1-05-1838\1 · 1-05-1838\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Toimik nr 1- 05 1838 Kriminaalasi nr 05260200993

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09 mai 2006 Viljandi Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Aino Männik Kriminaalasi prokuratuur H.F kokkuleppemenetluses versus Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav H.F Süüdistatava kaitsja advokaat Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus alljärgnevad kriminaalmenetluse seadustiku otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista talle

H.F karistusseadustiku

karistuseks vangistus 1 (üks) kuu; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust

Viljandi Maakohtu 24.mai 2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. 8

(kaheksa) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Vangistuse alguseks lugeda H.F vanglasse karistust kandma ilmumise päev. Tõkend elukohast

lahkumise keeld tühistada H.F-i suhtes alates tema vanglasse karistuse kandmiseks ilmumise päevast.

2. KarS § 50 lg 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 12 (kaksteist) kuuks.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muu abinõu osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole.

2.2 välja mõista H.F-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2214.25 ( kaks tuhat kakssada neliteist kr ja 25 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu postikuluna 21 ( kakskümmend üks ) krooni;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 1194.75 ( üks tuhat ükssada üheksakümmend neli kr ja 75 s) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Katrin Tamrele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja

kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal-

menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (sundraha ja muu kohtukulu puhul viitenumber 2800049874);

2 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viljandi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on H.F-ile

mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi vangistus 1 kuu. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendada nimetatud karistust Viljandi Maakohtu 24.mai 2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. 8 (kaheksa) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 12 (kaksteist) kuuks.

2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

H.F-ile esitatud süüdistus

H.F on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles karistatud 19.04.2004

Viljandi Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis 18.09.2005 kell 18.30 Viljandi linnas Puidu tänaval mootorsõidukit Audi 80 reg märgiga 689 ANL joobeseisundis.

H.F on kohtu alla antud ja tema tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi .

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos mille ees karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning H.F tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

3

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid H.F-i karistamise kokkuleppemenetluses. H.F-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus,

prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Eesti Advokatuuri üldkogu otsusega on kehtestatud riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad.

Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse riigi õigusabi seaduse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaal-

menetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1019.50 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1194.75 krooni.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi-

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik,

siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi-

mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes

kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb H.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse

kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2214.25 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu postikuluna 21 krooni riigieelarve tuludesse.

4

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale H.F-i vanglasse karistust kandma ilmumise päevast.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise

karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes

pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab

kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Helle Tamm

Kohtunik