1-06-3970\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

06 3970 nr. 1- -

K O H T U O T S U S E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

16. mail 2006.a.Harju Maakohus koosseisus kohtunik Leili Raedla , sekretäri Jane Põldoja juu- resolekul, Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerov, kaitsja vandeadvo- kaadi Veera Tolli-Baskin osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 16. mail

2006a. lühimenetluses kuriteoasja U.T- Elukoht : XXXXXXX,Ik: XXXXXXXXXX, Eesti Vaba-

riigi kodanik,

keskharidus,emakeel: eesti keel,töökoht : AS Maleko, varem kriminaalkorras karistatud : - - 19.05.1994.a Ida Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,3 alusel tingimisi vabadusekaotus 6 kuud, katseajaga 1 aasta; - - 24.01.2000.a. Ida Viru Maakohtu poolt KrK § 207 lg.1 alusel –

mõisteti rahatrahv 3600.-krooni. Tõkend

it ei kohaldatud.

-süüdistuses 424

KarS § järgi.

Maakohus tuvastas :

U.T süüdistatakse selles, et , 30.04.2003 tema olles .a karistatud LS § 74-19 alusel raha- trahviga 12300.-krooni 06.04.2003.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 25.02.2006.a kell 03.10 , , Harju Maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maantee 16- l kilomeetril mootorsõidukit BMW 324 D, reg märgiga 692 YYY,

olles joobeseisundis.

Seega U.T pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohus leiab, et süüdistatava U.T i poolt toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja täielikku tõendamist leidnud nii süüdistatava enda ütluste kui ka kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Süüdistatav tunnistab oma süüd täielikult, seda tõendavad kahtlustatava U.T ütlused eeluurimisel /t.l. 23-25/ Veel tõendavad U.T süüd väärteoprotokoll AB 559620 /t.l. 4/; protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /t.l. 5/; väärteoasja nr.2440,03,002064 otsuse koopia /t.l.6/ ja väärteoprotokoll AB 680174 /t.l. 7/ ,p

rotokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta /t.l. 8/ ning menetlusaluse isikuna U.T ülekuulami-se protokoll /t.l. 9/. Seega on tõendatud see,et U.T on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest , karistatus U.T ei olnud kustunud ning istus uuesti kehtiva karistuse ajal

2 alkoholijoobes sõiduki rooli.Kohtuistungil ütluste andmisest U.T loobus, tunnistas ennast täielikult süüdi ja jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kahetses juhtunut.Alkoholijoobes rooli istumise kohta väitis, et tundis ennast täiesti kainelt, ka ei teadnud ta, et tema eelmine karistus veel kehtib, kuna talle räägiti, et aasta pärast karistus kustub. U.T seletab, et talle määratud ra- hatrahvid väärtegude eest on tasumata, trahvisummad on suured , kuid töökoha puudumise tõttu ei olnud tal varem võimalik rahatrahve tasuda, nüüd peab kohtutäitur töötasust trahvisummasid kin- ni. Oma viimases sõnas taotleb mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna siis ta kaotaks töökoha ja ta ei saagi sellest “nõiaringist “ välja. Hetkel on tema ülalpidamisel naine ja kolm last.

Kaitsja leiab, et U.T gu kurite on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Prokurör taotleb U.T karistamist vangistusega, mida ei pöörata tingimuslikult täitmisele . Süüdistatava kaitsja nõustub prokuröri taotlusega, et U.T karistataks tingimisi vangis- tusega, kuna rahaline karistus paneks süüdimõistetu ja tema pere väga raskesse majanduslikku olukorda.Samas taotleb kaitsja mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest siis kaotaks U.T töökoha , ka taotleb kaitsja osa menetluskulude jätmist riigi kanda juhindudes KrMS § 180 lg.3 sätetest.

Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süü- distatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asja- olusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õigus- korra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on U.T poolt süü omaksvõtt ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvesse võttes süüdistatava poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid, seda, et süüdistatavat ei ole varem kohtulikult karistatud reaalse vangistusega ning liiklusalase kuriteo eest on U.T esimest korda kohtu all. Samas tuleb märkida, et U.T näol on tegemist isikuga, kes ei austa seadusi, kõige rohkem on U.T pannud toime liiklusalaseid rikkumisi , nii on 11. septembril 2005.a. hoidunud U.T kõrvale joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest ning teda on karistatud rahatrahviga 18000 krooni, lisaks on 09.juuni 2005.a. ja 11.09.2005.a. sündmuse osas väärteomenetlus lõpetatud VTMS § 29 lg.1 p.4 s.o. teos on kuriteo tunnused , alusel.Seega ei saa väita, et U.T on oma käitumist parandanud, et tema poolt süüteo toimepanemine oli ju- huslik . Seega on võimaluseks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest lisaks põhikaristusele ka lisakaristuse kohaldamine U.T suhtes. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et põhjendatud on süüdistatavale mõista karistuseks pro- kuröri poolt taotletud tingimisi vangistus . Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süü- distatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 238 maakohus

o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada U.T KarS § 424 järgi ning karistada teda 3 (kolme) kuulise vangistusega.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada U.T ’le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2(kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 lg.1ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui U.T

3 ei pane 18(kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused kriminaalhooldusametniku jä- relevalve all.

KarS § 50 lg.1 alusel lisakaristusena võtta U.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 . ( ) kaheks kuuks

KrMS § 180 alusel U.T-lt 2250. tuhat välja mõista kohtukuluna sundraha -(kaks kakssada viiskümmend ) krooni riigituludesse. Riigi kasuks välja mõistetud summa tasuda Rahandusminis-teeriumi arveldusarvele 10220034800017 Ühispank viitenumbrile 2800049777 (Harju Maakohus)

KrMS § 180 lg.3 alusel jätta pool sundraha s.o. 2250.- (kaks tuhat kakssada viiskümmend krooni) ja kaitsjatasu 1350.-krooni (üks tuhat kolmsada viiskümmend krooni )riigi kanda. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, vahi all viibival süüdistataval koh- tuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu, teatades apellatsioo- niõiguse kasutamisest 7/seitse/ päeva jooksul Harju Maakohtule.

Kohtunik:

4