1-05-482\7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 1-05-482

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 01. juunil 2006.a., Tallinn Jüri Paap, Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla Tatjana Derkatš

Harju Maakohtu 27.03.2006.a. kohtuotsus T.N süüdistuses süüdistatav T.N Steven-Hristo Evestus adv. Leelo Viil

Harju Maakohtu 27.03.2006.a. kohtuotsus T.N-i

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Asjaolud ja menetluse käik

Apelleeritud kohtuotsusega tunnistati

T.N

süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega selle eest, et

tema, olles mootorsõiduki joobnuna juhtimise eest KarS § 424 ja § 329 järgi

karistatud Tallinna Linnakohtu poolt 26.02.2004.a. 10 kuulise vangistusega

tingimisi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, juhtis 18.06.2004.a. kella 20.40 ajal Harjumaal Nissi vallas Nissi-Kernu tee 1. kilomeetril sõiduautot

Mazda 626 registrinumbriga 834 AGO taas alkoholijoobes ja hoidus kõrvale talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest.

KarS § 329 järgi tunnistati T.N süüdi ja karistati 9 kuulise vangistusega

selle eest, et tema, hoidudes kõrvale talle Tallinna Linnakohtu 26.02.2004.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse- mootorsõidukite juhtimise keelu- täitmisest,

juhtis 06.02.2005.a. kella 10.50 ajal Harjumaal Saue vallas Ääsmäe-Haapsalu

maantee 1. kilomeetril sõiduautot Honda Accord registrinumbriga 147 ATP,

05.03.2005.a. kella 17.58 ajal Harjumaal Nissi vallas Ääsmäe-Haapsalu

maanteel Nissi bussipeatuse juures sõiduautot Audi 100 registrinumbriga 768

MEJ ja 16.03.2005.a. kella 15.30 ajal Harjumaal Rae vallas Lagedi-Aruküla- Peningi tee 3. kilomeetril sõiduautot Audi 100 registrinumbriga 768 MEJ.

Nende kuritegude eest mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mida aga KarS § 65 lg 2 alusel suurendati varasema kandmata

karistuse võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 aastat

vangistust. Lisakaristusena võeti T.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Apellatsioonid ja taotluste sisu

Apellant tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut ning kinnitab, et alates

2004.a. lõpust pole ta alkoholi tarvitanud, tal on kindel elu- ja töökoht, kahe

väikelapsega perekond jäi majanduslikult väga raskesse olukorda, võetud

eluaseme laenu tõttu võib perekond jääda kodutuks, ta ei teadnud kokkuleppemenetluse sisu, faktiliselt on ta vahi all alates 28.11.2005.a. seoses

teise süüdistusasjaga. Seetõttu palub lugeda tema karistuse algusajaks vahistamise päev, lühendada vangistuse aega 1 aasta ja 6 kuuni või rakendada lihtmenetlust, samuti läbi vaadata kaitsekulud.

3 Ringkonnakohtu seisukoht

Kaaluvaimaks asjaoluks karistuse mõistmisel T.N-ile on, et tema varasemad

kriminaalkorras süüditunnistamised ei täitnud KarS §-s 56 lg 1 sätestatud

karistamise üht eesmärki- mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Et arutuselolevad tahtlikud kuriteod pani ta toime eelmise

kohtuotsusega mõistetud vangistusest tingimisi vabastamise katseajal, siis maakohus pööras selle karistuse täitmisele KarS § 73 lg 4 nõude kohaselt. Lõplik karistus, mida apellatsioonis vaidlustatakse, on kujunenud kahe erineva kohtuotsusega mõistetud karistuste summana. Alkoholi mittetarvitamine, elu- ja töökoha omamine on terve täiskasvanud inimese normaalne sotsiaalne seisund, mida ei saa võtta arvesse karistust mõjutava erilise asjaoluna. Varemmõistetud

karistuse tahtliku eiramisega seadis apellant ise oma perekonna väidetavasse raskesse olukorda.

Need asjaolud on aluseks ringkonnakohtu järeldusele, et T.N-ile mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandud süütegudele.

Kolleegium peab vajalikuks osutada apellandi tähelepanu, et apellatsioonis

kasutatud mõisted (kaebuse tehtud viide KarS §-le 233) ja

pole sisult omavahel kattuvad. Mõistetud karistuse

lühendamine 1/3 võrra vastutulekuna menetluse odavdamise eesmärgil

kannatanute ja tunnistajate kohtusse kutsumata jätmise ja nende isikute poolt

kohtueelse menetluse käigus antud ütluste avaldamise eest (lühimenetlus) või

kaasarääkimise õigus karistuse mõistmisel süüdistatava poolt süü täieliku

tunnistamise tingimusel (kokkuleppemenetlus) ei ole esmainstantsina kohaldatavad kriminaalasja arutamisel apellatsioonikohtus. Seega taotlus selliste

menetlusvormide rakendamiseks apellatsioonikohtus käesolevas asjas ei kuulu

rahuldamisele. Väide, et apellant polnud teadlik lühimenetluse sisust, ei ole arvestatav kriminaalasja uurimise käimasolevas staadiumis.

Süüdistatav pole järginud KrMS §-s 189 lg 2, 3 ja §-s 387 lg 1 kehtestatud

korda, mida tuleb järgida menetluskulu otsustuse vaidlustamisel. Seetõttu ei

kuulu rahuldamisele taotlus kaitsjatasu uuesti läbivaatamiseks. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik (KrMS § 45 lg 4).

Maakohus näitas õigesti, et T.N-ile mõistetud karistuse alguskuupäevaks on

kohtuotsuse tegemise päev s.o. 27.03.2006.a., sest arutuselolevate tegude eest

polnud süüdistatav enne kohut vahi all viibinud. Kuna süüdistatav viibis kohtuistungi ajal faktiliselt vahi all (ehkki seoses muu süüdistusasjaga), siis tema suhtes samaliigilise tõkendi üheaegse kohaldamise jaoks vajadus puudus.

Käesoleva kriminaalasja raames ei lahendata mingi muu süüdistusasjaga

4

kaasnevaid küsimusi. Neil põhjusil ei kuulu rahuldamisele taotlus lugeda karistuse kandmise alguskuupäevaks teise kriminaalasja järgi vahistamise päev.

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap Julia Katškovskaja Ivi Kesküla