4-06-526\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

12. mail 2006.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Helve Särgava sekretäri Ülle Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja esindaja Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Aivar Irs’i ja kaebuse esitanud isiku S.M osavõtul arutas 08.mail 2006.a. avalikul kohtuistungil Tallinnas

S.M, töökoht ISM Trade OÜ, kaebust Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalveosakonna konstaabli Omari Askileskini kiirmenetluse otsuse nr 113184376 peale väärteoasjas nr 2314,06,001343.

Vaidlustatud otsuse kohaselt 21.01.2006 kell 13.00 juhtis S.M Tallinnas Paldiski mnt 52 maja juures, liikudes Õismäe suunas, mootorsõidukit Audi A 8 reg.nr 606 MGD, mille registreerimismärk ei olnud nõutavalt kauguselt loetav määrdumise tõttu ning kontrollimisel ei esitanud S. M juhtimisõigust tõendavat dokumenti, auto registreerimistunnistust ega volitust auto kasutamiseks Sellega S.M rikkus Liikluseeskirja § 220, § 70 punkte 1,3 ja 4, pannes seega toime liiklusseaduse § 746 ja § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod, mille eest teda karistati rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses summas 2400 krooni.

Kohtule esitatud kaebuses S.M taotles kiirmenetluse otsuse tühistamist ja enda õigeks mõistmist, kuna otsus on tehtud väärteo toimepanemist kinnitavate tõenditeta ning ei ole tuvastatud kergendavate ja raskendavata asjaolude olemasolu. Kaebuse kohaselt ei nähtu otsusest, kas mõeldakse sõiduki esimest või tagumist registreerimismärki, mida mõeldakse määrdunud registreerimismärgi all, kui palju on nõutav kaugus ning kes ei olnud võimeline sõiduki registreerimismärki nägema. Samuti ei ole otsuse tegemisel arvestatud kiirmenetluse otsuse tegemise päevale eelnenud ja auto pesemist takistanud külmaperioodi alla - 20° C temperatuuriga.

Kohtuistungil S. M tunnistas õiguserikkumise toimepanemist, kuna tal ei olnud kaasas ja politseinikele esitada nõutavaid dokumente, kuid leiab, et selle eest määratud karistus on liiga suur. S. M loobus enda õigeksmõistmise taotlusest ja palus kohtul muuta talle mõistetud karistust, asendades rahatrahvi hoiatusega. Muus osas jäi S. M kaebuses esitatud väidete juurde.

Kohtunik kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud kogutud kirjalike materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada.

S.M vaidlustab kiirmenetluse otsuse ainult määrdunud registreerimismärgi eest tema LS § 746 järgi karistamise osas. Sama otsusega on S. Md karistatud ka nõutavate dokumentide puudumise eest LS § 7435 lg 1 järgi, selles rikkumise osas S. M on oma süüd tunnistanud.

Väärteoasi nr.4-06-526

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et väärteo toimepanemise kohta tõendeid ei kogutud. Kiirmenetlus otsuses on viidatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil, milles S. M võtab omaks, et number oli määrdunud ja dokumendid puudusid. Väärteomenetluse seadustiku § 55 kohaselt on kiirmenetluse kohaldamise eelduseks, et väärteo asjaolud on selged, menetlusalune isik on nõus kiirmenetlusega ning talle on selgitatud tema õigused ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt S.M ei vaidlustanud väärteo toimepanemist, vaid võttis rikkumise omaks, kuigi täiendas ütlusi märkusega, et ta ei ole nõus määratud trahviga. Seega olid väärteo toimepanemise asjaolud selged, menetlusalune isik oli kiirmenetlusega nõus ja tunnistas väärteo toimepanemist, mistõttu täiendavate tõendite kogumiseks puudus vajadus. Asjaolu, et sõiduki number oli määrdunud, nähtub ka S. M kaebusest, kus ta märgib, et „kuiva lapiga puhastamisel jäid registreerimismärk ja sõidutuled määrdunuks“. Võttes arvesse numbrimärgi väikest pindala ning erinevate puhastusvahendite rohkust, kohus leiab, et välisõhu madal temperatuur ei õigusta numbrimärgi puhastamata jätmist.

Nõustuda tuleb kaebusega selles osas, et kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna vastav lahter kohtuvälise menetleja otsuses on täitmata, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas ja milliseid kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastas ja otsuse tegemisel arvestas.

Ülekuulamise protokollis on S. M oma süüd tunnistanud ning omakäeliselt vabandanud rikkumise eest, mida kohus loeb karistust kergendavaks süü tunnistamiseks ja puhtsüdamlikuks kahetsuseks. S. M karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

LS § 746 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut, LS § 7435 lg 1 kuni 50 trahviühikut. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud sanktsiooni ülempiiri lähedane karistus – rahatrahv 40 trahviühikut - ei vasta väärteo asjaolude raskusele ja väärteo toime pannud isikule. S. M väärteo kirjelduses nimetatud õiguserikkumised ei kujuta endast reaalset ohtu teistele liiklejatele. Karistusregistri õiendist nähtuvalt ei ole S.Md viimasel kahel aastal väärteo korras karistatud ning aastatel 1997 – 2003 määratud trahvid on viivituseta tasutud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et S. Md võib lugeda üldiselt õiguskuulekaks liiklejaks ning eelkõige on talle määratava karistuse eesmärk tuletada meelde kehtestatud eeskirjade pideva järgimise vajadust ja kohustada eeskirju hoolsamalt täitma. Seda eesmärki on võimalik täita kohtuvälise menetleja määratust väiksema trahvisummaga.

Väärteomenetluse seadustiku (VMS) § 53 sätestab kohtuvälise menetleja õiguse kohaldada vähetähtsate väärtegude puhul hoiatamismenetlust. Hoiatamismenetluse kohaldamine lõpetab väärteomenetluse (§ 53 lg 5). Kohtuväline menetleja ei ole hoiatamismenetluse kohaldamist vajalikuks pidanud ja on väärteoasjas läbi viinud kiirmenetluse. VMS § 132 ei võimalda kohtul kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel teha lahendit, millega lõpetatakse väärteoasjas menetlus ja kohaldatakse hoiatamisemenetlust.

Eeltoodu alusel kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja teeb uue otsuse, vähendades karistuse määra poole võrra.

Juhindudes VMS § 132, 133, 134 kohus

Otsustas :

1. Rahuldada S.M kaebus osaliselt, tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 21.01.2006 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2314,06,001343 ja teha uus otsus.

2. Süüdi tunnistada S.M: 2.1. liiklusseaduse § 746 järgi liikluseeskirja nõuete rikkumises, mis seisnes selles, et ta juhtis nõutavalt kauguselt mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõidukit; 2.2. liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi selles, et tal ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti, sõiduki registreerimise dokumenti ning sõiduki kasutamise volikirja.

3. KarS § 63 lg 1 alusel määrata S.Mle liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221083778606 Hansapangas, maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteoasjade kantseleisse.

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates 12.maist 2006.a., mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Helve Särgava Kohtunik