1-05-682\4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai 2006.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 10.mai 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-05-682 Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Priit Pikamäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi G.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8; § 266 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 20.veebruarist 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.B Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav

G.B (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Niina Petrjakova RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 20.veebruarist 2006.a. G.B suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsiooni jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks

tegemisest.,s.o. 17.maist 2006.a. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

2

ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja

kannatanu

võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.B mõisteti Harju maakohtu otsusega 20.veebruarist 2006.a. süüdi

KarS § 266 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6(kuus) kuud; KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi karistati vangistusega 3(kolm) aastat; KarS § 201 lg 2 p 1 järgi karistati vangistusega 6(kuus) kuud.

KarS § 64 lg 1 järgi loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega. Liitkaristuseks mõistaeti3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra – kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvati mõistetud karistuse hulka G.B vahi all viibitud

aeg 11.05.2005 – 13.05.2005, so. 3 päeva. Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27(kakskümmend seitse) päeva vangistust.

G.B suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata ja karistuse alguseks loeti 12.oktoober 2005.

KarS prg. 266 lg 1 järgi mõisteti G.B süüdi selles, et tema 11.05.2005

ajavahemikul kella 07.30 kuni kella 17.30 valdaja tahte vastaselt ukselukkude lõhkumise

teel ebaseaduslikult tungis sisse korterite nr 141 ja 142 vahelisse koridori, aadressil Sõpruse pst 192, kus lõhkus ka korteri nr 141, mis kuulus V. Dudnetšenko’le, ukselukud.

KarS prg. 199 lg 2 p.4,8 järgi on G.B mõistetud süüdi selles, et tema

- 07.08.2005 ajavahemikul kella 07.30 kuni 18.30 tungis ukselukkude avamise teel korterisse aadressil Tallinn, Õismäe tee 139 – 3 ja varastas kullast ja hõbedast ehteid, mobiiltelefonid Motorola T-192, Siemens MC-60, №kia 3100, ploki sigarette LM, millega tekitas varalist kahju summas 17 000.00 krooni;

- ajavahemikul kella 13.00 kuni 15.00 tungis varguse eesmärgil ukseluku 09.08.2005 lõhkumise teel sisse korterisse aadressil Tallinn, Õismäe tee 102 – 16.

- ajavahemikus kella 14.15 – 17.15 ukseluku lõhkumise teel tungis sisse 03.08,2005

Tallinnas, Vilde tee 57-49 ning võõra vallasasja omastamise eesmärgil varastas sealt

Priit Silland’ile kuuluvad mobiiltelefoni Samsung X460 väärtusega 2500 krooni, mobiiltelefoni №kia 6210 väärtusega 400 krooni, fotoaparaadi Canon IXUSI väärtusega

6000 krooni, DVD-mängija väärtusega 500 krooni, parfüümi väärtusega 1800 krooni, kaks paari naiste aluspükse a’100 krooni = kokku 200 krooni, käekella väärtusega 200 krooni, kokku 11 600 krooni väärtuses.

- ajavahemikus kella 07:45-18:35 vahel tungis ukseluku lõhkumise teel 19.09.2005

korterisse Tallinnas, Siili 7/9-112, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil võttis Rein Remmel’i akudrelli 400 krooni, elektridrelli Makita 1500 krooni,

3

raadiovõrgukaardi WiFi 200 krooni, kokku Rein Remmel’i vara 2100 krooni väärtuses ning Rivo Toomsalu Nike spordikoti maksumusega 700 krooni, Nike T-särgi 500 krooni,

Adidas T-särgi 400 krooni, muid riideesemeid väärtusega 100 krooni, sularaha 200 krooni, kokku Rivo Toomsalu vara 1900 krooni väärtuses.

- ajavahemikus kella 08:00-21:00 vahel ukseluku lõhkumise teel tungis 25.09.2005

korterisse Tallinnas, Sõpruse pst 202-151, kust võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil võttis DVD mängija Philips väärtusega 3500 krooni, halli värvi

korpusega mobiiltelefoni №kia 3210 – 500 krooni, halli värvi korpusega katkilöödus ekraaniga mobiiltelefoni №kia 3210 – 300 krooni, roosat värvi korpusega mobiiltelefoni №kia 3100 – 1000 krooni, mobiiltelefoni laadija – 200 krooni, kullast laulatussõrmuse – 5000 krooni, kokku Agris Berzinšile kuuluvat vara 10500 krooni väärtuses. - ajavahemikus kella 12:30-13:30 vahel eelnevalt Alvar Jaaksoni spordikotist 23.09.2005 leitud võtmega ukseluku avamise teel tungis sisse korterisse Tallinnas, Sõpruse pst 163-

72, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kolm kullast

sõrmust väärtusega 2500 krooni, kullast kaelaketi koos ripatsiga – 800 krooni, kullast

kaelaketi – 800 krooni, naiste Nike käekella – 1500 krooni, kokku Alvar Jakobsonile kuuluvat vara summas 5600 krooni, - ajavahemikus kella 11:30-16:30 vahel tungis korterisse Tallinnas, Loitsu 1- 09.10.2005

18, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Riina Lepp’a

jalgratta CAYON RALEIGH väärtusega 3400 krooni, kullast sõrmuse – 500 krooni, kullast keti – 400 krooni, mobiiltelefoni Siemens C45 – 1500 krooni, pangakaardi Tael Liivandi nimele, kokku Riina Lepp’a vara 5800 krooni väärtuses. - ajavahemikus kella 09:30-11:00 vahel tungis korterisse Tallinnas, Koorti 6- 11.10.2005 67, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Veera Marchenko

kullast abielusõrmuse väärtusega 1000 krooni, kullast pitsatsõrmuse – 2500 krooni, vererõhuaparaadi – 1500 krooni, kokku Veera Marchenko vara 5000 krooni väärtuses.

KarS prg. 201 lg 2 p.1 järgi on G.B mõistetud süüdi selles, et tema

23.09.2005 ajavahemikus kella 12:30-13:30 ahel viibides Tallinnas, Sõpruse pst 163 teises trepikojas, pööras ebaseaduslikult enda kasuks leitud võõra vallasasja, milleks oli

spordikott väärtusega 500 krooni, milles olid fotoaparaat Minolta – 1200 krooni, võtmekimp – 200 krooni, kaks Nike naistepluusi – 1400 krooni, viis beebi bodyt – 500 krooni, üks pakk laste Pampersit – 105 krooni, Loreal silmameigieemaldaja ja näokreem

– 140 krooni, kolm paarimeeste Nike sokke 200 krooni, Ralph Loren Pomans’i

kinkekomplekt – 1200 krooni, kokku Alvar Jaakson’ile kuuluvat vara 5445 krooni väärtuses. Saades spordikoti enda valdusesse, viis selle prügikastide juurde ning võttis sealt võtmete komplekti, mille abil pani toime varguse korterist.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Esitatud apellatsioonis väidab süüdistatav, et maakohus on alusetult jätnud tema

vastutust kergendava asjaoluna arvestamata, et ta aitas kannatanul Argis Berzinšil

tagasi saada varastatud sõrmuse, mis oli kannatanu jaoks oluline mälestusese. Selle

tõttu loobus kannatanu ka ülejäänud hagist. Põhjendamatult on kohus arvestanud karistuse mõistmisel tema varasemaid karistatusi, milliseid on kohtuotsuse kohaselt 8.

Samas 26.08.2004.a. ja 8.11.1999.a. kohtuotsuseid ei saa arvestada. 27.05.1993.a.

kohtuotsusega mõistetud karistus on aga kustunud. Prokurör ei arvestanud oma

4

süüdistuskõnes ka seda, et temal. s.o. Süüdistataval on ravimatu haigus – psoriaas

koos valguallergiaga. Neid asjaolusid arvestades taotleb mõistetud karistuse kergendamist 6 kuuni või kohaldada KarS prg. 74 sätteid ning mõista 1 aasta vangistust reaalsele ärakandmisele ja ülejäänud 1 aasta tingimisi.

Apellatsioonikohtu istungil toetas süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud esitatud apellatsiooni sisu ja kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et süüdistatava taotlus temale mõistetud karistuse kergendamiseks rahuldamisel ei kuulu.

G.B-le on mõistetud süüdi vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kolme

erineva Karistusseadustiku paragrahvi järgi kvalifitseeritud kuritegude kogumi eest – ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2-aastane vangistus. Liitkaristus on seejuures

moodustatud KarS prg. 64 lg 1 –s ettenähtud kergeima karistuste liitmise printsiibi

kohaldamisega , s.o. kergemad üksikkaristused on kaetud raskeima mõistetud

üksikkaristusega. Seega on liitkaristus võrdne 8 varguse episoodi eest mõistetud ärakandmisele kuuluva 2 aastase vangistusega.

Kohtukolleegium leiab, et G.B-le 10 kuriteoepisoodi eest mõistetud 2 aastast vangistust ei saa lugeda põhjendamatult rangeks karistuseks. Apellandi väide, et kohus on karistuse mõistmisel arvestanud raskendava asjaoluna tema varasemat karistatust,

ei ole kooskõlas kohtuotsuses tooduga. Kohtuotsuses on kirjas, et kohus ei ole

tuvastanud vastutust raskendavaid asjaolusid. Ankeetandmetes on toodud nende kohtuotsuste loetelu, milliste alusel on G.B varem karistatud. Seejuures ei oma

ankeetandmetes kohtuotsuste loetelu juures tähtsust, et osad kohtuotsustest

moodustavad hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsi. Nimetatud asjaolu olnuks määrava tähtsusega karistatuse küsimuse otsustamisel, mida aga seaduse kohaselt ei

arvestata karistuse mõistmisel. Küll iseloomustab varasem kriminaalne eluviis

süüdistatava isikut ning omab tähtsust karistusliigi ja – määra valikul niivõrd, kuivõrd

tuleb otsustada, milline peab olema karistus, et see mõjutaks süüdistatavat edaspidi

hoiduma kuritegude toimepanemisest ja kaitseks ka õiguskorra huvisid. G.B-le mõistetud karistusliigi ja – määra põhjendatuse üle otsustamisel tuleb kohtukolleegiumi arvates arvestada seda, et G.B on kõik eelnevad korrad olnud kohtu all

ühelaadsetes kuritegudes – varguste toimepanemise eest. Võrreldes tema poolt vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguseepisoode eelnevate kohtuotsustega, siis

võib teha vaid ühe järelduse – viimased aastad on G.B spetsialiseerunud korterivarguste toimepanemisele ning see tegevus on olnud ka tema

elatusallikaks. Uusi kuritegusid asus G.B toime panema vähem kui kuu aja

möödudes peale vanglast vabanemist seoses eelmise kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmisega. Seega ei ole varasemad lühiajalisemad vangistusmäärad

täitnud karistuse eesmärki ja mõjutanud G.B hoiduma kuritegude toimepanemisest ning lühemaajalise vangistuse või tingimusliku vangistuse mõistmine

G.B-le vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest oleks ilmses

vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega.

Eeltoodut arvestades leiab

5

kohtukolleegium, et linnakohtu poolt G.B-le mõistetud karistus on seaduslik ja

põhjendatud ning karistusmäära valikul on arvestatud kõiki KarS prg. 56 ettenähtud

asjaolusid. Need asjaolusid, milliseid on G.B oma apellatsioonis esitanud kui tema vastutust kergendavad asjaolud, ei mõjuta kohtukolleegiumi arvates G.B-le mõistetud karistuse põhjendatust ja seaduslikkust.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 20.veebruarist 2006.a. G.B suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

Priit Pikamäe