4-06-1374\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-06-1374

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2006. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-1374 Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik A.V Kohtuvälise menetleja esindaja Tarmo Kuusepalu RESOLUTSIOON

1. A.V süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 7 (seitse) päeva. 2. A.Vile määratud arest kuulub kandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas alates A.Vi suhtes kriminaalasjas kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest. Karistuse tähtaegsele täitmisele asumata jätmisel kohaldada A.Vi suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest. 3. A.Vilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri menetluskulude kontole nr 10220035023013 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 00231000015. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.05.2006.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

28.03.2006 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 815702 selles, et 27.03.2006 kella 23.45 ajal leiti Malmi 6 maja juurest maas lamamast A.V, kellele kiirabi osatas esmaabi ning kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1123/425 nähtuvalt tuvastati 27.03.2006 kell 23.35 Wismari Haiglasse

toimetatud A.Vil segatüüpi joove narkootilisest ainest fentanüül ja alkoholist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et A.V on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et süstis paremasse kätte unerohtu „hiinlane“.

Menetlusalune isik seletas, et ilmselt teda peeti kinni. Kui väärteoprotokollis on nii kirjas, et süstis, ju siis oli. Vahi all seoses vargusega, alates 01.04.2006. Asi on juba kohtus. Menetlusalune isik oli küsitud karistusega nõus.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti pikkusega 7 päeva.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku kohtuistungil antud süüd tunnistavad ütlused, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega. Senini on rahatrahvid tasumata. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud peab kohus võimalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti lühiajalisena, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik