

kuritegude eest mõistetud karistuste liikide muutmiseks kui ka nende määrade vähendamiseks

advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik.

1. H.H mõisteti süüdi ja karistati KarS § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi 3 aasta ja 9

kuu vangistusega. KrMS § 238 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja

lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust, karistuse aja algusega 21.02.2005.a.

1.1. K.D mõisteti süüdi ja karistati KarS § 200 lg 2 p-de 4,7,8,9 järgi 5 aasta ja 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 3 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem

karistus kaetuks raskemaga, s.o. Tallinna Linnakohtu 21.01.2005.a otsusega mõistetud karistus uue mõistetud karistusega ja liitkaristuseks määrati 3 aastat ja 8 kuud vangistust,

millest arvati maha vahi all viibitud aeg 11.02.-14. 02. 2005.a, karistuse aja algusega 21.02. 2005.a

2. H.H ja K.D mõisteti süüdi selles, et nad koos, 21.02. 2005.a kella 17.00 paiku, tungisid Õismäe tee 58 korterisse nr. 33 sel teel, et pärast seda kui Jevgenia Tšurikova avas uksekella peale korteriukse, sisenesid nad jõuga J. Tšurikova tahte vastaselt korterisse, kusjuures K.D lõi J. Tšurikovale rusikaga näkku, mille

tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel hoidis K.D kinni J.Tšurikova suud ning põlvega surus teda rindkere piirkonda, H.H seisis sel ajal K.D kõrval.

Kannatanu kisa peale jooksis kohale Anatoli Ševtšuk, kes lükkas K.D J. Tšurikovast eemale, kuid K.D haaras A. Ševtšukil selja tagant kaelast, vedas ta korteri koridori, pani kannatnu pea juurde õhupüstoli Beretta ning ähvardas tal ajud välja lüüa, kui viimane end liigutab. Seejärel käsutas K.D H.H võtta Sergei

Tšurikovi toa sektsioonist seif ning tuua see koridori, mida H.H ka tegi. K.D

tiris kannatanu A. Ševtšuki vannituppa, ähvardas teda püstoliga ning käskis istuda. Pärast seda väljusid nad koos seifiga korterist, seifi väärtus 4000 krooni, milles oli 15 000 krooni sularaha ja käekell Rolex 200 krooni väärtuses, kokku Sergei Tšurikovi vara 19 200 krooni väärtuses. Tassides vaheldumisi seifi trepist alla, möödus K.D Koit Viitamehest, sihtis teda

relvast, tõukas õlast korteri uksest sisse ning ähvardas, et kadugu minema, kui ei taha ebameeldivusi.

Vägivallaga tekitasid K.D ja H.H kannatanutele J. Tšurikovale ja A. Ševtšukile kehavigastusi. Seega pani H.H toime KarS § 200 lg 2 p-de 7,8,9 järgi ettenähtud kuriteo,

s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja relvaga ähvardamisel. K.D pani toime KarS § 200 lg 2 p-de 4,7,8,9 järgi ettenähtud kuriteo s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, mis on toime pandud varem röövimise toime pannud isiku poolt, grupiga, sissetungimisega ja relvaga ähvardades.

3. Esitatud apellatsioonis palub H.H tühistada süüdimõistev kohtuotsus talle mõistetud karistuse osas ja määrata talle leebem karistus. Ta taotleb kohaldada enda suhtes KarS § 74 lg 1,2,3,4 ja 75 lg 1 p 1-5 sätteid ja lubab omaltpoolt, et ei pane toime uusi kuritegusid.

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2006 Kriminaalasja number 1-056-463 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Julia Katškovskaja, Priit Pikamäe Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi H.H süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 7,8,9 järgi

ja K.D süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 4,7,8,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13.01.2006.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatavad H.H ja K.D Prokurör Helgi Veinberg Süüdistatavad

H.H , ik xxx, kodakondsuseta, emakeel vene keel, haridus 7 klassi, kindla töökohata, elukoht

Valdeku 105-156 Tallinn, varem kriminaalkorras kohtu poolt karistatud kolmel korral; vahi all alates 21.02.2005.a; K.D , ik xxx, kodakondsuseta isik, emakeel vene keel, haridus 6 klassi, kindla töökohata, elukoht:

Valdeku 122-13 Tallinn, varem kriminaalkorras kohtu poolt karistatud kaheksal korral; vahi all alates 21.02.2005.a Kaitsjad v.adv. Helen Tomberg ja Oleg Nišajev RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 13.01.2006.a kohtuotsus K.D ja H.H suhtes jätta muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise

soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kantselei kaudu teatavaks tegemise päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavad võivad kassatsiooni esitada üksnes