DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-05-559\41-05-559\4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

2006-05-09 · ECLI:EE:PMK:2006:1.05.559.17436

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Raplas 09.mai 2006.a. Pärnu Maakohus koosseisus kohtunik Indrek Saar, rahvakohtunikud Tiia Hints ja Raul Mölder, sekretäri Aivi Meister’i juuresolekul arutas 03.jaanuaril, 14.märtsil ja 12.aprillil 2006.a. avalikul kohtuistungil kriminaalasja, milles olid süüdistatavateks I.Š isikukood XXX, sündinud XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, kõrgharidusega, emakeeleks ve...

OutcomeKohtuotsus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Raplas

09.mai 2006.a.

Pärnu Maakohus koosseisus kohtunik Indrek Saar, rahvakohtunikud Tiia Hints ja Raul Mölder, sekretäri Aivi Meister’i juuresolekul arutas 03.jaanuaril, 14.märtsil ja 12.aprillil 2006.a. avalikul kohtuistungil kriminaalasja, milles olid süüdistatavateks

I.Š isikukood XXX, sündinud XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, kõrgharidusega, emakeeleks vene keel, varem kohtulikult karistamata, perekonnaseisult vallaline, vabakutseline kirjanik, elukoht XXX

süüdistuses KarS § 22 lg. 2 ja § 136 lg. 1, § 22 lg. 2 ja § 200 lg 2 p.p 6 ja 7 ning § 209 lg. 2 p. 2järgi;

V.K, isikukood XXX, sündinud XXX, kodakondsuseta, emakeeleks vene keel, keskharidusega, töötu, perekonnaseisult abielus, kolme last omav, karistatud 29.detsembril 1998.a. Narva Linnakohtu poolt KrK §§ 195 lg. 2 ja 140 lg 1 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga ning rahatrahviga; 13.02.2001 Narva Linnakohtu poolt KrK § 143 lg. 2 p.p. 1 ja 2 järgi rahatrahviga; 05.04.2004 Narva Linnakohtu poolt KarS § 297 lg1 järgi rahalise karistusega ja 01.06.2005 a Narva Linnakohtu poolt KarS § 121 lg 1 järgi, elukoht XXX

süüdistuses KarS §§ 136 lg. 1 ja 200 lg. 2 p.p. 6 ja 7 järgi;

D.Š, isikukood XXX, sündinud XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeeleks vene keel, keskharidusega, OÜ XXX tööline, varem kohtulikult karistamata, perekonnaseisult abielus, kahte last omav, elukoht XXX

süüdistuses KarS §§ 136 lg. 1 ja 200 lg. 2 p.p. 6 ja 7 järgi;

D.P, isikukood XXX, sündinud XXX kodakondsuseta, emakeeleks vene keel, keskharidusega, töötu, karistatud 16.04.2000 a Narva Linnakohtu poolt KrK § 142 lg. 2 p.p. 1, 2 ja 3 alusel vabadusekaotusega 1aasta ja 6 kuud, perekonnaseisult vallaline, elukoht XXX;

süüdistuses KarS §§ 136 lg. 1 ja 200 lg. 2 p.p. 4, 6 ja 7 järgi. Kohtuistungist võtsid osa prokurör Küllike Kask, kaitsjad vandeadvokaadid Natalia Suvorova, Taivo Saks, Vahur Krinal ja Raul Oberg.

Asja kohtulikul arutamisel maakohus

t e g i k i n d l a k s:

I.Š on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema 2004 aasta aprillis - mais, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval kasutades ära OÜ XXX esindaja XXX usaldust ning omades informatsiooni nimetatud äriühingu valduses oleva kauba-lõhnavee „Imperia–1“ kohta, viis teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks ja kuriteo täideviimiseks varalise kasu saamise eesmärgil XXX´i kokku Läti Vabariigis registreeritud äriühingu SIA „XXX“ fiktiivsete esindajatega, esitades võltsitud äriühingu võltsitud dokumendid ja selgitades XXXle, et kaubale on ostja ning on võimalik kogu kaup kasulikult realiseerida. XXX, usaldades I.Št ja leides nii hea võimaluse kogu kauba realiseerimiseks, asus pidama läbirääkimisi Läti äriühingu fiktiivsete esindajatega, kohtus nendega I.Š juuresolekul 2004 a suvel eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Ikla piiripunktis. Olles saavutanud kokkuleppe ostjaga ning viidud I.Š poolt eksitusse ostu- müügitehingu ehtsuses ja äriühingu nimel esinenud isikute usaldusväärsuses, andis 16.07.2004.a. korralduse laadida koorem lõhnavett „IMPERIA-1“ 105 400 tk. väärtusega a’ - 89.70 krooni ( 5,75 EUR ) koguväärtusega 9 454 380 krooni ( 606 050 EUR ) AS XXX kuuluvale veoautole Scania 113 reg.nr XXX, poolhaagise nr. XXX, mida juhtis XXX ning veoauto asus teele Läti Vabariiki, kuid Tallinn-Pärnu-Ikla mnt. 67,2 km-l toimus I.Š kihutusel XXX OÜ kauba ja AS XXX veoauto ning haagise röövimine ja juhilt XXXlt vabaduse võtmine, mille käigus tekitati XXX OÜ-le suur varaline kahju 9 454 380 krooni.

I.Š niisugune tegevus on kvalifitseeritud KarS § 209 lg. 2 p.2 ette nähtud kuriteona s.o. varalise kasu saamisena suures ulatuses tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.

Olles teadlik XXX OÜ ja Läti Vabariigis registreeritud äriühingu SIA „XXX“ fiktiivsete esindajate vahel tehtud ostu-müügilepingust, mille tulemusena OÜ-le XXX kuuluv koorem lõhnavett „IMPERIA 1“ 105 400 tk väärtusega a’ – 89.70 kr ( 5,75 EUR ) koguväärtusega 9 454 380 kr ( 606 050 EUR ) pidi saadetama Läti Vabariiki, kihutas V.Kit, D.Ši, D.Pi ja seni tuvastamata isikuid toime panema XXX OÜ-le kuuluva kauba ja seda vedanud AS XXX veoauto Scania 113 reg.nr XXX poolhaagisega nr. XXX röövimist, mis seisnes selles, et saades nimetatud isikutega 2004.a. juunikuus täpselt tuvastamata päeval Narva linnas kokku, pakkus neile teenimisvõimalust ja selgitas kavandatava röövimise asjaolusid, kallutades V.Kt, D.Ši, D.P ja seni tuvastamata isikuid sel viisil tahtlikule õigusvastasele teole. Kuriteo ettevalmistamise käigus käis juunis 2004 a, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval koos V.Ki ja D.Šiga Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Ikla piiripunktis, kus kohtus seni tuvastamata isikuga, pärast seda andis D.Šile Läti Vabariigi sõiduauto registreerimisnumbrid, mobiiltelefoni „Nokia 3110“ koos Läti kõnekaardiga, tagavaraaku ja laadija; tagasiteel selgitas toimepandavate kuritegude asjaolusid, aitas otsida veoauto röövimiseks ja autojuhi kinnisidumiseks sobiva koha ning instrueeris täpselt tegutsemisplaanist s.o. kuidas käituda veoautojuhi ja röövitud veokiga; aitas muretseda kuriteo toimepanemise vahendid- sõiduauto Opel Omega Caravan reg. nr. XXX, milline kuulus XXXle, käerauad, andis raha vajalike kulude katmiseks ning oli kuritegude toimepanemise päeval s.o. 16.07.2004 a telefonide teel pidevas ühenduses K, P ja Š, mille tegevuse tulemusena V.K, D.Š, D.P ja seni tuvastamata isikud röövisid samal päeval kella 15.00 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn- Pärnu- Ikla mnt 67,2 km-l Kasti tee ristmiku juures XXX OÜ-le kuuluva lõhnavee Imperia I väärtusega 9 454 380 krooni ja

AS-i XXX veoauto ja haagise väärtusega kokku 190 000 krooni ja mobiiltelefoni väärtusega 900 krooni.

I.Š niisugune tegu on kvalifitseeritud KarS § 22 lg. 2 ja 200 lg. 2 p.p. 6 ja 7 ette nähtud kuriteona s.o. teiste isikute tahtliku kallutamisena ära võtma suures ulatuses vägivalla abil võõraid vallasasju.

Samuti tema, olles teadlik ostu-müügitehingust XXX OÜ ja Läti Vabariigis registreeritud firma SIA „XXX“ fiktiivsete esindajate vahel, mille tulemusena OÜ XXX kuuluv koorem lõhnavett „IMPERIA 1“ 105 400 tk väärtusega a’ – 89.70 kr ( 5,75 EUR ) koguväärtusega 9 454 380 kr ( 606 050 EUR ) pidi saadetama Läti Vabariiki, kihutas V.Kit, D.Ši ja D.Pi toime panema AS XXX kuuluva veoauto Scania 113 reg.nr XXX, poolhaagise nr. XXX juhilt XXXlt vabaduse võtmist, mis seisnes selles, et saades nimetatud isikutega kokku juunis 2004 a eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval Narva linnas, pakkus neile teenimisvõimalust ja selgitas kavandatava röövimise ja isikult vabaduse võtmise asjaolusid, seega kallutas V.Kt, D.Ši, ja D.P tahtlikule õigusvastasele teole. Kuriteo ettevalmistamise käigus käis juunis 2004 a, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval koos V.Ki ja D.Šiga Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Ikla piiripunktis, kus kohtus seni tuvastamata isikuga. Pärast seda andis D.Šile Läti Vabariigi sõiduauto registreerimisnumbrid, mobiiltelefoni „Nokia 3110“ koos Läti SIM- kaardiga, tagavaraaku ja laadijaga. Tagasiteel selgitas toimepandavate kuritegude asjaolusid, aitas otsida röövimiseks ja autojuhi kinnisidumiseks sobivat kohta ning detailselt instrueeris tegutsemisplaanist: kuidas käituda veoautojuhi ja röövitud veokiga, aitas muretseda kuriteo toimepanemise vahendid: sõiduauto Opel Omega Caravan reg. nr. XXX, milline kuulus XXXle, käerauad, andis raha vajalike kulude katmiseks ja oli kuritegude toimepanemise päeval s.o. 16.07.2004 a telefonide teel pidevas ühenduses K, P ja Š, millise tegevuse tulemusena V.K, D.Š ja D.P 16.07.2004 a kella 15.00 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn- Pärnu-Ikla mnt 67,2 km-l Kasti tee ristmikul, pärast seda kui veoauto juht XXX oli dokumentide kontrollimise ettekäändel meelitatud nende kasutuses olnud sõiduautosse Opel Omega Caravan reg. nr. XXX, võtsid XXXult vabaduse- viisid ta kinnikleebitud silmadega ja käeraudades metsa, panid ta käeraudadega ümber puu ja jätsid sinna, millega rikkusid Põhiseaduses ette nähtud õigust vabadusele ja isikupuutumatusele. Kannatanul õnnestus vabaneda tänu politsei abile 1,5 tundi hiljem.

I.Š niisugune tegu on kvalifitseeritud KarS § 22 lg. 2 ja 136 lg. 1 ette nähtud kuriteona s.o. teiste isikute tahtliku kallutamisena teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisele.

V.K on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta koos D.Ši, D.Pi ja seni tuvastamata isikutega pani I.Š kihutamisel 16.juulil 2004.a. toime röövimise, mis seisnes selles, et ta olles teadlik XXX OÜ-le kuuluva lõhnavee „IMPERIA-1“ 105400 tk väärtusega a’ – 89.70 kr ( 5,75 EUR ) koguväärtusega 9 454 380 kr ( 606 050 EUR ) saatmisest AS XXX’ile kuuluval veoautol Scania 113, reg. nr XXX (poolhaagise nr. XXX) Läti Vabariiki ning esinedes ostja - Läti firma SIA „XXX“ poolt saadetud „Aleksei“ nimelise turvamehena, oli 16.juulil 2004.a. telefoni teel ühenduses autojuhi XXXuga ja leppis kokku kohtumispaiga Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn – Pärnu – Ikla mnt 67,2 km-l Kasti tee ristmikul. Kui veoauto saabus nimetatud kohas paiknevale parkimisplatsile ja XXX oli dokumentide kontrollimise ettekäändel kutsutud nende kasutuses olnud sõiduautosse Opel Omega Caravan reg. nr. XXX, milline sel päeval kandis Läti numbrimärke, ründas koos D.Ši ja D.Pga XXXt- pärast seda kui D.Š oli visanud kannatanule nööri ümber kaela ja teda võimaliku vastupanu mahasurumiseks kägistas, kleepis V.K teibiga kinni kannatanu silmad ja pani suhu riidest tropi, D.P pani samal ajal kannatanule käerauad, seejärel viis

koos D.Šiga kannatanu metsa, seejärel tuli tagasi veoauto juurde, kus D.P kontrollis autos süütevõtmete olemasolu ja pani dokumendid tagasi veoauto salongi, seejärel lahkus sündmuskohalt, andes seni tuvastamata isikute grupile võimaluse XXX OÜ kuuluva kauba väärtusega 9 454 380 krooni ja AS XXX kuuluva veoauto ning haagise koguväärtusega 190 000 krooni ja mobiiltelefoni väärtusega 900 krooni röövimise lõpuleviimiseks.

V.Ki niisugune tegu on kvalifitseeritud KarS § 200 lg. 2 p.p. 6 ja 7 ette nähtud kuriteona s.o. võõra vallasasja vägivaldse äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupi poolt.

16.juulil 2004.a. kella 15.00 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn- Pärnu-Ikla maantee 67,2 km-l Kasti tee ristmikul pärast seda kui veoauto juht XXX oli dokumentide kontrollimise ettekäändel meelitatud nende kasutuses olnud sõiduautosse Opel Omega Caravan reg. nr. XXX, (milline sel päeval kandis Läti numbrimärke) ning kui ta silmad olid teibiga kinni kleebitud, käed raudu pandud ning suhu riidest tropp pandud, viis koos D.Šiga XXX metsa, kus pani ta käeraudadega ümber puu kinni ja jättis ta sinna, võttes nii kannatanult liikumisvabaduse.

V.Ki niisugune tegu on kvalifitseeritud KarS § 136 lg. 1 ette nähtud kuriteona s.o. teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmisena.

D.Š on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta koos V.Ki, D.Pi ja seni tuvastamata isikutega pani I.Š kihutamisel pani 16.juulil 2004.a. toime röövimise, mis seisnes selles, et ta olles teadlik XXX OÜ-le kuuluva lõhnavee „IMPERIA-1“ 105400 tk väärtusega a’ – 89.70 kr ( 5,75 EUR ) koguväärtusega 9 454 380 kr ( 606 050 EUR ) saatmisest AS-ile XXX kuuluval veoautol Scania 113, reg. nr XXX (poolhaagise nr. XXX) Läti Vabariiki Läti Vabariiki, nimetatud päeval kella 15.00 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu -Ikla mnt 67,2 km-l Kasti tee ristmikul, kui veoauto oli saabunud nimetatud kohta ja autojuht XXX kutsutud dokumentide kontrollimise ettekäändel kutsutud nende kasutuses olnud sõiduautosse Opel Omega Caravan reg. nr. XXX, milline kandis Läti numbrimärke, ründas koos V.Kga ja D.Pga XXXt, visates kannatanule selja tagant nööri ümber kaela ja kägistades teda võimaliku vastupanu mahasurumiseks, samal ajal kleepis V.K teibiga kinni kannatanu silmad ja pani suhu riidest tropi, D.P pani kannatanule käerauad ning seejärel viis koos V.Kga kannatanu metsa, tuli seejärel veoauto juurde tagasi, kus D.P kontrollis süütevõtmete olemasolu ja pani dokumendid tagasi veoauto kabiini, pärast mida lahkusid sündmuskohalt, andes nii seni tuvastamata isikutele võimaluse 9 454 380 krooni väärtuses XXX OÜ kauba, AS-ile XXX kuuluva veoauto ja haagise koguväärtusega 190 000 krooni ning mobiiltelefoni väärtusega 900 krooni röövimise lõpuleviimiseks.

D.Š niisugune tegu on kvalifitseeritud KarS § 200 lg. 2 p.p.6 ja 7 ette nähtudkuriteona s.o. võõra vallasasja vägivaldse äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupi poolt.

16.juulil 2004 a kella 15.00 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn- Pärnu- Ikla maantee 67,2 km-l Kasti tee ristmikul, pärast seda kui veoauto juht XXX oli dokumentide kontrollimise ettekäändel meelitatud nende kasutuses olnud sõiduautosse Opel Omega Caravan reg. nr. XXX, tema silmad teibiga kinni kleebitud, suhu pandud riidest tropp pandud ja käed raudu pandud, viis koos V.Kga kannatanu XXX metsa, kus pani kannatanu

käeraudadega ümber puu kinni ja jättis ta sinna, võttes nii kannatanult liikumisvabaduse. Kannatanul õnnestus vabaneda politsei abiga 1,5 tundi hiljem.

D.Ši niisugune tegu on kvalifitseeritud KarS § 136 lg. 1 ette nähtud kuriteona s.o. teiselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmisena.

D.P’d süüdistatakse selles, et ta KarS § 200 lg. 2 p. 4 tähendatud isikuna koos V.Ki, D.Ši ja seni tuvastamata isikutega pani I.Š kihutamisel toime röövimise, mis seisnes selles, et ta olles teadlik XXX OÜ-le kuuluva kauba- lõhnavee „IMPERIA-1“ 105400 tk väärtusega a’ – 89.70 kr ( 5,75 EUR ) koguväärtusega 9 454 380 kr ( 606 050 EUR ) saatmisest AS-ile XXX kuuluval poolhaagisega veoautol Scania 113 reg. märgiga XXX (poolhaagise nr. XXX) Läti Vabariiki, 16.juulil 2004.a. 15.00 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn – Pärnu-Ikla mnt 67,2 km-l Kasti tee ristmikul, kui veoauto saabus nimetatud kohas paiknevale parkimisplatsile, kutsus autojuhi dokumentide kontrollimise ettekäändel sõiduautosse Opel Omega Caravan reg. nr. XXX, millisele olid pandud Läti numbrimärgid, ründas koos V.Kga ja D.Šiga veoautojuht XXXt. Pärast seda, kui D.Š oli visanud kannatanule nööri ümber kaela ja teda vastupanu mahasurumiseks kägistas ning V.K kleepis teibiga kinni kannatanu silmad ja pani suhu riidest tropi, pani kannatanu käed raudu; seejärel sõitis koos kannatanu XXX, V.K ja D.Šiga parkimisplatsilt eemale metsa, kus valvas sõiduauto Opel Omega Caravan juures kuni V.K ja D.Š kannatanu metsa viisid. Seejärel, sõitnud tagasi veoauto juurde, kontrollis süütevõtmete olemasolu ja pani dokumendid tagasi veoauto kabiini, mille järel lahkusid sündmuskohalt, andes seni tuvastamata isikutele võimaluse 9 454 380 krooni väärtuses XXX OÜ kauba, AS-ile XXX kuuluva veoauto ja haagise koguväärtusega 190 000 krooni ning mobiiltelefoni väärtusega 900 krooni röövimise lõpuleviimiseks.

D.P niisugune tegu on kvalifitseeritud KarS § 200 lg. 2 p.p. 4, 6 ja 7 ette nähtudkuriteona s.o. võõra vallasasja korduva suures ulatuses vägivaldse äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupi poolt.

16.juulil 2004.a. kella 15.00 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 67,2 km-l Kasti tee ristmikul koos V.Ki ja D.Š, pärast seda kui veoauto juht XXX oli dokumentide kontrollimise ettekäändel kutsutud nende kasutuses olnud sõiduautosse Opel Omega Caravan reg. nr. XXX, (sel päeval kandis Läti numbrimärke) ning kui kannatanu silmad olid teibiga kinni kleebitud, suhu riidest tropp pandud ja kätele käerauad pandud, sõitis koos XXX, V.K ja D.Šiga parkimisplatsilt eemale ja valvas auto juures kuni V.K ja D.Š kannatanu metsa viisid, andes viimastele võimaluse viia kannatanult vabaduse võtmine lõpule- s.o. panna kannatanu käeraudadega puu külge kinni ja metsa jätta. Kannatanul õnnestus vabaneda politsei abiga 1,5 tunni pärast.

D.Pi niisugune tegu on kvalifitseeritud KarS § 136 lg. 1 ette nähtud kuriteona s.o. isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmisena.

Süüdistatav Š ei tunnista end süüdi. Tema ütlustest nähtub, et kaassüüdistatav P nägi ta esimest korda kohtuistungil 07.novembril 2005.a., K on näinud Narvas mõne aasta jooksul ühiskondlikus saunas, Š tunneb umbes neli aastat, keegi viinud neid kokku seoses ühe tööga Tallinnas, erilist suhtlemist temaga ei ole aga olnud. Kannatanu XXXt ta ei tunne, XXX tunneb neli või viis aastat, mis asjaoludel nad tutvusid, seda ta ei mäleta, nad suhelnud teineteisega harva. 2004.a. juulikuus aitas ta XXX müüa Narvas toidukaupu. Keegi Leedu kommersant teatas talle võimalusest saada lõhnavett ja ta andis selle informatsiooni edasi

XXXile, asjaga hakkasid tegelema teised inimesed ja temal enam mingit osa ei olnud, ühegi lepingu sõlmimiseni nad ei jõudnud; oma tutvuste kaudu saatis ta selle kauba näidiseid mitmesse linna, ka Soome ja Rootsi, seda tegi ta kuni 2003.a. augustikuuni; süüdistuses nimetatud Läti firmaga ei ole tal mingegi kontakte olnud, nimi on talle võõras ja XXXile ei ole ta sellest firmast midagi rääkinud, samuti mitte võimalusest kaup täies ulatuses ära müüa. Põhimõtteliselt oli talle küll teada, et lõhnavee saab müüa ühele Läti firmale, XXX on talle rääkinud läbirääkimistest sel teemal ühe Läti firmaga; 2004.a. kevadel käis ta tõesti koos XXXiga Iklas, kus XXX pidas läbirääkimisi, tema olnud kaasas niisama; kuna ta ei pääsenud üle Läti piiri, siis ei olnud ta jutuajamise juures ega näinud inimesi, kelledega XXX kohtus; talle ei olnud teada, millal pidi koorem Lätti teele minema; koorma röövimisest sai ta teada 19. või 20.juulil 2004.a. XXXilt; ta kas helistas ise XXXile või oli vastupidi; ta oli siis parajasti Tallinnas; koormat otsima hakata ega abi osutada ei ole ta kellelegi lubanud; täpsemalt sai ta röövist teada pärast enda vahistamist asja uurimise käigus; koos K ja Šga ei ole ta kunagi Ikla piiripunktis käinud; käeraudu, Läti autonumbreid, Lätis registreeritud mobiilside kõnekaarti ei ole ta kunagi kellelegi andnud; koos kaassüüdistatavatega ei ole ta Rapla maakonnas midagi otsimas ega vaatamas käinud; Šle ei ole ta mingit raha andnud, juttu ei ole olnud veoautost ega selle juhi kinnipidamisest; Š on talle helistanud küll ja midagi küsinud; septembris 2004.a. küsis Š tema kaudu tööd; autojuhi kinnihoidmise või vabastamise teemal kellelegi helistamisi ta ei mäleta; kas 16.juulil 2004.a. ta oli Šga telefoni teel kontaktis, seda ei mäleta; ise käis ta sel päeval koos pojaga Narvast Tallinnas ja sõitis õhtul Narva tagasi; ta ei mäleta, et oleks käinud Š juures kodus, küll on ta Š kutsel käinud tema suvilas; Š isaga on ta kohtunud 2003-2004.a. vähemalt kolm korda- 2003.a. augustis, tema kodus 2004.a. jaaniõhtul. 2004.a. novembris või detsembris teatris; Kga ei ole tal mingeid rahalisi suhteid olnud, võib olla on nad midagi arutanud, kuid mitte midagi konkreetset; kas ta on olnud Kga 2004.a. juulikuus või muul ajal kontaktis telefoni teel, seda ei mäleta ega välista; 16.juuli 2004.a. sündmustest teab ainult kriminaalasja materjalide põhjal; miks Š tema vastu ütlusi annab, seda seletada ei oska, Eestis registreeritud mobiiltelefoni number on tal olnud kogu aega üks ja see sama.

Süüdistatav Š tunnistab end süüdi kannatanu XXX vabaduse võtmises, kuid mitte veoauto ega kauba röövimises. Tema ütlustest nähtub, et K ja P on talle tuttavad lapsepõlvest, Šga tutvus Narvas kuskil 2 aastat tagasi ühes baaris, neil võis olla ühiseid tuttavaid; Š vahel helistas talle mobiiltelefonile ja tundis huvi, kas on tuttavaid, kes tegeleksid toidukaupade edasimüügiga; helistamine oli kogu aeg ühelt numbrilt; tal endal oli siis Tele 2 võrgus telefon 55988688; 2004.a. juunikuus helistas Š jälle ja pakkus tööd; kohtumisel ütles Š, et tuleb veel üks inimene ja lubas siis rääkida; varsti pärast seda saabus nende juurde K valge Peugeot tüüpi autoga; nad istusid autosse ja hakkasid kolmekesi sõitma Narvast Pärnu poole kuni jõudsid lõpuks Läti piirini, K jäi autoga enne Eesti piiripunkti parklasse, tema koos Šga läks piiripunktist läbi, Läti piiripunkti poolt tuli neile vastu üks noormees, kellega Š rääkis ja käisid piiripunkti hoones; tagasi tulles olid Šl kaasas Läti autonumbrid, mobiiltelefon koos laadija ja kõnekaardiga, asjad andis Š tema kätte; pärast rääkis Š, et Tallinna poolt tuleb veoauto Läti piiri poole, nad pidid selle juhi kinni siduma ja siis kaduma; Läti numbrid tuli panna oma auto külge ja saavutada, et veoauto juht nende autosse istuks; mis oli asja eesmärk, selle vastu Š huvi ei tundnud; sel päeval sõitsid nad Narva tagasi ja arutasid, kuidas ja kus asja teha ning vaatasid tee ääres võimalikke kohti; neil tuli jutuks, et ühte inimest on veel vaja; pärast seda helistas Š vahel ja nad kohtusid Narvas; ühe kohtumise juures oli ka K, ühel kohtumisel teatas Š, et ta leidis uue koha ja otsib autot, millega seda vaatama sõita; Š tunnistab, et tema kutsus P kaasa; 2004.a. juulikuus käisid nad kolmekesi Rapla maakonnas kohta üle vaatamas; kohta näitas Š kaardi pealt ja kirjeldas kohta; nad otsisid ka metsas koha, kuhu autojuht jätta; Š andis auto võtmed, 500 krooni bensiini jaoks ja ütles, kus on auto, millega sõita; nad olid arvamisel,

et mingi aja möödudes pärast autojuhi kinnipidamist nad ise helistavad päästeteenistusse; Šga oli juttu ka nöörist ja käeraudadest; millised Š ka tõi; samuti ütles Š aja, millal määratud kohta sõita ja autojuhti oodata; samuti käskis ta sisse lülitada Läti numbriga telefoni, millel pidi ühendust võtma Boris; viimane pidi korraldama auto liikumist; sel hommikul, kui nad pidi määratud kohta sõitma, tuli Läti numbriga telefonile kõne Borisilt, kes otsis Št; ta otsis Š üles ja seejärel viimane teatas, et asi lükkub edasi; uuel määratud päeval sõitis ta koos K ja Pga Narvast Rapla maakonda süüdistuses nimetatud kohta; K sõitis oma autoga, tema koos Pga sõitsid Šl saadud autoga Opel; kohale saabusid nad kella 11.00 paiku; seal panid nad autole Läti numbrimärgid ja jäid ootama; ootamise ajal helistas Š korduvalt tema isiklikule telefonile; Läti telefonile helistas mitu korda Boris; kas Š või Borisi käsul võttis ta paar kõnet ka veoautojuhi telefonile, lõpus rääkis veoauto juhiga telefoni teel K; Š ise läks ootamise ajal sõiduauto pakiruumi, auto oli universaalkerega ja pakiruumist pääses otse autosse tagasi; nende auto rooli taga istus P, K tema kõrval; P kutsus veoauto juhi nende autosse; kui autojuht oli istunud auto tagaistmele, tõmbas ta tal kohe nööri ümber kaela, P pani autojuhi käed raudu ja K tõmbas silmade peale kleeplindi; K pani autojuhile ka tropi suhu, kuid kas juba autos või pärast metsas, seda ei mäleta; ta ei tea, kas tropiks kasutatud riideriba oli neil spetsiaalselt kaasa võetud või leidus see juhuslikult autos; veoautojuhi poolt toodud dokumendid pani P kohe s.o. enne autojuhi metsaviimist auto kabiini tagasi; kas keegi rääkis, et on vaja autot, mitte juhti, seda ei mäleta; nad sõitsid pärast seda kohe ära metsavahelisele teele, koos Kga viis ta autojuhi varem valmis vaadatud kohta; P tuli ka neile metsa järgi ja võttis mingi konksuga autojuhil käed raudadest lahti, et panid tal käed ümber puu uuesti raudu; mis koorem veoautol oli ja mis pidi autost edasi saama, seda ta ei tea; kas K pani tropi kannatanule suhu seal puu juures või autios, seda ta ei mäleta; jätnud autojuhi metsa, sõitsid nad tagasi Tallinn-Pärnu maanteele, esmalt sõitsid Pärnu suunas kohta, kus seisis K auto, teel sinna viskas ta Läti mobiiltelefoni metsa, seejärel sõitsid nad kahe autoga Tallinna, Opelit juhtis sel päeval kogus aeg P, teel tegid peatuse riiete vahetamiseks, enne olid nad hommikul pannud selga teised riided; lõpuks sõitsid nad Tallinna Lasnamäele, kus jätsid auto maha, Narva tagasi sõitsid nad K autoga; Narvas helistas ta Šle, et anda ära Opeli võtmed ja dokumendid; sel õhtul tuli Š Tallinnast Narva liinibussiga ja nad kohtusid kesköö paiku; kokkuleppe kohaselt pidi Š ütlema, millal helistada autojuhi pärast päästeteenistusse.

Süüdistatav K tunnistab end süüdi osaliselt. Ta võtab omaks kannatanu XXXu vabaduse ebaseadusliku võtmise s.o. KarS § 136 lg. 1 ette nähtud kuriteo toimepanemises; süüdistuses KarS § 200 lg. 2 p.p.6 ja 7 järgi ta end süüdi ei tunnista. Ta kinnitab, et ei tea, mis oli autojuhi kinnipidamise eesmärk ja mis pidi autost edasi saama. V.K ütlustest nähtub, et ta tunneb kaassüüdistatavaid Š ja P lapsepõlvest, Št ei tunne ta kaua; 2004.a. suvel kohtus ta oma töökohas Narva turul Šga, kes küsis, kas K on nõus osutama talle teenust autojuhina ja pakkus tasuks 500 krooni. K nõustus; ühel päeval käis ta koos Š ja Pga Narvast Märjamaa lähedal teeäärset kohta üle vaatamas; sõiduks oli neil tumedat värvi Opel, mida juhtis P, Š istus juhi kõrval ja uuris kaarti, K maganud tagaistmel; tagasiteel Narva juhtis autot K, kiiruse ületamise pärast pidas politsei ta kinni ja talle määrati rahatrahv, Narvas peatus ta oma maja ees ja läks koju, P ja Š sõitsid edasi; paari päeva pärast võttis Š uuesti ühendust, vabandas ebameeldivuste pärast ja lubas hüvitada trahvisumma; pärast seda kutsus Š teda uuesti sõitma ja lubas maksta rohkem, kui ta (s.o. K) tuleb oma autoga; Š tahtis sõita kahe autoga ja kokku lepitud ajal alistasid nad kolmekesi Narvast kahel autol sõitu Tallinna poole; K sõitis üksinda oma autoga; alates Nehatust sõitis ees Opel, lõpuks tahtis Š sõita ühe autoga ja ta (K) jättis oma auto tee äärde seisma; K istus Opelis juhi kõrvale, seda autot juhtis P, nad jäid lõpuks ühe ristmiku juurde platsile seisma; enne sinna jõudmist vahetasid Š ja P riided, selle põhjust K ei tea; Š rääkis, et ta ootab oma sõpra, kellega pidi arutama mingeid asju, inimese tulek pidi aga viibima, Š rääkis kellegagi ka telefon teel, K kinnitab, et tema seal oodates kellegagi telefoni teel ei

rääkinud; vahepeal ta ka magas autos, ärganud ta siis, kui P kutsus kannatanut enda juurde, nende auto kõikunud sel momendil; ta nägi ühte meest tulemas nende auto poole ja arvas, et viimane ongi Š sõber; sel ajal ta Š auto tagaistmel enam ei näinud; P ütles kannatanule, et viimane võtaks kaasa dokumendid, kannatanult (autojuhilt) saadud dokumendid andis P autos tema (K) kätte; sel hetkel ilmusid auto pakiruumist käed nööriga ja hakkasid kannatanut kägistama, selgus, et Š kägistas autojuhti, K niisugust asja ei oodanud ja ta sattunud segadusse; Š käskinud tal kannatanu silmad kleeplindiga kinni siduda ja ta tegi seda- sidus lindi mitu korda ümber kannatanu pea; viimane vastupanu ei osutanud; Š öelnud, et kannatanule midagi viga ei tee, ainult ehmatame; kleeplindi võtsid nad Šga enne kaasa tema autost, kleeplinti vajas ta oma igapäevases töös ja seepärast oli see tal autos kogu aeg kaasas; P pani käeraudadega kinni kannatanu käed, seda käskis tal teha Š, kust sai P käerauad, seda ta ei tea; seejärel sõitsid nad teise kohta, kus ta võttis Šga kannatanu käevangu ja viisid ta metsa ühe puu juurde, kus panid kannatanu käed selja taha ümber puu käeraudadega kinni, enne tegi P käerauad lahti; Š arvas, et kannatanule tuleb ka tropp suhu panna ja andis talle (Kle) riidetüki; tropi panid nad kannatanule suhu autos metsa vahel enne kui kannatanuga autost välja läksid; tema tõmmanud suu peale kleeplindi; Š pannud enne tropi suhu; Š käitus nii, nagu temast ei oodanud- jooksis ringi ja kamandas, K sõltunud temast ega saanud talle kallale minna; Š võis mitte hüvitada talle trahvisummat; Š vist ütles kannatanule, et viimane peab seal metsas olema umbes tunni, veel ütles Š, et see on tema asi ja ta ise tegeleb, seejärel sõitsid nad tagasi veoauto juurde, kus P pani Š käsul dokumendid veoauto kabiini tagasi; seejärel sõitsid nad K auto juurde ja hakkasid uuesti kahe autoga sõitma Tallinna poole; teel tegid nad metsas peatuse; P ja Š vahetasid riided; Opeli numbrite vahetamisest ei tea ta midagi, oma riideid ta ei vahetanud; Tallinnas istusid nad kõik tema autosse ümber ja sõitsid koos Narva; Š lubanud talle maksta ebameeldivuste eest, esimese reisi eest sai temalt 500 krooni ja teise reisi eest 1000 krooni; tagasiteel käskinud Š vaikida ja ähvardas muidu tema auto põlema panna, kuu aega tagasi auto põleski ära, Ikla piiripunkti ei ole ta Št ega Š kunagi sõidutanud ega nendega seal käinud; Š poeg pani toime varguse tema töökohast ja ta tegi selle kohta politseisse avalduse, alustatud on kriminaalmenetlust, võib olla ei taha Š maksta talle ära võlga ja seepärast valetab, et tema (K) vanglasse läheks.

Süüdistatav P tunnistab end samuti süüdi osaliselt- ta võtab omaks kannatanu XXXlt vabaduse võtmise, kuid eitab osavõttu veoauto ja kauba röövimisest. Tema ütlustest nähtub, et K ja Š on talle tuttavad lapsepõlvest, Š on võõras; 2004.a. suvel kutsus Š teda kaasa autoga sõitma, nad kohtusid kokku lepitud ajal Narvas turu juures, see oli 2004.a. juulikuu algul; Šl oli sõiduauto Opel, nendega tuli kaasa ka K ja seejärel asusid sõitma Tallinna suunas, autot juhtis ta ise (s.o. P), Š istus kõrval ja vaatas kaarti; K istus taga; lõpuks jõudsid nad samale ristmikule, kus hiljem toimus arutatav sündmus; Š rääkis koha ülevaatamisest, kuid mitte midagi konkreetset; jutt oli ainult võimalusest raha teenida; veel sõitsid nad teelt välja kuskile külavaheteele; seejärel sõitsid nad Narva tagasi; teel pidas kiiruse ületamise pärast politsei nad kinni; siis juhtis autot K; Š ütles, et koht sobib; varsti pärast seda helistas Š ja ütles, et homme sõidame; nad sõitsid koos taksoga kohta, kus seisis sama Opel; bensiinijaamas kohtusid nad Kga; viimane sõitis oma autoga (valge Peugeot); Š ütles, et Opel tuleb jätta Tallinna; mida teadis sõidu eesmärgist K ja mida rääkis talle Š, seda P ei tea; esmalt teel Tallinna suunas sõitis K ees; Peterburi teel Nehatu baari juures nad peatusid ja sealt edasi sõitsid ees nemad; K auto jätsid nad eraldi seisma teise kohta, ise sõitsid kolmekesi Opeliga varem nimetatud ristmiku juurde platsile; kuskil kõrvalises kohas vahetasid nad riided; miks oli see vajalik, seda ta ei tea, Š oli eelnevalt käskinud tal teised riided kaasa võtta; Š andis talle Läti registreerimisnumbrid ja viimase käsul vahetas ta Opelil numbrid; oli jutt, et lähema tunni sees tuleb veoauto, tema (P) ülesandeks jäi piirata autojuhi liikumist ja panna tal käed raudu; milleks oli see vajalik, selle vastu ta huvi ei tundnud ja sellest ei olnud ka juttu; tema isatus Opeli rooli taga, kui

saabus veoauto; Š läks siis Opeli pakiruumi ja ta ise välja; ta olnudki sel momendil auto juures metsas ja kui auto juurde tagasi tuli, siis lähenes veoauto juht nende autole; võimalik, et ta käskis veoauto juhil kaasa võtta dokumendid, ilmselt oli talle seda enne öelnud Š; Opeli uksed olid palavuse tõttu kogu aeg lahti ja veoauto juht (edaspidi kannatanu) istus taha vasakule poole, ta pani kannatanu järelt auto ukse kinni; pärast seda pani Š kannatanule selja tagant nööri ümber kaela ja tema pani juhiistmel istudes kannatanu käed raudu; K kleepis lindiga kinni kannatanu silmad; ei mäleta, et kannatanuga oleks olnud juttu veoautost, kannatanu küll ütles, et ta annab kõik, mis vaja, ärge ainult midagi tehke; edasi sõitsid nad metsa vahele samasse kohta, kus olid käinud eelmisel korral; seal viisid K ja Š kannatanu metsa; tema keras sell ajal auto ringi ja pani sellele tagasi õiged numbrimärgid; Š käskis dokumendid veoautosse tagasi viia; nad sõitsid tagasi samasse kohta, kus olid enne oodanud ja ta pani dokumendid veoauto kabiini; kelle käes dokumendid vahepeal olid, seda ta ei mäleta; edasi sõitsid nad samasse kohta Pärnu suunas, kuhu oli jäänud K auto; seejärel sõitsid nad uuesti kahe autoga tagasi Tallinna suunas, teel möödusid nad oma varasemast seismise kohast ja siis seisis veoauto veel sama koha peal; metsavahel vahetasid nad riided; jõudnud Tallinna, jätsid nad Opeli maha ja sõitsid Narva tagasi kolmekesi K autoga, sõidu ajal oli juttu autojuhi vabastamisest; Š ütles, et tunni või pooleteise pärast ta leitakse; Narva jõudsid nad kella 19.00 paiku, tagasiteel Š veel helistas kellelegi ja käskis suu pidada, et midagi ei juhtuks; samal õhtul tuli Š tema juurde koju ja ütles, et juhiga on kõik korras; mõni päev enne viimast sõitu oli ta andnud Šle kasutada oma mobiiltelefoni ilma kõnekaardita, antud päeval tal endal (Pl) telefoni ei olnud; sõidu eest lubas Š algul maksta tasu, algul oli juttu 1000 kroonist, hiljem lubas rohkem; maksnud ei ole Š talle aga midagi; mis oli veoauto koormas, seda ta ei tea, haagis oli kinnine ja sisse ta ei vaadanud; Št on ta varem Narvas vaid näinud; ta ei tea, kas Ši on antud sündmusega seotud või mitte.

I.Š süüdistusest KarS § 209 lg. 2 p. 2 järgi prokurör loobus, mistõttu tuleb süüdistatav selles osas vastavalt KrMS § 301 mõista õigeks. I.Šle KarS § 22 lg. 2 ja § 136 lg. 1, § 22 lg. 2 ja § 200 lg 2 p.p 6 ja 7 ette nähtud kuritegude tunnused tema käitumises tuleb lugeda aga tõendatuks. I.Š vastuväited tuleb lugeda ümberlükatuiks ja tema osavõtt süüks pandud kuritegude toimepanemisest tõendatuks järgmiste uuritud tõendite alusel.

1.Kohtul ei ole alust kahelda D.Ši poolt kohtuistungil antud üksikasjalistes ütlustes I.Š osa kohta uuritavas sündmuses. D.Ši ütlusi kinnitab mobiilside võrkudest võetud kõneeristuste alusel koostatud jälitusprotokoll. D.Š võtab omaks, et sündmuse ajal oli tal mobiilside kõnekaart numbriga 55 988 688 ja telefon Motorola, viimase tühjenemise tõttu kasutas ta 16.juulil 2004.a. ajutiselt D.P telefoni Nokia, millesse pani oma kõnekaardi; veoautot oodates helistas Š mitu korda tema isiklikule numbrile, Borisina esinenud mees helistas aga Šlt saadud Läti numbriga telefonile. Jälitusprotokoll kinnitab, et 12. ja 16.juulil 2004.a. oli Märjamaa masti levialas kasutuses kaks Lätis registreeritud mobiilside numbrit- 371 994 5710 ja 371 9705953; viimane alustas Eestis tööd juba 08.juulil ja lõpetas 16.juulil 2004.a. kell 17.15 kõnega OÜ XXX esindaja XXXle; 12.juulil 2004.a. kell 15.24 on esimesele numbrile tulnud Märjamaa masti levialas sisse teiselt numbrilt kõne; on 16.juulil 2004.a. on Märjamaa masti piirkonnas esimesele numbrile alates 10.29 kuni 15.28 tulnud teiselt numbrilt sisse kokku 11 kõnet, kell 15.00 esimeselt numbrilt võetud kõne kannatanu XXX telefonile.

2.Jälitusprotokolli kohaselt oli Š kasutuses mobiilside abonent nr. 55552560,millele 08. ja 09.juulil 2004.a. kokku kuuel helistas Läti abonent nr. 3719705953, 12.juulil 2004.a. kell 21.29 lõpetas abonent 55552560 töö kõnega samale Läti abonendile; 14.juunist kuni 12.juulini on numbrilt 55552560 58 korral samale Läti numbrile välja helistatud; 15.juunist

kuni 12.juulini 2004.a. on abonent 55552560 25 korral olnud kontaktis Š numbriga ja 17.-18.juunil 2004.a. kokku 4 korral K numbriga. (55 36844).

3.Jälitusprotokolli kohaselt oli Š kasutuses mobiilside abonent 5150561, millega 15.juulist kuni 21.juulini kokku 5 korral võttis ühendust Š abonent nr. 55 988 688; ajavahemikul 01.juulist kuni 30.juulini ja 01.septembrist 09.septembrini 2004.a. on Š abonent kontakteerunud K ja Š kasutuses olnud numbritega.

4.Jälitusprotokolli kohaselt on 16.juulil 2004.a. 10.16 kuni 18.03 on neljast Tallinnas asuvast telefoniautomaadist võetud kokku kuus kõnet Š telefoninumbrile, milline asus kella 12.16 kuni 14.21 Märjamaa masti piirkonnas, kell 10.16 Ääsmäe piirkonnas ja 18.03 Kuusalu piirkonnas; Š kõnekaart on asunud Plt saadud telefoniaparaadis, samalt telefonilt on 16.juulil 2004.a. kell 20.22 võetud kõne Š telefonile nr. 5150561.

5.Jälitusprotokolli kohaselt on Läti numbrilt 3719945710 võetud kannatanu XXX kasutuses olnud telefonile kõned 16.juulil 2004.a. kell 09.59 ja 15.00, esimene Luige masti piirkonnas ja teine Märjamaa piirkonnas. Š oli enda ja kaassüüdistatavate ütluste kohaselt juba sõiduauto pakiruumis, mistõttu pidi viimase kõne võtma kas P või K. Läti numbrilt 371970953 on kannatanu numbrile võetud kõned 08.34, 12.54 ja 13.37, samal päeval kella 10.00 kuni 14.40 on abonent viibinud Tallinna Kesklinnas, pärast seda on võetud kõnede järgi viibinud Tallinnast Pärnu poole jäävate mastide levialas.

Süüdistatav Š võtab ise omaks, et sõitis 16.juulil 2004.a. hommikul Narvast isiklikes asjus Tallinna ja õhtul sõitis Narva tagasi.

Kannatanu XXXe OÜ esindaja Aleksander XXXi ütlustest nähtub, et ta tunneb I.Št 3-4 aastat, viimane käib sageli nende kontoris, isiklikke suhteid ei ole. Kuskil 2003.a. pakkus Š müügiks lõhnavett, mis saabus Leedust, seda oli üle 120 000 pudeli. Kaup õnnestus soodsalt kätte saada, OÜ XXX lattu saabus see 2003.a. sügisel; nad hakkasid otsima võimalusi edasimüümiseks; ka Š lubas uurida, kes sooviks seda kaupa osta. Eestis see kaup ei läinud. Uurimisel selgus, et ühe pudeli hind võib olla 37 dollarit. 2004.a. kevadel või suvel helistati OÜ XXX telefonile Riiast ja sooviti kogu lõhnavesi ära osta, helistajad teadsid, et kaup on OÜ XXX valduses. Nad rääkisid hinnast, saatsid kauba näidised, suhtlemine toimus telefoni ja faxi teel; ühe korra kohtus ta nende lätlastega Ikla piiripunktis, ühe korra kohtusid nad Tallinnas. Nad tegid kirjalikus vormis ostu-müügi lepingu, Läti ostjate dokumente ta ei kontrollinud, kõik põhines usaldusel. Hinnaks lepiti kokku 5.70 ühe pudeli eest ja tasuma pidid ostjad Eesti kroonides. Läti poolelt suhtles ta Borisi nimelise mehega. Võimalik, et tehingu õnnestumise korral oleks Š saanud ka mingi summa raha; pärast vahejuhtumit (koorma kadumist) lubas Š asja uurida. Kindlustus ei ole kahju hüvitanud. Esimesel kokku lepitud päeval 12.juulil 2004.a. kaupa teele saata ei saanud, kuna ostjad teatasid rahapuudusest. Sel päeval oleks kauba saanud ära saata Lätist saabunud autoga. Lätlased soovisid kauba saada 16.juulil 2004.a. ja nii ta korraldas kauba laadimise ja ärasaatmise. Sel päeval dokumentide vormistamise ja laadimise ajal helistas talle Läti inimene ja küsis autojuhi numbrit, mida tal ei olnud, ta andis aga auto vahendaja numbri, kella 17.00 paiku helistas veel Borisi nimeline mees, kes küsis, kas kõik on korras ja pidi esmaspäeval 18.juulil 2004.a. uuesti helistama, kuid sellest ajast tema telefonid enam ei vastanud ja ta ei ole nende inimestega enam kontakti saanud. Auto ja koorma röövimisest teatas talle 18.juulil 2004.a. telefoni teel politseiametnik.

Kaubale ostja leidmisega tegelesid kõik, ka Š, Lätist helistanud inimesed ütlesid, et nad said OÜ XXX andmed teada läbi Narva. Kauba ostis OÜ XXX aga Š abiga, kaup saabus Leedust läbi ühe Narva äriühingu. Asja õnnestumise korral oleks Š saanud ka võib olla raha.

Kui ta Iklas lätlastega kohtumas käis, siis oli Š niisama kaasas, ta ei saanud üle piiri ja ootas kahe piiripunkti vahelises parklas autos, ta oli ka natuke alkoholi tarbinud. Kohtumine lätlastega kestis 5-10 minutit, kuskile maha nad ei istunudki, ei tulnud jutuks, et minna üle piiri Eesti poolele ja kohtuda ka Šga. Š oli Iklas lätlastega kohtumise ajal kaasas ainult esimesel korral, teise korra käinud A.XXX üksinda; huvi tundis Š asja vastu aga küll. Esimene kohtumine Iklas oli 2004.a. suve algul, siis nägi ta neid lätlasi esimest korda. Kohtumine toimus lätlaste algatusel, nemad helistasid esimesena, enne olid neile saadetud näidised ja vajalik informatsioon. Teine kohtumine oli kuskil kahe nädala pärast, siis oli lätlastel kaasas veel üks naine, kes pidi olema ekspert. Ühel korral kohtusid nad Tallinnas ja siis vormistasid ka ostu-müügi lepingu. Šlt ei ole ta selle kauba kohta ühtegi dokumenti saanud.

XXX

ütluste alusel saab teha järelduse, et I.Š teadis antud kauba olemasolust ja äriühingu soovist kaup edasi müüa, I.Šlt tuli ka esmane informatsioon, et lätlased on huvitatud kogu kauba äraostmisest.

8.Politseiametniku ettekande ja jälitusprotokolli kohaselt on Riias Radison SAS hotelli turvaruumis asuvalt faks olnud ühenduses OÜ XXX telefonidega 02.juunil 16.juunil, 17.juunil, 22.juunil ja 22.juulil 2004.a.; OÜ XXX lauatelefonile on Läti abonent nr. 3719705953 korduvalt helistanud.

9.Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et ta tunneb I.Št juba pikemat aega, kus ja kuidas tutvusid, seda ei mäleta, suhted on nii ärilised kui ka isiklikud ja sõbralikud, helistada võivad teineteisele igal ajal; I.Š aitas tal kunagi Narvas kaupu müüa; 2004.a. juulikuu keskel ühel ööl tuli tema mobiiltelefonile venekeelne kõne; helistaja oli tundmatu, kuid ütles, et helistab Igori poolt; kõne sisuks oli palve teatada Lääne-Viru politseisse kusagil teeristi lähedal metsas kinni seotud inimesest, kirjeldati ka seda koha, kus see inimene olema pidi; kuna selle sisuga kõnesid tuli 5-6 ja tunnistaja soovis, et ta rahule jäetaks, siis läks ta kodust välja ning andis soovitud teate taksofonist helistades politsei numbril edasi, pärast helistamist läks ta uuesti koju; miks talle niisugune kõne võeti, seda tunnistaja ei tea; pärast helistamist tuli tema telefonile veel üks kõne ja küsiti, kas ta on helistanud; taksofonist helistas tunnistaja seepärast, et ei oleks hiljem vaja selgitusi anda. Ütluste ja olustiku seostamise käigus on tunnistaja näidanud ette ka Tallinnas Lasnamäe piirkonnas asuva telefoniautomaadi nr. 9076124 ja kinnitanud, et võttis oma kõne sellelt. Politseiametniku ettekande kohaselt tuli Ida Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse telefonile 17.juulil 2004.a. kell 04.53 kõne samalt telefoniautomaadilt, kõne sisu ei ole salvestusel aga kuuldav.

Tunnistaja XXX ütlused langevad kokku süüdistatav D.Ši ütlustega, kes kinnitab, et ta rääkis 16.juuli õhtul 2004.a. I.Šle korduvalt vajadusest autojuht vabastada ja selleks päästeametisse teatada, lõpuks öösel rääkis ta I.Š telefonilt I.Š poolt valitud numbril ühe mehega, kellele andis Lääne-Viru politsei telefoninumbri, kirjeldas kohta, kuhu kannatanu kinnipanduna jäi ja palus niisuguse teatega helistada politseisse. I.Š ütles, et Narvast ei tohi päästeteenistusse helistada. Autojuhi vabastamise kavatsust on kinnitanud ka teised süüdistatavad.

10.Süüdistatavate Š, P ja K ütlusi kuriteokoha varasema otsimas käimise osas kinnitavad Ida Politseiprefektuuri poolt 12.juulil 2004.a. koostatud väärteoprotokoll ja 29.juulil 2004.a. tehtud otsus, millede kohaselt V.K ületas 12.juulil 2004.a. kella 18.00 paiku Talllinn- Narva teel sõiduautot Opel Omega Caravan juhtides kiirust; kõik kolm süüdistavat on kinnitanud, et see toimus tagasiteel Rapla maakonnast Narva kui nad käisid Tallinn-Pärnu maanteel teeristi ja metsavahelist teed üle vaatamas. Väärteo materjalidest nähtub, et auto kuulus XXX.

11.Tunnistaja XXX poolt eeluurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et tal on sõiduauto Opel Omega Caravan, 2004.a. juulikuus võis autot kasutada peale tema enda veel tema isa; samuti andis ta seda autot kasutada paariks päevaks Igori nimelisele tuttavale; viimase perekonnanime ta ei tea; ta tutvus Igoriga 2004.a. talvel ühes baaris, kus Igor nägi tal autot ja pakkus võimalust sellega teenida, nii sõidutas tunnistaja Igori ja ühel korral Sankt- Peterburi, sõidu eest maksis Igor 200 krooni; 2004.a. suvel kohtus ta uuesti Igoriga ühes baaris, kus Igor küsis jälle autot ja lubas maksta; tunnistaja nõustus ja mõne päeva pärast kohtusid nad Narva linnasauna juures, kust tunnistaja sõidutas Igori Kangelaste tänava lõppu, kus nad läksid lahku, Igor tahtis, et tunnistaja lahkuks jalgsi, ta kinnitanud, et ei oska ise autot juhtida; Igor lubas auto mõne päeva pärast tagasi tuua, kuid ei toonud; kui nad uuesti kohtusid, siis seletas Igor, et auto asub Tallinnas, kirjeldas ka täpse koha ja lubas kõik kulud tasuda; järgmisel päeval sõitis tunnistaja liinibussiga Tallinna ja leidis Igori poolt kirjeldatud kohast oma auto üles. Fotode järgi äratundmiseks esitamisel on tunnistaja osutanud I.Š fotole ja kinnitanud, et tema sarnaneb mehega, kellele ta oma auto kasutada andis. I.Š äratundmiseks esitamise käigus XXX ühtegi isikut kolmest ära ei tundnud. Autoregistri andmebaasi väljatrüki kohaselt on tunnistaja nimele registreeritud tumepunast värvi sõiduauto Opel Omega Caravan universaalkerega.

12.Teiste tõenditega kogumis kinnitavad Š seotust arutatava kuriteoga veel tunnistajate XXX ja XXX ütlused. XXX ütlustest nähtub, et süüdistatav D.Š on tema abikaasa, teisi süüdistatavaid tunneb kui abikaasa tuttavaid. D.Pga suhtlevad nad perekonniti. I.Š suhtleb vaid tema mehega ja on nende juures kodus käinud, millal ja kui sageli, seda tunnistaja ei mäleta. Kui abikaasa vahistati, siis pärast seda külastasid teda I.Š ja V.K, kes küsisid D kohta; milles Dt süüdistati, sellest juttu ei olnud, raha ei ole ta kelleltki saanud. 2004.a töötas ta peres üksinda ja elati ainult tema palgast, korteri pärast olid võlad; kui D veel kodus oli, siis V.K neid ei külastanud. Neil tekkisid probleemid pojaga, kes varastas V.K töökohast, nad lubasid hüvitada kahju, V.K avalduse alusel algatati ka kriminaalasi; enne D vahistamist käis I.Š nende juure sageli, pärast seda aga ainult ühe korra.

Aleksei Š- süüdistatav D.Ši isa ütlustest nähtub, et teistest süüdistatavatest on talle tuttav P, ühe korra on nende suvilas käinud Š. See oli vist 2004.a. juulikuu lõpus. Kuidas on Š seotud tema pojaga ja millest nad sel korral rääkisid, seda ta ei tea. Mobiiltelefoni tema pojal sel ajal vist ei olnud; kunagi vist oli, kuid kaotas ära. Ta sai aru, et Š teadis tema poega, kas tulek suvilasse oli juhuslik või pojaga varem kokku lepitud, seda ta ei tea, Š oli sel korral nende juures suvilas 2-3 tundi. Ühelgi teisel ajal ei ole ta Šga kuskil kohtunud ega Š nende perekonda külastanud.

Š, Š ja K vaheline telefoniside ja Lätis registreeritud mobiilside abonentide kasutamine 16.juulil ning sellele eelnenud ja järgnenud ajal annab küllaldase aluse asuda seisukohale, et Š ütlused Š osa kohta kuriteos on tõesed. Kohtul puudub alus arvata, et kuriteo toimepanemisel kasutatud käerauad, Läti numbriga mobiiltelefoni ja Läti autonumbrid tõi Š. Ühestki uuritud tõendist ei nähtu, et Šl võis olla Šst sõltumatult informatsiooni antud kauba olemasolu ja liikumise kohta. Uuritud tõendite alusel on tuvastatud, et

kannatanute vara rööv ja kannatanu XXX vabaduse võtmine oli Š tegevuse eesmärk s.o. tegutses kaassüüdistatavaid kuritegusid toime panema kutsudes ja kõiki ettevalmistusi tehes KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult.

Süüdistatavatele D.Šle ja V.Kle KarS § 22 lg. 2 p.p. 6 ja 7 ning D.Ple KarS § 200 lg. 2 p.p.4, 6 ja 7 järgi süüks pandud teo peab kohus vajalikuks kvalifitseerida kuriteole kaasaaitamisena vastavalt KarS § 22 lg. 3. Tõendatuks ei saa lugeda süüdistuses esitatud väiteid, et D.Š, D.P ja V.K teadsid OÜ-l XXX antud kaubakoguse olemasolust, selle väljasaatmisest Lätti 16.juulil 2004.a. või sellele vahetult eelnenud muul ajal ning et nad panid toime veoauto ja kauba röövimise. Süüdistuse kohaselt viisid röövimise lõpule tuvastamata isikud. KarS § 200 lg. 1 kohaselt on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanute vara süüdistatavad aga hõivanud ei ole. Oma tegevusega osutasid süüdistatavad tahtlikult füüsilist abi selleks, et teistel isikutel oleks võimalik kannatanute vara takistusteta oma valdusse saada. Niisugust abi osutasid süüdistatavad otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 3 tähenduses. Süüdistatavate ütluste alusel saab lugeda tõendatuks, et nad teadsid veoauto saabumisest ja vajadusest selle juht kinni pidada; kannatanu XXX ütluste alusel saab lugeda tõendatuks, et süüdistatavate jutu kohaselt oli neile vajalik vaid auto; metsas puu juures küsiti temalt, kus on telefon ja autovõtmed, need olid veoautos ja kannatanu nii ka vastas. Süüdistatavad ise võtavad omaks, et D.P pani auto dokumendid tagasi kabiini ja vaatas, kas süütevõtmed on olemas. Seega pidid D.Š, D.P ja V.K teadma ja aru saama, et autojuhi kinnipidamise tegelik eesmärk on veoauto ja selle koorma hõivamine teiste isikute poolt s.t. et nende teole järgneb veoki ja selle koorma hõivamine. Samas ei teinud süüdistatavad ise midagi veoauto ja koorma hõivamiseks. AS XXX valdusest väljusid veoauto ja OÜ-le XXX kuuluv kaup pärast seda, kui veoauto oli hõivatud kindlaks tegemata isiku (te) poolt. Süüdistatavate tegevuse kvalifitseerimisel auto ja koorma röövist osavõtjatena ei ole oluline, kas nad teadsid, mis kaup koormas on või mitte. Süüdistatavate tegevus enne 16.juulit 2004.a., kuriteokoha eelnev ülevaatus ja tegevus 16.juulil 2004.a. annavad aluse asuda seisukohale, et süüdistatavate väited oma tegevuse tegeliku eesmärgi mitteteadmise kohta on ebaõiged. Kuna röövimiseks tingimuste loomisega kaasnes kannatanu vabaduse võtmine, siis on põhjendatud süüdistatavatele ka KarS § 136 lg. 1 ette nähtud kuriteo süüksarvamine. Kannatanu suhtes kasutatud füüsiline vägivallaga kaasnesid kohe tema vabaduse võtmisele suunatud teod- käte raudupanek ja silmade sulgemine. Sisuliselt võeti kannatanu vabadus juba veoauto juurest ärasõidutamisega. Asja lahendamisel ei ole oluline, millises kohas panid D.Š ja V.K kannatanu suhu tropi ja sulgesid selle omakorda kleeplindiga. V.K ütluste kohaselt toimus see metsavahelisel teel vahetult enne seda, kui nad läksid kannatanut metsa puu juurde talutama; D.S andnud selleks talle riidetüki. Samuti ei ole oluline, kus võeti kannatanu käed enne ümber puu kinnipanemist raudadest lahti- kas metsavahelisel teel auto juures või vahetult puu juures. D.P kinnitab, et tema kannatanu puu juurde viimise juures ei olnud ja võttis käerauad lahti autos metsavahelisel teel ning kinni panid kannatanu puu külge Š ja K kahekesi. Kannatanu vabaduse võtmine oli süüdistatavate tegevuse otsene eesmärk, mistõttu selles osas nad tegutsesid KarS § 16 lg. 1 mõttes kavatsetult.

Usaldusväärsed ei ole V.K väited, et kogu sündmust korraldas D.Š, kes andis käske ja rääkis kokkusaamisest tuttavaga ning vajadusest viimasega rääkida; samuti selles, et Šl on oma poja kuriteo pärast põhjus K kahjuks valeütlusi anda. Kannatanu ütluste alusel saab teha järelduse, et süüdistatavad tegutsesid varem kavandatud plaani kohaselt ja keegi neist juhulikult kuriteokohal viibida ei saanud.

Š, K ja P osavõtt kannatanute vara röövimisest ja kannatanu XXXu vabaduse võtmine on peale endi ütluste tõendatud veel:

Kannatanu XXXu ütlustega, milledest nähtub, et mõni päev enne sündmust sai ta oma tööandjalt ülesande viia koorem Tallinnast Kiisa tänaval asuvast laost Riiga, Lätist pidi tulema ka saateauto. Autole laaditi pappkarbid näoveega, pakenditel olid venekeelsed kirjad; üks karp kaalus 5 kg. Koorma laadimise ajal tuli talle venekeelne telefonikõne- küsiti, millal ta jõuab kokku lepitud kohta. Juba eelmisel õhtul (neljapäeval) tuli kõne tema mobiiltelefonile (samale, mis varastati). Siis taheti järgmisel päeval koormaga Raplas kokku saada, XXX selgitas, et Raplasse ei ole vaja sõita, kui tuleb sõita Riiga. Helistati ka reede (sündmuse päeva) hommikul; helistaja oli saateautost, nimesid ei nimetatud. Lao juurest hakkas ta sõitma mööda Tallinn-Pärnu maanteed. Telefonikõnede põhjal ta teadis, et saateauto pidi ootama Märjamaa lähedal Valgu teeristi juures platsil, mida ta ka teadis. Antud kohas ta peatus ja väljus kabiinist. Platsil seisis tumehalli värvi pikap sõiduauto. Sõiduauto rooli tagant välja tulnud mees kutsus ta oma autosse ja käskis kaasa võtta dokumendid. Selles mehes on kannatanu hiljem ära tundnud süüdistatav P. Kannatanu võttis dokumendid ja istus sõiduauto tagaistmele vasakule poole (juhi taha), dokumendid andis ta juhi kõrval istunud mehele. Temas on kannatanu ära tundud süüdistatav K, viimane võttis dokumendid enda kätte, kuid vaatas neid pealiskaudselt. Kohe tuli autos tema selja tagant pakiruumist kolmas mees, kes pani tal nööri ümber kaela, umbes samal ajal pandi talle silmadele ka teip ja käed raudadega kinni. See toimus kõik kohe alguses. Tal õnnestus panna sõrmed nööri ja kaela vahele ning sai hingata. Mehed kinnitasid, et neil on vaja autot. Kes meestest nii ütles, seda ta ei tea. Mida tegi K, seda ta ei tea. Seejärel sõitis auto teise kohta, kus kaks meest talutasid ta metsa ja panid käed ümber puu raudadega kinni (enne seda võeti raud kätelt korraks ära). Suhu pandi talle ka riidest tropp ja seoti suu ümber kleeplint, kuid kes seda tegi ta ei näinud, sest silmad olid kinni. Metsas ütlesid mehed, et sind lastakse lahti. Kannatanu arvab, et ta oli nii puu küljes kinni umbes kaks tundi, tal õnnestus tropp suust ära saada ja appi hüüda. Tema isiklikke asju ära ei võetud ja tsiviilhagi esitada ei soovi. Ta ei mäleta, kas võttis veoauto süütelukust võtmed ära või jäid need ette. Kinnipidajatest nägi ta praktiliselt kahte meest, sest kolmas tuli selja tagant. Hiljem selgus, et veoautoga oli pärast sõidetud ligikaudu 350 km, autos lõhutud sõidumeerik ja kadunud tööandjale (AS XXX) kuuluv mobiiltelefon.

Kannatanu AS XXX esindaja XXX’i ütlustest nähtub, et tellimuse veoks andis OÜ XXX logistik; viimane ütles koha, kust kaup peale võtta ja et viia tuleb Riiga; kes oli kauba omanik, seda ta ei tea; kauba omanikuga oli kokkulepe, et koormale tulevad saatjad. Hiljem veoautot üle vaadates selgus, et lõhutud oli sõidumeerik, kadunud telefon ja kulutatud 160 liitrit kütust. Auto dokumendid olid alles. Kuriteoga tekitatud kahju hindab äriühing 14548.- kroonile.

OÜ XXX avalduse kohaselt oli koormas 105 400 pudelit lõhnaveega Imperia I, mille müügihind lepingu järgi oli 89.70 krooni s.o. kokku 9454 380.- krooni; sellest hinnast lähtudes oli koorem ka kindlustatud. Otsesed kulud s.o. antud kaubakoguse soetamise hind, laokulu ja kindlustusmakse moodustavad kokku 337592.55 krooni.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leidusid Tallinn-Pärnu maantee 67,7 km-lt ristuva Valgu teega külgnevas metsas (teest 250 m kaugusel) leidusid ühe kuivanud kuusepuu juures maas läbipaistev kleeplindi riba pikkusega 61,2 cm; 70 cm pikkune froteerätiku riba ja keskkelt lülist läbi lõigatud käerauad; eespool nimetatud ristmiku juures platsil leidus tühi plastikpudel.

5. Nimetatud esemed asitõenditena.

6.Veoauto ja haagise vaatlusprotokollist nähtub, et kabiinis on lõhutus sõidumeerik. Muud asjas vajalikku informatsiooni need dokumendid ei sisalda.

DNA ekspertiisi akti GE-4315-04/8907 kohaselt võib sündmuskohalt leitud froteerätiku ribalt võetud kahes proovis võib leiduda D.Šilt pärinevat bioloogilist materjali.

DNA ekspertiisi akti GE-0175-05/0413 kohaselt ei saa samalt froteerätikuribalt võtud ühes proovis välistada ka V.K bioloogilise materjali olemasolu; kleeplindilt võetud ühes proov langeb tunnuste poolest kokku V.K võrdlusproovi andmetega s.t. niisuguseid DNA tunnuseid esineb vaid ühel inimesel 1,8x 10 astmes kuusteist kohta.

9.D.Šilt kinnipidamisel äravõetud mobiilside kõnekaart numbriga (55 988 688) asitõendina.

10.Veoauto haagisest ja kabiinist leitud esemed (suitsukonid 4 tk., kiletükk, papitükid (2tk., kilekott, tühi Coca Cola pudel, pakketeibid), samuti ristmiku juures platsilt leitud plastpudel arutatavas asjas tõendlikku tähtsust ei oma.

11.XXXle kuuluva sõiduauto Opel Omega Caravan reg. märgiga XXX vaatluse kohta koostatud protokollist nähtub, et auto oli tumepruuni värvi, tagumised aknad toonitud.

12.Riikidevahelise õigusabi korras üle kuulatud Läti Vabariigi kodaniku XXX’i ütlustest nähtub, et ta on Läti äriühingu XXX juht alates äriühingu registreerimisest 02.märtist 1999.a., äriühing tegeleb teravilja ostu-müügiga, aastatel 2000 kuni 2004 oli äriühingu direktori asetäitjaks XXX.

13.XXX ülekuulamise protokollist nähtub, et OÜ XXX ja XXX on talle võõrad nimed ja nendega ei ole tal kunagi mingeid kontakte olnud, kes võis anda neile kasutamiseks tema andmed, seda ta ei tea; jälitustoimingutega kindlaks tehtud Läti telefoninumbrid on talle võõrad, 16.juulil 2004.a. ta Eestis ei viibinud.

14.

Videosalvestuse järgi äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu XXX sarnaste isikute grupist välimuse ära D.Ši, V.K ja D.P ning viimaste kasutuses olnud sõiduauto Opel Olmega Caravan.

15.

Süüdistatava D.P ütlusi kuriteokohal viibimise kohta 12.juulil ja 16.juulil 2004.a. kinnitab jälitusprotokoll, mille kohaselt on D.P kasutuses olnud mobiiltelefonile (nr. 55563875, IMEI kood 3509872755) 12.juulil tulnud Märjamaa masti piirkonnas kõned 14.33 ja 15.26; 16.juulil 2004.a. on samale telefonile tulnud kõned Märjamaa masti piirkonnas kell 12.16, 13.02; 13.37; 13.39; 14.21; kell 18.03 on sama telefon asunud Kuusalu masti piirkonnas; kell 20.22 on sellelt telefonilt Narvas võetud kõne I.Š kasutuses olnud numbrile 5150561. D.P kinnitab, et andis oma telefoni Šle kasutada juba mõni päev enne 16.juulit 2004.

16.Koopiad OÜ XXX ja Läti äriühingu esindajatena esinenud isikute vahel sõlmitud ostu- müügi lepingust, samade isikute poolt esitatud registreerimistunnistus, OÜ XXX ja samade isikute vahel toimunud läbirääkimisi kajastav kirjavahetus, väljavõte OÜ XXX

pangakontost, kirjavahetus kindlustusandjaga, kadunud kauba omadusi ja kvaliteeti kajastavad kirjad, veoleping ja kauba saatelehed, samuti dokumendid Š töötamise kohta kriminaaljälituses aastatel 1986 kuni 1990, ei oma arutatavas asjas tõenduslikku tähtsust. Nimetatud tõendid ei anna tõest informatsiooni isikute kohta, kes OÜ XXX esindajaga suhtlesid ja kaubakoorma väljasaatmise saavutasid.

17.

Protokollid süüdistatav Ple sõiduauto Opel Omega Caravan reg. märgiga XXX ja käeraudade äratundmiseks esitamise kohta, milledes süüdistatav kinnitab, et nad kasutasid 12.juulil ja 16.juulil 2004.a. sama autot ja et pani kannatanule samas käerauad, millised andis Š.

18.

Protokoll 28.oktoobrist 2004.a. Š esitamise kohta fotode järgi äratundmiseks Šle, milles viimane on kinnitanud, et tunneb ära Igori nimelise mehe.

19.

Protokoll Š ütluste ja olustiku seostamise kohta, mille kohaselt on süüdistatav kirjeldanud kuriteo toimepanemise koha eelnevat otsimist, näidanud selle koha ette, kinnitanud, et antud koht otsiti Š juhendamisel ja soovil; kirjeldanud ühist tegutsemist koos P ja Kga 16.juulil 2004.a. ja näidanu koha metsas, kuhu kannatanu jäeti.

20.Protokoll 01.veebruarist 2005.a. K esitamise kohta äratundmiseks Šle,

21.Protokoll P ütluste ja olustiku seostamise kohta, milles on süüdistatav kirjeldanud ühist tegutsemist koos teiste süüdistatavatega- kannatanu ootamist, tema kutsumist oma autosse, autol numbrite vahetamist, näidanud metsas ette koha, kuhu kannatanu viidi.

Süüdistatavate K, P ja Š tegevuse kvalifitseerimisel KarS § 200 lg. 2 p. 6 järgi s.o. röövimisena suures ulatuses, ei oma tähtsust asjaolu, kas nad teadsid kaubakoguse suurust ja väärtust vähemalt sajakordse palga alammäära ulatuses. Kõik süüdistatavad nägid ja teadsid, et saabus poolhaagisega veoauto, nende endi tegevus ja käitumine juba kinnitavad, et nad pidi aru saama, et autos on veos. AS XXX on hinnanud veoautot ja haagist kokku 190000 kroonile. 2004.a. kehtis palga alammäärana 2480 krooni, Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p. 2 kohaselt oli kuriteoga tekitatud suure materiaalse kahju arvestuslik määr seega 248000 krooni. OÜ XXX avalduse kohaselt oli kauba omahind 109227.55 krooni, kauba laos hoidmise kulud kuni 2004.a. juulikuuni olid kokku 213000 krooni. Kohus leiab, et suure materiaalse kahju arvestamisel tuleb peale hinna arvestada ka kogust- 105400 pudelit ja röövitud vara eripära- röövimise üheks objektiks oli poolhaagisega veoauto. Peale selle on kannatanul ehk omanikul õigus ise oma vara väärtust hinnata vastavalt kehtivatele turuhindadele. VÕS 128 lg. 2 kohaselt kuulub hüvitamisele nii otsene varalise kahju kui ka saamata jäänud tulu. Neil põhjustel loeb kohus OÜ XXX poolt esitatud tsiviilhagi põhjendatuks ning süüdistatavatelt tuleb hüvitus solidaarselt välja mõista. AS XXX kasuks tuleb välja mõista 14548 krooni kadunud mobiiltelefoni, kasutatud autokütuse ja rikutud sõidumeeriku hüvituseks.

Kõigile süüdistatavatele on süüks pandud osavõtt ühest esimese astme kuriteost ja ühest teise astme kuriteost. Š on mõlemad kuriteod pannud toime kavatsetult, teised süüdistatavad ühe kavatsetult ja teise otsese tahtlusega. Neil põhjustel kohus leiab, et õiguskorra kaitse huvides ja edaspidiste süütegude toimepanemise vältimiseks süüdistatavate poolt tuleb kõigi süüdistatavate karistuseks mõista vangistus. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ühegi süüdistatava tegevuses ei ole.

Š on varem kohtu poolt karistamata, tal on kindel elukoht ja tegevusala. Seepärast peab kohus võimalikuks ta vangistuse kandmisest vabastada, kohaldades tema suhtes KarS § 74 lg. 1 ja 75 sätteid.

K on varem kohtu poolt neli korda karistatud. Tal on kindel elukoht ja alates 01.novembrist 2005.a. on ta asunud ka tööle. Seepärast peab kohus võimalikuks ta vangistuse kandmisest vabastada, kohaldades tema suhtes KarS § 74 lg. 1 ja 75 sätteid.

Š on varem kohtu poolt karistamata, tal on kindel elu-ja töökoht. Seepärast peab kohus võimalikuks ta vangistuse kandmisest vabastada, kohaldades tema suhtes KarS § 74 lg. 1 ja 75 sätteid.

P on varem ühe korra kohtu poolt karistatud, tal on kindel elu-ja töökoht. Seepärast peab kohus võimalikuks ta vangistuse kandmisest vabastada, kohaldades tema suhtes KarS § 74 lg. 1 ja 75 sätteid.

Juhindudes KrMS §§ 173, 179 lg. 1 p.1, 180 lg.1, 306, 309 lg.3, 313 ja 315, maakohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada I.Š KarS 22 lg. 2 ja 200 lg. 2 p.p.6 ja 7 järgi ning karistada teda vangistusega neli (4) aastat.

Süüdi tunnistada I.Š KarS 22 lg. 2 ja 136 lg. 1 järgi ning karistada teda vangistusega üks (1) aasta. KarS § 64 lg. 1 kohaselt lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks mõista neli (4) aastat vangistust. KarS § 74 lg. 1 kohaselt ei pöörata vangistust täies ulatuses täimisele, kui I.Š kolme (3) aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid- elab XXX, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkub oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja elukoha töö -või õppimiskoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa.

Vangistusest lugeda kantuks kuus (6) kuud ja üks (1) päeva s.o. eeluurimise ajal vahi all oldud aeg 29.09.2004.a. kuni 26.10.2004.a. ja 18.01.2005.a. kuni 21.06.2005.a. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Mõista I.Š süüdistuses KarS § 209 lg. 2 p. 2 järgi õigeks.

Süüdi tunnistada D.Š KarS §§ 22 lg. 3 ja 200 lg. 2 p.p.6 ja 7 järgi ning karistada teda vangistusega kolm (3) aastat.

Süüdi tunnistada D.Š KarS § 136 lg. 1 järgi ning karistada teda vangistusega üks (1) aasta. KarS § 64 lg. 1 kohaselt lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks mõista kolm (3) aastat vangistust. KarS § 74 lg. 1 kohaselt ei pöörata vangistust täies ulatuses täimisele, kui D.Š kahe (2) aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid- elab XXX, ilmub määratud

aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkub oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja elukoha töö -või õppimiskoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa.

Vangistusest lugeda kantuks kolm (3) kuud ja seitseteist (17) päeva s.o. eeluurimise ajal vahi all oldud aeg 06.detsembrist 2004.a. kuni 23.veebruarini 2003.a. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Süüdi tunnistada V.K KarS §§ 22 lg. 3 ja 200 lg. 2 p.p.6 ja 7 järgi ning karistada teda vangistusega kolm (3) aastat.

Süüdi tunnistada V.K KarS § 136 lg. 1 järgi ning karistada teda vangistusega üks (1) aasta. KarS § 64 lg. 1 kohaselt lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks mõista kolm (3) aastat vangistust. KarS § 74 lg. 1 kohaselt ei pöörata vangistust täies ulatuses täimisele, kui V.K kahe (2) aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid- elab XXX, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkub oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja elukoha töö -või õppimiskoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa.

Vangistusest lugeda kantuks viis (5) kuud s.o. eeluurimise ajal vahi all oldud aeg 22.jaanuarist 2005.a. kuni 21.juulini 2005.a. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Süüdi tunnistada D.P KarS §§ 22 lg. 3 ja 200 lg. 2 p.p. 4, 6 ja 7 järgi ning karistada teda vangistusega kolm (3) aastat.

Süüdi tunnistada D.P KarS § 136 lg. 1 järgi ning karistada teda vangistusega üks (1) aasta. KarS § 64 lg. 1 kohaselt lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks mõista kolm (3) aastat vangistust. KarS § 74 lg. 1 kohaselt ei pöörata vangistust täies ulatuses täimisele, kui D.P kahe (2) aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid- elab XXX, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkub oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja elukoha töö -või õppimiskoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa.

Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Tõkend- allkiri elukohast mittelahkumise kohta tühistada I.Š, D.Ši, D.Pi ja V.Ki suhtes tühistada alates kohtuotsuse jõustumise päevast.

Välja mõista I.Šlt riigi tuludesse 19176.60 krooni kaitsjate töötasu hüvituseks, 7500 krooni sundraha ja 7 krooni koopiate kulu hüvituseks.

Välja mõista V.Kilt riigi tuludesse 7500 krooni sundraha ja 419 kroonikoopiate kulu hüvituseks.

Välja mõista D.Šlt riigi tuludesse 7500 krooni sundraha, 25309,50 kroonikaitsja töötasu hüvituseks ja 7 krooni koopiate tegemise kulu hüvituseks.

Välja mõista D.Pilt riigi tuludesse 7500 krooni sundraha, 22089 krooni kaitsjatöötasu ja 7 krooni koopiate tegemise kulu hüvituseks.

Nimetatud summasid on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049696. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele.

Välja mõista I.Šlt, D.Pilt, V.Kilt ja D.Pilt solidaarselt XXX OÜ kasuks 9 454 380 krooni ja AS XXX kasuks 14548 krooni kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks.

Asitõendid- froteerätiku riba, käerauad, kleeplindi tükk, kõnekaart, papitükid, kiletükk, suitsukonid, sõiduauto registreerimistunnistus, konservi etikett, DNA ekspertiisiks võetud võrdlusmaterjali proovid seitsmes pakendis säilitada kriminaalasja juures.

Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul, arvates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) teatada. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda.

Indrek Saar

Tiia Hints

Raul Mölder Kohtunik

Rahvakohtunik

Kriminaalmenetluse kulude arvestus

Ekspertiisidega seonduvad kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi:

01.

Trassoloogia ekspertiis 03.08.2004.a akt nr. TR-180-04/6018, hind: 1920.-krooni /1k. t.l.35-42/ 2. DNA ekspertiis 09.08.2004.a akt GE-2974-04/6015, hind: 24.820.-krooni /1k.t.l.45-51/ 3. Sõrmelälje ekspertiis 27.05.2005.a SS – 1024-04/6016, hind: 9000.- krooni /1k. t.l.82-86/ DNA ekspertiis 30.11.2004.a akt GE-4315-04/8907, hind: 2920.-krooni /1k. t.l. 60-64/ DNA ekspertiis 04.03.2005.a akt GE-0175-05/0413, hind: 2920.-krooni /1k. t.l.77-81/

Kokku: 41 580.- krooni.

Õigusabiga seonduvad kulud KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi:

I.Š: Advokaat Ants Nõmmiku poolt osutatud õigusabi eest 708.-krooni Vandeadvokaat Jugans Grossmanni poolt osutatud õigusabi eest 450.-krooni Vandeadvokaat Rünno Roosmaa poolt osutatud õigusabi eest 849,60.-krooni

V.K: Vandeadvokaat Rünno Roosmaa poolt osutatud õigusabi eest 2194,50.-krooni

D.P: Vandeadvokaat Viktor Kozlovi poolt osutatud õigusabi eest 1189.44.-krooni

D.Š: Vandeadvokaat Avo Pärmanni poolt osutatud õigusabi eest 4159.50.-krooni Vandeadvokaat Jugans Grossmanni poolt osutatud õigusabi eest 450.-krooni

Kokku: 9998,04.- krooni.

Kaitsjatele KrMS § 224 kohaselt kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kulud KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi:

Vandeadvokaat V.Kozlov 1 CD 7 kr. Vandeadvokaat A.Pärmann 1 CD 7 kr. Vandeadvokaat N.Suvorova 1 CD 7 kr Vandeadvokaat R.Oberg koopiad kokku 839 lehel , a´ - 0.50 kr, kokku 419.50 kr.