1-06-6651\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

02.juunil 2006 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Merike Kunnus ja tõlgi: Katrin – Jana Vaab juuresolekul prokuröri: Tambet Grauberg kaitsjate: Alla Jakobson, Märt Leedu, Anatoli Majevski ja Vjatšeslav Santašev osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

R.T ik, vene keel, kodakondsuseta, kõrgharidus, ei tööta, eluk.

, varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KarS § 375 lg. 1, § 393 lg. 1, § 298 lg. 1 järgi.

A.J , eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, pensionär, eluk, varem kriminaalkorras karistamata süüdistuasja KarS § 294 lg. 1 järgi.

V.B , vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus,

FIE, , varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KarS § 375 lg. 1, § 393 lg. 1 järgi.

E.B , vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KarS § 375 lg. 1, 393 lg. 1 järgi.

E.T , vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, ei

tööta, , varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KarS §375 lg. 1, § 393 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

R.T on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta kooskõlastatult E.Ti ja D.Piga ning eeluurimisel tuvastamata isiku kaudu korraldas R.T suures ko-guses käitlemiseks mittelubatud alkoholi edasitoimetamise Eesti Vabariiki. Kokkuleppel eeluuri-misel tuvastamata isikuga maksis E.T 17.10.2003 a. Hollandi juriidilisele isikule Corporate Promotions BV-le suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi saamiseks AS Tavid rahvusvahelise sularaha ülekandega 18950 EUR. Eeluurimisel tuvastamata isiku poolt teh-tud tellimuse ja eelnimetatud ettemaksu alusel saatis Corporate… vahendusel NV Konihgs 23.10.2003 a. konteineris Eesti Vabariiki OÜ Alikaselles nimele. Konteineris oli 21067 liitrit alkoholi Rossia vodka, mis oli 0, 33 liitristes plekkpurkides ( 63480 tk. ), mille etanoolisisaldus oli 40 mahuprotsenti. Nimetatud konteinerist leitud alkohol ei olnud kantud Riiklikusse Alkoholiregistrisse, millega R.T, D.P ja E.T rikkusid Alkoholiseaduse § 7 lg. 1, mis sä-testab , et on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta Alkoholiseaduse § 4 lg. 1 sätestatud nõue-tele. Vastavalt Alkoholiseaduse § 7 lg. 5 on käitlemiseks mittelubatud alkohol suures koguses,

Kriminaalasi nr. 1 – 06 - 6651

kui alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam Alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lg. 6 nimetatud aktsiisimäära ( aktsiisimäära suurus teo toimepanemise hetkel oli 152 krooni alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega moodustab 21067 liitri 40 mahuprotsendilise alkoholi arvestuslik aktsiis 1221886 krooni, mis ületas enam kui kümnekordselt käitlemiseks lubatud alkoholi koguselist aktsiisimäära. Pärast seda, kui nimetatud konteiner jõudis Muuga sadamasse, leppis T 30.10.2003 a. kokku D.Piga selles, et viimane veaks konteineri Muuga sadamast ladustamiseks E.Bi, E.Ti ja V.Bi valdusesse Tallinn Marati 5 asuvasse lattu. 31.10.2003 a. andis R.T autojuhile D.Pile konteineris oleva kauba kohta käivad dokumendid: väljastamiskorralduse, volituse ja konossemendi, et autojuht esitaks kontei-neri kättesaamiseks ja veoautole peale laadimiseks nimetatud dokumendid AS-le Muuga Contai-ner Terminal. Seejärel esitas R.T 01.11.2003 a. Muuga sadama tollipunkti inspektorile A.Jle Eesti Vabariiki OÜ Alikaselles nimele saadetud kauba kohta valeandmeid sisal-davad tollideklaratsioonid ja kauba saatedokumendid. 03.11.2003 a. anti tolli loal AS Muuga Container Terminal poolt konteiner üle R.Tile ja D.Pile, kes toimetasid transpordivahendiga konteineri koos kaubaga edasi Tallinn Marati 5. Seega toimetas R.T ühiselt ja kooskõlastatult D.Piga ja E.Ti-ga edasi alkoholi, mille käitlemine oli keelatud, kuna R.T ja nimetatud isikud ei omanud aktsiisilaopidamise õigust ja aktsiisilao tegevusluba ning eelnimetatud alkohol ei vastanud alko-holiseaduse § 4 lg. 1 sätestatud nõuetele. Samuti rikkus R.T Alkoholiseaduse § 21 lg. 3, mille järgi on alkoholi edasitoimetamine lubatud vaid nõuetekohaste saatedokumentidega. Kauba tollist väljastamisel leppis T 03.11.2003 a. D.Piga ja kohtueelsel menet-lusel tuvastamata isiku kaudu E.Biga, E.Tiga ja V.Biga kokku kauba ära viimiseks Muuga sadamast Harju Maakonda Veose 16. Kooskõlastatult E.Biga, E.Tiga ja V.Biga vedas Ti korraldusel Dmitri Pisku-nov 03.11.2003 a. konteineri Tallinn Marati 5 asuvale leoterritooriumile. Seega hoidis R.T pärast kauba tollist kättesaamist ühiselt D.Piga ja kooskõlastatult Eduard Baš-kiniga, E.Tiga ja V.B suures koguses käitlemiseks mittelubatud alko-holi. Ühise teoplaani kohaselt vedas P konteineris olnud alkoholi Tallinn Marati 5 asuva lao-boksi ette, kus E.B, E.T ja V.B hakkasid kaupa ladusta-miseks maha laadima, mille käigus nad tolliametnike poolt kinni peeti. Seega jäi tolliametnike sekkumise tõttu suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi ladustamine R.Ti, D.Pi, E.Bi, E.Ti ja V.Bi tahtest sõltumata lõ-puni viimata. Seega R.T suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmisega, ladustamise-ga ja edasitoimetamisega pani toime KarS § 375 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema suures koguses tollijärelevalve all oleva kaubaga ebaseaduslike toimingute tegemises. Selleks esitas R.T 01.11.2003 a. Muuga sadamas tollile tollideklaratsiooni, millele tolliametnik omistas suvaliselt valitud numbri, Deklaratsioonile oli konteineris olevaks kaubaks märgitud õlu Outtinger Beer 4,7 % 33600 tk a` 0,33 l ja Trudo Orange Juice koguses 33600 tk a` 0,33 l, mis pidi minema transiitprotseduuriga Venemaale Moskva. Tegelikkuses oli konteineris kaubaks 0,33 l. plekkpurkides viin Rossia vodka 40 % 63480 tk., seega 21067 liitrit, mille tolliväärtus on 400276.80 krooni ja Trudo Orange Juice 0, 33 l. plekkpurkides 3336 tk., seega 1100, 88 l, mille tolliväärtus on 19681 krooni, mis on kaup suures koguses. Tollijärelevalve all oleva kauba ladustamiseks leppis E.B kokku V.Bi-ga, kes võimaldas selleks kasutada Tallinn Marati 5 asuvat laoboksi, millest teatati K.R-i poolt Igor Galkini vahendusel R.Tile. Ti korraldusel ei toimetanud Dmitri Pis-kunov transpordivahendiga nimetatud kaupa Tolliseadustiku § 128 lg. 1 tähenduses transiidina sihttolliasutusele Venemaale, vaid Tallinn Marati 5 E.Bi, E.Ti ja V. Bi valdusesse. Nimetatud kaup oli transiitprotseduuril ja seega Tolliseadustiku § 63 lg. 1, 2 alusel tollijärelevalve all kuni selle tolliterritooriumilt taasväljaveoni. Kauba puutumatuse tagamiseks oli konteineri ustele tolli poolt paigaldatud tolliplomm. Alustades mahalaadimist Marati 5 eemaldas E.T E.Bi korraldusel ilma tolli loata tolliplommi konteineri ustelt ja avas uksed. Seejärel hakkasid E.B, E.T ja V.B konteinerist kaubaalu-seid tõstukiga maha laadima, millega rikuti Vabariigi Valitsuse 05.02.2002 a. määrusega nr. 65 kehtestatud Transiidi tolliprotseduuri rakendamise eeskirja § 9

lg. 2, mis sätestab, et transiitpro-tseduuriga hõlmatud saadetiselt ei tohi kaupa eemaldada, Ilma tolli loata tollitõkendi eemaldami-sega ja tolli järelevalve all oleva kauba maha laadimisega rikkus R.T ühiselt ja kooskõ-lastatult V.Biga, D.Piga, E.Tiga ja E.Biga Tolliseadustiku § 63 lg. 4, mille järgi võib Tollijärelevalve all oleva kaubaga teostada vaid tolli poolt aktsepteeritud toiminguid ja tehinguid. Seega R.T suures koguses tolli järelevalve all oleva kaubaga ebaseaduslike toimingute tegemisega pani toime KarS § 393 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse teda selles, et ta lubas Tallinnas 30.10.2003 a. Muuga sadama tollipunkti inspektorile A.Jle anda altkäemaksu selle eest, et inspektor oma ametiseisundit ära kasutades jätaks ebaseaduslikult ametikohustustest tuleneva teo toime panemata s.o. jätaks Rus-lan Ti poolt 01.11.2003 a. deklareeritava kauba tegelikkusele vastavuse kontrollimata ja teos-taks kaubale R.Ti poolt esitatud ebaõigete andmete alusel tollipoolse vormistuse. A.J ametiseisund tuleneb Tolliameti peadirektori 26.03.2001 a. käskkirjast nr. 1140, millega kinnitati Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri Muuga sadama tollipunkti inspektori ame-tijuhend. Ametijuhendi p. 3.1 ja 3.3 järgi vastutas A.J mh tollikäitlusviiside kohalda-mise ja tollieeskirjade rikkumise asjades protokolli koostamise ja edastamise õiguspärase, õige-aegse ja professionaalse täitmise eest, mille alusel täitis KarS § 288 sätestatud võimuesindaja ülesandeid riigi asutuses. Altkäemaksu saamiseks ja üleandmiseks ühise teoplaani kokkuleppimiseks kohtus R.T 30.10.2003 a. kella 20.30 - 21.00 vahel Mere pst-l A.Jga, kellele lubas 20000 krooni altkäemaksu vastutasuks selle eest, et P.L jätaks teostamata Eesti Vabariiki OÜ Alikaselles nimele dokumentide alusel tollivormistust läbi viimata. 01.11.2003 a. esitas T eelneva kokku-leppe alusel Muuga sadama tolliametnikule P.L-ile eelnevalt kokkulepitult valeandmeid sisal-dava tollideklaratsiooni, mille andmeid tolliametnik P.L ei sisestanud tollideklaratsioonide töötlemise elektroonsesse süsteemi Asycuda ning millele P.L omistas suvaliselt valitud numbri D15326. Deklaratsioonile nr. D15326 oli kaubaks märgitud õlu 33600 tk. a` 0,33 l, mis deklareeriti transiitprotesduuril Venemaa Moskva asuvasse Frais Ltd-le,Samas deklaratsiooniga koos esitatud arvel oli kaubaks märgitud õlu 33600 tk. a` 0,33 l ja Trudo Orange Juice koguses 33600 tk. a` 0,33 l purkides. Tegelikkuses oli konteineris kaubaks 0, 33 l plekkpurkides viin Rossia 40% 64480 tk., seega 21067 l ja Trudo Orange Juice 0, 33 l plekkpurkides 3336 tk., seega 1100, 88 l. Inspektor A.J jättis talle lubatud raha eest täitmata Tolliseadustiku § 31 lg. 1 sätesta-tud kohustuse olla teenistuskohustuste täitmisel sõltumatu ning juhinduda oma tegevuses tollieeskirjadest ja teistest õigusaktidest P.L rikkus ametiisikuna järgmisi õigusakte: A.J jättes läbimata tollideklaratsiooni registreerimise ja aktsepteerimise etapi rikkus Tolliameti peadirektori juhendkirjaga 28.06.2002 a. nr. 2.1 – 7 / 4721 kinnitatud Tollidekla-ratsiooni esitamine ja aktsepteerimine korra p. 3, mis sätestab, et deklarandi poolt tollile esitatud tollideklaratsioon peab aktsepteerimiseks läbima andmetöötlussüsteemi üksteisele funktsionaalselt järgnevad töötlemisetapid s.o. tollideklaratsiooni registreerimine ja siis tollideklaratsiooni aktsepteerimine. P.L jättes kontrollimata deklarandi esindaja s.o. R.Ti volitusi OÜ Alikaselles või OOO Frais nimel tollideklaratsiooni esitamiseks, rikkus ta Tolliameti juhendkirjaga 28.06.2002 korra p. 9, mis sätestab, et kui deklarant esitab tollile kirjaliku tollideklaratsiooni, kontrollib tollideklaratsiooni vastu võttev tolliametnik deklarandi esindaja volitusi tollideklaratsiooni esitamiseks. P.L jättis siiski nõudmata volituse ja uue T-deklaratsiooni esitamist ning aktsepteerides talle esitatud deklaratsiooni, siis ta oma sellise tegevusega rikkus Juhendit siseriikliku transiidi tolliprotseduuri tollivormistuseks p. 1.1, mis sätestab, et lisadokumentide puudumisel ja vigadega täidetud deklaratsiooni saamisel peab T-deklaratsiooni aktsepteeriv tolliametnik P.L nõudma uue T-deklaratsiooni esitamist. Samuti A.J jättes kontrollimata printsipaali esindaja andmete ja allkirja õigsust, rikkus ta sama juhendi p. 1.2.1, mis nõuab tolliametnikul kontrollida lahtris 50 märgitud printsipaali täieliku nimetuse, aadressi, registreerimisnumbri ja printsipaali esindaja ametinimetuse, perekon-nanime, eesnime ja allkirja õigusust. Printsipaali esindaja andmete ja allkirja õigsuse kontrolli tu-leb lähtuda garantiisertifikaadi lahtris 10 ja isikut tõendavas dokumendis olevatest andmetest.

P.L jättes kontrollimata kauba ( alkoholi ja mittealkohoolseid jooke ) vedava veoki ja haagise registreerimisnumbrite vastavust esitatud dokumentidele, seejuures veendumata veoki, haagise füüsilises kohalolekus ja kauba puutumatuses, samuti jättes tollitõkendid paigaldamata, mistõttu P.L märked ülalnimetatud transiitdeklaratsioonidele veoki ja haagise korrasoleku kohta ei vasta tõele, siis sellise tegevusega rikkus ta ülalnimetatud Juhendi p. 3.1.4.1 ja 3.1.4.2, mis sätestavad, et kauba ja veoki tolliläbivaatuse tulemus oli rahuldav, tuleb sõna Otsus järel fikseerida märge Vastavuses ning üldreeglina tagatakse kauba identifitseerimine tollitõkendi paigaldamisega. A.J poolt ametikohustuste täitmata jätmise tõttu sai T tollist kauba enda valduses-se, mille vedas D.Pi juhtimisel 03.11.2003 a. Muuga sadamast Marati 5 asuvale lao-territooriumile. T ei saanud P.L-ile altkäemaksu üle anda, sest P.L peeti 03.11.2003 a. kahtlustatavana kinni. Et nimetatud kaup oli P.L ebaseaduslikult tegemata jäetud tegude tule-musena jõudnud Eesti Vabariiki vabasse ringlusesse, oli kuriteo kahjuliku tagajärje saabumisega kuritegu lõpuni viidud. Seega R.T altkäemaksu lubamisega pani toime KarS § 298 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.J on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta olles Muuga Tollipunkti inspektor s.o. ametiisik KarS § 288 mõttes, kellel oli ametiseisundist lähtuvalt järelevalve ja võimuesindaja ülesanded riigi asutuses, nõustus 30.10.2003 a. Tallinnas R.Ti käest vastu võtma altkäe-maksu, selle eest, et ta ametiseisundit kasutades jätaks ebaseaduslikult ametikohustustest tulene-va teo toime panemata s.o. jätaks Ti poolt 01.11.2003 a. deklareeritava kauba tegelikkusele vastavuse kontrollimata ja teostaks kaubale Talsti poolt esitatud ebaõigete andmete alusel tolli-poolse vormistuse. P.L ametiseisund tuleneb Tolliameti peadirektori 26.03.2001 a. käskkirjast nr. 1140, millega kinnitati Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri Muuga sadama tollipunkti inspektori ametijuhend. Ametijuhendi p. 3.1 ja 3.3 järgi vastutas P.L mh tollikäitlusviiside kohaldamise ja tollieeskirjade rikkumiste asjades protokolli koostamise ja edastamise õiguspärase, õigeaegse ja professionaalse täitmise eest, mille alusel täitis KarS § 288 sätestatud võimuesindaja ülesandeid riigi asutuses. Altkäemaksu saamiseks ja üleandmiseks ühise teoplaani kokkuleppimiseks kohtus P.L 30.10.2003 a. kella 20.30- 21.00 vahel Mere pst-l Tiga, kes lubas P.L-ile 20000 krooni altkäemaksu vastutasuks selle eest, et P.L jätaks teostamata Eesti Vabariiki OÜ Alikaselles nimele tollikontrolli tsooni saabunud kauba vormistamise. P.L nõustus altkäemaksu eest puudulike dokumentide alusel tollivormistust läbi viima.01.11.2003 a. esitas T eelneva kokku-leppe alusel Muuga sadama tolliametnikule P.L-ile eelnevalt kokkulepitult valeandmeid sisal-dava tollideklaratsiooni, mille andmeid tolliametnik P.L ei sisestanud tollideklaratsioonide töötlemise elektroonsesse süsteemi Asycuda ning millele P.L omistas suvaliselt valitud numbri D15326. Deklaratsioonile nr. D15326 ( ülejäänu Ti süüdistuses KarS § 298 lg. 1 esitatud süüdistuse tekst ). Seega A.J kui ametiisiku poolt talle vara lubamisega nõustumisega vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades jätnud ebaseaduslikult teo toime panemata s.o. pani toime KarS § 294 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.B on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta eelneva kokkuleppe alusel ja kooskõlastatult E.Biga, E.Tiga ja V.Biga vedas R.Ti korraldusel D.P 03.11.2003 a. transpordivahendiga konteineris oleva suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi Tallinnas Marati 5 asuvale laoterritooriumile E.Bi, E.Ti ja V.Bi valdusesse. Konteineris oleva alkoholi enda valdusesse saamisega hoidis B ühiselt ja kooskõlastatult Ti ja Biga suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Konteineris oli kaubaks 63480 tk 0,33 l plekkpurkides alkohol Rossia Vodka etanoolisisaldusega 40 mahuprotsenti s.o. kokku 21067 l ja Trudo Orange Juice 0,33 l plekkpurkides 3336 tk. s.o. 1100,88 l. Nimetatud konteinerist leitud alkohol ei olnud kantud Riiklikusse Alkoholiregistrisse,

millega B, B, T, P ja T rikkusid Alkoholiseaduse § 7 lg. 1, mis sätestab, et on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta Alkoholiseaduse § 4 lg. 1 sätestatud nõue-tele. Vastavalt Alkoholiseaduse § 7 lg. 5 on käitlemiseks mittelubatud alkohol suures koguses kui alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lg. 6 nimetatud aktsiisimäära suurus teo toimepanemise hetkel oli 152 krooni alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega moodustab 21067 l 40 mahuprotsendilise alkoholi arvestuslik aktsiis 1221886 krooni, mis ületas enam kui kümnekordselt käitlemiseks lubatud alkoholi koguselist aktsiisimäära. Nimetatud kauba ladustamiseks leppis B kokku Biga, kes võimaldas selleks kasu-tada Marati 5 asuvat laoboksi. Seejärel korraldas B kauba kontenerist maha tõstmiseks ning selle lattu viimiseks tõstuki kasutamise. Ühise teoplaani kohaselt vedas P kontei-neris olnud alkoholi Marati 5 asuva laoboksi ette, kus B, T ja B hakkasid kaupa maha laadima, mille käigus nad tolliametnike poolt kinni peeti. Seega jäi tolliametnike sekkumise tõttu suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi ladustamine Ti, Pi, Bi, Ti ja Bi tahtest sõltumata lõpuni viimata. Seega V.B pani toime suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmi-sega ja ladustamisega KarS § 375 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema suures koguses tollijärelevalve all oleva kaubaga ebaseaduslike toimingute tegemises. ( ülejäänud süüdistuse tekst sama, mis esitatud R.Tile KarS § 393 lg. 1 kvalifitseeri-tava kuriteo toimepanemises. Seega V.B pani toime suures koguses tolli järelevalve all oleva kaubaga ebasea-duslike toimingute tegemisega KarS § 393 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.B on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta eelneva kokkuleppe alusel ja koos-kõlastatult Bi, E.Ti ja V.Biga vedas Ti korraldusel P 03.11.2003 a. transpordivahendiga konteineris oleva suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi Marati 5b asuvale laoterritooriumile Bi, Ti ja Bi valdusesse. Konteineris oleva alkoholi enda valdusesse saamisega hoidis B ühiselt ja kooskõlastatult Ti ja Biga suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Konteineris oli kaubaks 63480 tk. 0,33 l plekkpurkides alkohol Rossia Vodka etanoolisisaldusega 40 mahuprotsenti s.o. kokku 21067 l ja Trudo Orange Juice 0, 33 l plekkpurkides 3336 tk. s.o. 1100, 88 l. Nimetatud konteinerist leitud alkohol ei olnud kantud Riiklikusse Alkoholiregistrisse, millega B, B, T, P ja T rikkusid Alkoholiseaduse § 7 lg. 1, mis sätestab, et on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta Alkoholiseaduse § 4 lg. 1 sätestatud nõue-tele. Vastavalt Alkoholiseaduse § 7 lg. 5 on käitlemiseks mittelubatud alkohol suures koguses kui alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam Alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lg. 6 nimetatud aktsiisimäära. Nimetatud aktsiisimäära suurus teo toimepanemise hetkel oli 152 krooni alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega moodustab 21067 l 40 mahuprotsendilise alkoholi arvestuslik aktsiis 1221886 krooni, mis ületas enam kui kümnekordselt käitlemiseks lubatud alkoholi koguselist aktsiisimäära. Nimetatud kauba ladustamiseks leppis B kokku Biga, kes võimaldas selleks kasuta-da Marati 5 asuvat laoboksi. Seejärel korraldas B kauba konteinerist maha tõstmiseks ning selle lattu viimiseks tõstuki kasutamise. Ühise teoplaani kohaselt vedas P konteine-ris olnud alkoholi Marati 5 laoboksi ette, kui B, T ja B hakkasid kaupa ma-ha laadima, mille käigus nad tolliametnike poolt kinni peeti. Seega jäi tolliametnike sekkumise tõttu suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi ladustamine Ti, Pi, Bi, Ti ja Bi tahtest sõltumata lõpuni viimata. Seega E.B pani toime suure koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmisega ja ladustamisega KarS § 375 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti teda süüdistatakse ( ülejäänud süüdistuse tekst sama, mis R.Tile KarS § 393 lg. 1 järgi esitatud süüdistuses ) Seega E.B pani toime suures koguses tolli järelevalve all oleva ebaseaduslike toimin-gute tegemisega KarS § 393 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.T on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et 03.11.2003 a. P vedas Ti korraldusel ( ülejäänus süüdistuse tekst sama, mis E.Bile KarS § 375 lg. 1 järgi esitatud süüdistuses ) Seega E.T pani toime suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise-ga ja ladustamisega KarS § 375 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti teda süüdistatakse selles, et ta suures koguses tollijärelevalve all oleva kaubaga ebaseaduslike toimingute tegemises. ( ülejäänud süüdistuse tekst sama, mis R.Tile KarS § 393 lg. 1 järgi esitatud süüdistuses ). Seega E.T pani toime suures koguses tolli järelevalve all oleva kaubaga ebaseadus-like toimingute tegemisega KarS § 393 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppemenetlusest nähtub, et süüdistatavad, kaitsjad ja prokurör leppisid kokku, et süüdistatavat R.Ti karistatakse KarS § 298 lg. 1 järgi 1 a. 5 k. vangistusega, KarS § 375 lg. 1 järgi 1 a. vangistusega, KarS § 393 lg. 1 järgi 9 kuu vangistusega. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 1 a. 5 k. vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 05.11.2003 a. kuni 03.02.2004 a. s.o. 2 k. 29 p.. KarS § 74 lg. 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui R.T ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toi-me uut tahtlikku kuritegu; Süüdistatavat A.Jd karistatakse KarS § 294 lg. 1 järgi 1 a. 2 k. vangistusega. KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2003 a. kuni 05.11.2003 a. s.o. 3 päeva. KarS § 73 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele kui A.J ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristuse-na võtta KarS § 49 alusel P.L-ilt õigus töötada 3 aastat tolliametnikuna; Süüdistatavat V Bi karistatakse KarS § 375 lg. 1 järgi 7 kuu vangistusega, KarS § 393 lg. 1 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes mõistetud kergem karistus kae-tuks raskeima mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2003 a. kuni 04.12.2003 a. s.o. 1 k. 1 p. KarS § 74 lg. 1,3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele kui V.B ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; Süüdistatavat E.Bit ka-ristatakse KarS § 375 lg. 1 järgi 6 kuu vangistusega, KarS § 393 lg. 1 järgi 5 kuu vangistusega, KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2003 a. kuni 11.12.2003 a. s.o. 1 kuu 8 päeva. KarS § 74 lg.1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele kui E.B ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; Süüdistatavat E.Tit karistatakse KarS § 375 lg. 1 järgi 7 kuu vangistusega, KarS § 393 lg. 1 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2003 a. kuni 08.12.2003 a. s.o. 1 kuu 5 päeva. Kohus leiab, et süüdistatavate enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli nende tõeline tahteavaldus ning kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 246 – 249, § 313, § 318 lg. 3 p. 4 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada R.T KarS § 298 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta 5 ( viis ) kuud vangistust Süüdi tunnistada R.T KarS § 375 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta vangis-tust Süüdi tunnistada R.T KarS § 393 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 9 ( üheksa ) kuud van-gistust KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta 5 ( viis ) kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg alates 05.11.2003 a. kuni 03.02. 2004 a. s.o. 2 ( kaks ) kuud 29 päeva 2 Süüdi tunnistada V.B KarS § 375 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 7 ( seitse ) kuud vangistust Süüdi tunnistada V.B KarS § 393 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust

KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 7 ( seitse ) kuud vangistust KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg alates 03.11.2003 a. kuni 04.12.2003 a. s.o. 1 ( üks ) kuu 1 päev 3 Süüdi tunnistada E.B KarS § 375 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Süüdi tunnistada E.B KarS § 393 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 5 ( viis ) kuud van-gistust KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 6 ( kuus ) kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg alates 03.11.2003 a. kuni 11.12.2003 a. s.o. 1 ( üks ) kuu 8 päeva 4 Süüdi tunnistada E.T KarS § 375 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 7 ( seitse ) kuud vangistust Süüdi tunnistada E.T KarS § 393 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 7 ( seitse ) kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg alates 03.11.2003 a. kuni 08.12.2003 a. s.o. 1 ( üks ) kuu 5 päeva. 5 KarS § 74 lg. 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele kui R.T, V.B, E.B ja E.T ei pane kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidavad KarS § 75 järgi käitumiskontrolli ajal kriminaal-hooldusametniku poolt määratud kontrollnõudeid. Määrata R.T, E.B, V. B ja E.T Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna ( Tallinn Tartu mnt. 85 ) juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametnike järelevalve alla. 6 Süüdi tunnistada A.J KarS § 294 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta 2 ( kaks ) kuud vangistust KarS § 73 alusel mõistetud karistust täitmisele mitte pöörata kui A.J ei pane 3 ( kol-me ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Mõistetud karistuse täitmisele pööramisel KarS § 68 lg. 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg alates 03.11.2003 a. kuni 05.11.2003 a. s.o. 3 päeva KarS § 49 alusel lisakaristusena võtta A.Jlt õigus töötada 3 ( kolme ) aasta jooksul tolliametnikuna. Katseaja algust kõigil süüdistatavatel ja lisakaristuse äravõtmist A.J suhtes arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. 7 Välja mõista kõigilt süüdistatavatelt igalt ühelt sundraha summas 4500 krooni riigieelarve tuludesse 8 Välja mõista A.Jlt kaitsjatasu 4106. 40 krooni 9 Välja mõista E.Tilt kaitsjatasu 6230. 40 krooni

Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049777 7 Apellatsiooni saab esitada KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumise olemasolul

Kohtunik