1-06-4018\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinnas,

09. mail 2006.a.

Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Helve Särgava, Sekretäri Ülle Karna, tõlgi Jana - Katrin Vaab’i juuresolekul, Prokuröri Aleksander Tšitšerovi ja Kaitsja Veera Tolli - Baskini osavõtul arutas 08.mail 2006.a. avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluses kriminaalasja

A.P, , ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 05.09.1986 Harju Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 176 lg 1 ja § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega 3 a 6 k; 2) 13.04.1994 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 17 p 6 - § 139 lg 3 p 1 järgi tingimisi vabadusekaotusega 3 a katseajaga 3 a; tõkendit kohaldatud ei ole; - süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus tegi kindlaks:

A.P, olles 17.11.2005 karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 10 200 krooni 27.10.2005.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, 27.01.2006.a. kell 21.40 juhtis Tallinnas Sõpruse puiesteel maja nr 186 juures mootorsõidukit Mazda 323 registrimärgiga 754 AUX, olles taas joobeseisundis.

Seega A.P, olles varem sama teo eest karistatud, pani mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil A.P jäi oma nõusoleku juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses, tunnistas oma süüd ja enda ülekuulamist kohtuistungil ei taotlenud. Süüdistatava kaitsja andis arvamuse, et A.Pile esitatud süüdistus on põhjendatud ja toimiku materjalidega tõendatud.

Kohtuliku uurimise käigus kohus tegi kindlaks, et kriminaaltoimiku materjalidega on süüdistatava süü talle süüdistusaktis inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendatud.

Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalveosakonna haldustalituse komissari A. Hirsi 17.11.2005 otsusest (t.l. 6) väärteoasjas nr 2314,05,028457 nähtuvalt karistati A.Pi rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses summas 10 200 krooni selle eest, et ta 27.10.2005 kell 12.48 juhtis Tallinnas Mäepealse tn 2 juures mootorsõidukit alkoholijoobes.

Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabli T. Sarapuu poolt 27.01.2006 koostatud väärteoprotokolli nr AB 788722 (väärteoasi nr 2314,06,001803; t.l. 7), kohaselt 27.01.2006.a. kell 21.40 A.P juhtis Tallinnas Sõpruse pst maja nr 186 juures mootorsõidukit Kriminaalasi nr. 1-06-4018

Mazda 323, registrimärgiga 754 AUX, alkoholijoobes ja kiirusega 90 km/h, kui lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 50 km/h.

Konstaabli T. Sarapuu poolt indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel alkoholijoobe tuvastamise kohta koostatud protokollist (t.l. 8) nähtuvalt tuvastati 27.01.2006 kell 21.45 mõõteriistaga Lion SD nr 5L A.Pi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,94 mg/l, s.o. alkoholijoove. Alkoholijoobe tuvastamise tulemusega A.P nõustus ning joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ei taotlenud.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. A.P karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

A.P pani toime ühiskonnas väga levinud II astme kuriteo: mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise. A.P ei tööta, ametilt on ta autojuht – bussijuht. Süüdistatava sõnul on tal võimalik Maardus bussijuhina tööd saada, kuid ta ei tahtnud töökohta vastu võtta enne kohtuotsust, millega võidakse juhtimisõigus ära võtta. Süüdistatavale varem väärteokorras mõistetud rahatrahvidest on väiksemad trahvid tasutud. Kuna peres on 1 a ja 1 kuu vanune laps, on pere majanduslik olukord raske. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja kohtuistungil avaldatud seisukohtadega, et rahalise karistuse kandmine oleks süüdistatavale majanduslikult ebamõistlikult koormav. Seetõttu kohus karistab süüdistatavat tingimisi vangistusega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Karistusaja pikkuse määramisel kohus võtab arvesse, et raskema karistusliigi – vangistuse – valiku tingis süüdistatava majanduslik olukord. KrMS § 138 lg 2 alusel kohus vähendab mõistetavat karistust 1/3 võrra, kuna otsus tehakse lühimenetluses.

Võimaldamaks süüdistataval leida tööd, tasuda varasemad trahvid ja edaspidi õiguskuulekat elu elada, ei kohalda kohus A.Pi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Arvestades süüdistava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, mõistab kohus KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel menetluskulud süüdistatavalt välja osaliselt. Kuna menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdistatavale üle jõu, jätab kohus menetluskulud - KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi II astme kuriteos süüdimõistmise korral ette nähtud sundraha 1,5 palga alammäära e. 4500 kr ning 1215 krooni kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil osutatud õigusabi eest – pooles (50 %) ulatuses riigi kanda.

Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 180 lg 1, 3; § 238 lg 1 p 3, lg 2, § 306; § 309 lg 3, § 311 - 313, kohus

o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada A.P KarS § 424 järgi ja karistada teda 6 kuulise vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 vähendada karistust 1/3 võrra ja lugeda A.Pile mõistetud lõplikuks karistuseks vangistus 4 kuud.

KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui A.P ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 1 alusel määratud alljärgnevaid kontrollnõudeid: 1) elab alalises elukohas 2) ilmub Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 09.05.2006.a.

Välja mõista A.Pilt osaliselt menetluskulud riigituludesse: - sundraha 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni – s.o. 50 % KrMS § 179 lg 1 p 2 ette nähtud sundrahast; - kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 607 (kuussada seitse) krooni ja 50 senti. Sundraha ja kaitsjatasu tulevad kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, märkides selgituseks Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, kohtuasja numbri ja nõude liigi. Kviitungid tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleisse.

Menetluskulud summas 2857, 50 krooni (s.h. sundraha 2250 kr ja kaitsjatasu 607,50 kr) jätta riigi kanda.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Helve Särgava Kohtunik