1-06-3645\3 · Tallinna Ringkonnakohus

3(3) Rohtmetsale tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. (II kd. tl.26-27). Samal päeval sõlmisid prokurör, A. Rohtmets ja tema kaitsja ka kokkuleppe (II kd. tl. 28-29). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohus A. Rohtmetsale tema õigusi, kellele olid õigused arusaadavad. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. Nii on A. Rohtmets kohtu küsimustele vastates märkinud, et nii süüdistus kui kokkuleppe sisu on talle arusaadavad, ta tunnistab end süüdi, on selle kokkuleppega nõus, jääb selle kokkuleppe juurde ja et sõlmitud kokkuleppes väljendub tema tõeline soov ja tahteavaldus. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja väitis, et tema kaitsealune on sõlminud kokkuleppe oma vabal tahtel. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör (tl. II kd. tl.30). Maakohtu otsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel (II kd. tl.32). Nimetatud asjaoludel leiab kohtukolleegium, et maakohus on A. Rohtmetsa süüditunnistamisel ja karistamisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Asjaolu, et süüdistatav A. Rohtmets on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005 a. otsuses nr. 3-1-1-79-05 K. Timofeevi süüdistusasjas (RT III, 31, 309).

Meelika Aava

Ene Randmäe Jüri Paap

2(3) 3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav A. Rohtmets kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uuesti arutamiseks samale kohtule teises koosseisus, kuna kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõelise tahte avaldus, sest kokkuleppega mittenõustumise korral ähvardas prokurör teda karistada 5 aastase vangistusega. Kohtuistung toimus nii kiiresti, et ta ei jõudnud taibata, mis tegelikult toimus. Eeluurimisel rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust sellega, et kuulati tunnistajana üle politseinukud, kes ta kinni pidasid. Tema suhtes ei viidud läbi kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, ehkki on tegemist esimese astme kuriteoga. Ta ei teadnud, et tal on õigus esitada tõendeid ja teha taotlusi. Kaitsja talle seda ei selgitanud. Uurija temaga menetlustoiminguid läbi ei viinud.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav A. Rohtmets ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1 KrMS § 240 p 1 ja 4 sätestavad, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, siis selgitab ta süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ning koostab protokolli selle kohta, et süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. KrMS § 241 kohaselt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse muuhulgas märkus selle kohta, et süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ja süüdistatava ning tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. KrMS § 244 lg 2 sätestab, et kui prokuratuur ja süüdistatav ning tema kaitsja jõuavad kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses kokkuleppele, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör taotleb kohtus kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 245 lg 1 p 9 ja lg 4 kohaselt märgitakse kokkuleppes muuhulgas ära karistuse liik ja määr. Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. KrMS § 247 lg 2 ja 3 kohaselt küsib kohtunik pärast kokkuleppe avaldamist, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtunik küsib kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde. 5.2 Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao mingi sätte rikkumisele. 5.3 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. Rohtmets on end kohtueelses menetluses kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud, nõustunud koos kaitsjaga 12. aprillil 2005. a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati A.

1(3) 1-06-3645

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3645 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ene Randmäe ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk - Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 29. mai 2006.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi Asko Rohtmetsa süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12. aprilli 2006.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Asko Rohtmets Prokurör Ljudmilla Tokar Süüdistatav Asko Rohtmets Kaitsja

Helen Tomberg RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 12. aprilli 2006.a otsus Asko Rohtmetsa suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 31. mail 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12. aprilli 2006 a. otsusega mõisteti A. Rohtmets kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 3 aasta 5 kuulise vangistusega.

2. A. Rohtmets mõisteti süüdi selles, et ta 15. septembril 2005.a kella 17.40 ajal Tallinnas Uue-Maailma ja Luha tänava ristmikul ebaseaduslikult omandas Deniss Žõkovilt narkootilisi aineid GHB ja kokaiini suures koguses ning valdas neid kuni kinnipidamiseni samal päeval.