Legislator Case Law & Legislation
1-06-4580\3 ECLI:EE:TMK:2006:1.06.4580.17682 AI generated

1-06-4580\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-06-4580\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-06-4580\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
drunk driving accident alcohol abuse qualified drunk driving alcohol dependence fine for driving under influence repeated drink-driving
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mail 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-4580 (kohtueelses menetluses nr 05260201106) riik R.N versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Kadri Päeva

Süüdistatav R.N Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes (KrMS) §-dest 159, 180 lg 3 ja 249, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada R.N süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle rahaline

karistusseadustiku

karistus 100 (ükssada) päevamäära, so 5000 (viis tuhat) krooni;

2. KarS § 50 lg 1 alusel võtta R.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks)

aastaks;

3. tühistada R.N-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista R.N-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni, sundraha 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni jätta riigi

kanda; välja mõista R.N-ilt riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kokku 2139.95 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend üheks ja 95) krooni ja

muu kriminaalmenetluse kulu (postikulu) 21 (kakskümmend üks) krooni; kohtumenetluses

määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 (üks tuhat kolmkümmend viis ja 45) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud

rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena

mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

2

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (kaitsjatasu, ekspertiisitasu, postikulu, sundraha viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on R.N-ile

mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, so 5000 krooni. KarS § 50 lg 1 alusel võtta R.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.

2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. R.N-ile esitatud süüdistus

R.N on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles Viljandi Maakohtu poolt 23.04.2004. karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest 29.03.2004, juhtis 09.10.2005. kell 20.08 Viljandi maakonnas Halliste külas Tiigi tänaval sõiduautot

VAZ 21081 registrimärgiga 963 AUD alkoholijoobes. Sellega pani R.N toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.N-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424järgi.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning R.N tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid R.N-i

karistamise

kokkuleppemenetluses. R.N-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 1) sundraha

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära ja esimese

astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi

kanda. Et R.N on invaliidsuspensionär töövõimekaotusega 60%, peab kohus põhjendatuks jätta osa (50%) sundrahast riigi kanda. 2) määratud kaitsja

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1104.50 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 3) muu menetlejal tekkinud kulud KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

5.

Muud põhjendused. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Urmas Reinola

Kohtunik