1-06-5735\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2006 Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number 1-06-5735 (06260200430)

Kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Maarika Koppelmann Kriminaalasi E.B süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Merike Tikk Süüdistatav E.B Kaitsja vandeadvokaat Margo Normann Asja läbivaatamise kuupäev 10. mai 2006

Resolutsioon E.B süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust – vangistust - ei pöörata täitmisele, kui

E.B ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluja töövõi õppimiskoha muutmiseks.

E.B määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Võtta E.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 12 kuuks.

Tühistada E.B suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.

2

Vabastada E.B sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni tasumisest riigituludesse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi avaldus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Otsuse peale võivad süüdistatav, süüdistatava kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või -

protesti kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

E.B süüdistatakse selles, et tema omades kehtivat karistust väärteoasjas mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobes 12.10.2004, juhtis 25.03.2006 kell 03.30 Viljandi maakonnas Paistu vallas Sultsi külas mootorsõidukit VAZ 21061 registreerimismärgiga 761 TAF joobeseisundis.

Seega pani E.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kohtu põhjendus

Süüdistatava E.B, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 02.05.2006 sõlmitud kokkuleppe alusel on E.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi vangistus 2 kuud. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata tingimisi täitmisele ja E.B-le

määrata katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx..

KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 12 kuuks.

E.B-le on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav E.B väljendanud oma tõelist tahet.

Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

Kohus leiab, et süüdistatav E.B tuleb tunnistada süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuistungil palus süüdistatav mitte välja mõista temalt sundraha. Tal ei ole töökohta, maal on raske tööd leida.

Kaitsja toetab süüdistatava taotlust. Eelmise kohtuotsusega on välja mõistetud sundraha. Arutatav tegu on toime pandud vahetult enne eelmise kriminaalasja kohtuistungit. Kui süüdistatav oleks seda

eelmise asja kokkuleppe sõlmimisel öelnud, oleks asju arutatud koos ja oleks väljamõistetud sundraha ühel korral. Sundraha väljamõistmine paneb süüdistatava veel raskemasse majanduslikku olukorda.

Prokurör toetab süüdistatava taotlust ja leiab, et on põhjendatud mitte välja mõista temalt sundraha.

3

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kohus leiab, et on põhjendatud vabastada süüdimõistetu sundraha tasumisest. Teised menetluskulud süüdistatavalt välja mõista.

Silvi Maiste Kohtunik