1-06-4094\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 15.mai 2006.a. Tartu kohtumaja Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja 1-06-4094 kohtunik Rutt Teeveer Helju Rebane T.V. süüdistus KrK § 195 lg 2 järgi, E. S. süüdistus KrK § 195

lg 2 järgi ja R.O süüdistus KrK § 195 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marju Persidskaja T.V. Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; töötab:

XXXX; tõkendit ei ole kohaldatud; karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; vandeadvokaat Sirje Must E. S.

Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; töötab OÜ Elta Puit; tõkendit ei ole kohaldatud; karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; Advokaat Andres Veski R.O

Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; ei tööta; tõkendit ei ole kohaldatud; karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; Vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.V. KrK § 195 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.V. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on T.V. kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks. Määrata T.V. katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna piirkonna juhi poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada E. S. KrK § 195 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 7 kuud (seitse) vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. S. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg

1 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on E. S. kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata E. S. katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada R.O KrK § 195 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud (kuus)

vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus R.O suhtes

kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.O ei pane 3

(kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Rahuldada I.L. tsiviilhagi ja välja mõista solidaarselt T.V.’ilt, E. S. ’ilt ja R.O-lt I.L. kasuks 6390.- krooni. (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend)

KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja T.V.’ilt menetlus kuluna sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja E. S. ’ilt menetluskuluna: sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni; kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 87 (kaheksakümmend seitse) krooni ja 20 senti. KrMS § 175 lg 1 p 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja R.O-lt menetluskuluna: sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni;

kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 87 (kaheksakümmend seitse) krooni ja 20 senti.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas nr 10220034800017, Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooni õiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Kokkuleppe sisu T.V.’it süüdistatakse selles, et tema 01.01.2002.a. kella 05.00 paiku Elva linnas Pikk 1 asuva Ego ööklubi ees parkimisplatsil, rikkus avalikku korda ja rahu sellega, et grupis koos E. S. ’i ja R.O-ga tungis kallale I.L. ’ile pekstes teda koos jalgadega pea piirkonda, seejärel ründas E. S. I.L. appi ja avalikku korda kaitsma tulnud A.V. , lüües A.V. pikali ja pekstes teda jalgadega. Seejärel õnnestus I.L. püsti tõusta ning joosta Arbi järve oja suunas, kuhu järgnesid T.V., E. S. ja R.O. Oja juures peksis T.V. I.L. jällegi jalaga pea piirkonda ja lükkas I.L. ojja. Peksmise tagajärjel R.O, E. S. ja T.V. tekitasid I.L. kiiruluu murru, alalõualuu nihkega murru, parema sarnaluu murru, ninaluude murru ning põrutushaavad ja nahaalused verevalumid peapiirkonnas, so kehavigastused, mis põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega üle nelja nädala, kuid vähem kui neli kuud.

Sellega pani T.V. toime KrK § 195 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuritahtliku

huligaansuse, so tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikub avalikku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu ja mis on oma sisult eriti jõhker. Tsiviilhagi on esitatud I.L. poolt summas 6390 krooni. Asitõendeid ei ole. Menetluskulu ei ole. KrK § 195 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale 3 T.V.’ile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 alusel 1 (ühe) vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime aastase 6 (kuue) kuuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. E. S. ’i süüdistatakse selles, et tema

01.01.2002.a. kella 05.00 paiku Elva linnas Pikk 1 asuva Ego ööklubi ees parkimisplatsil, rikkus avalikku korda ja rahu sellega, et grupis koos R.O ja T.V.’iga tungis kallale I.L. ’ile pekstes teda koos jalgadega pea piirkonda, seejärel ründas E. S. I.L. appi ja avalikku korda kaitsma tulnud A.V. , lüües A.V. pikali ja pekstes teda jalgadega. Seejärel õnnestus I.L. püsti tõusta ning joosta Arbi järve oja suunas, kuhu järgnesid T.V., E. S. ja R.O. Oja juures peksis T.V. I.L. jällegi jalaga pea piirkonda ja lükkas I.L. ojja. Peksmise tagajärjel R.O, E. S. ja T.V. tekitasid I.L. kiiruluu murru, alalõualuu nihkega murru, parema sarnaluu murru, ninaluude murru ning põrutushaavad ja nahaalused verevalumid peapiirkonnas, so kehavigastused, mis põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega üle nelja nädala, kuid vähem kui neli kuud.

Sellega pani E. S. toime KrK § 195 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuritahtliku

huligaansuse, so tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikub avalikku korda ja väljendab ilmset

lugupidamatust ühiskonna vastu, mis on oma sisult eriti jõhker ja mis on seotud vastuhakkamisega teisele isikule, kes tõkestab huligaanset tegevust. Tsiviilhagi on esitatud I.L. poolt summas 6390 krooni. Asitõendeid ei ole. Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p alusel on kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 87.20 krooni. KrK § 195 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E. S. ’ile karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 1 (ühe) aastase 6 (kuue) kuuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. R.O süüdistatakse selles, et tema

01.01.2002.a. kella 05.00 paiku Elva linnas Pikk 1 asuva Ego ööklubi ees parkimisplatsil, rikkus avalikku korda ja rahu sellega, et grupis koos E. S. ’i ja T.V.’iga tungis 4

kallale I.L. ’ile pekstes teda koos jalgadega pea piirkonda, seejärel ründas E. S. I.L. appi ja avalikku korda kaitsma tulnud A.V. , lüües A.V. pikali ja pekstes teda jalgadega. Seejärel õnnestus I.L. püsti tõusta ning joosta Arbi järve oja suunas, kuhu järgnesid T.V., E. S. ja

R.O. Oja juures peksis T.V. I.L. jällegi jalaga pea piirkonda ja lükkas I.L. ojja. Peksmise tagajärjel R.O, E. S. ja T.V. tekitasid I.L. kiiruluu murru, alalõualuu nihkega

murru, parema sarnaluu murru, ninaluude murru ning põrutushaavad ja nahaalused verevalumid peapiirkonnas, so kehavigastused, mis põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega üle nelja nädala, kuid vähem kui neli kuud. Sellega pani R.O toime KrK § 195 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuritahtliku

huligaansuse, so tahtliku tegevuse, mis jämedalt rikub avalikku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu ja mis on oma sisult eriti jõhker. Tsiviilhagi on esitatud I.L. poolt summas 6390 krooni. Asitõendeid ei ole. Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p alusel on kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 87.20 krooni. KrK § 195 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.O-le karistuseks 6 (kuus) kuud . vangistust

KarS § 73 R.O alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus suhtes kohaldamata ja

mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ei pane R.O 3 (kolme) aastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et T.V.i, E. S. ja R.O, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel,

et süüdistatavad on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt ja nad tuleb vastavalt kokkuleppele süüdi tunnistada ning mõista kokkuleppes kajastatud karistus. Kohus on seisukohal, et

I.L. poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab seaduslikuks kohaldada tsiviilhagi väljamõistmisel solidaarse vastutuse põhimõtet. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 4 500.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.O-lt ja E. S. ’ilt kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu. Kohtunik 5