1-06-4395\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

08. mail 2006 1 06 4395 .a. - -

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Külli Vendiku juuresolekul, prokuröri Katrin Troni ja kaitsja Imbi Seimari osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas

arutas lühimenetluses kriminaalasja D.Z-i süüdistuses KarS § 424

järgi.

Süüdistatav D.Z - isikukood XXXXXX,

Eesti kodanik, keskharidusega, töötab juhutöödel, elukoht XXXXXXX; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkendit kohaldatud ei ole.

Süüdistus.

D.Z

isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Põhja

Politseiprefektuuri otsusega 01.02.05.a. oli karistatud rahalise karistusega 12 000

krooni,

karistatus kustumata, uuesti 16. jaanuaril 2006.a. kella 10.34 ajal Harjumaal Rae vallas Tallinna ringteel juhtis joobeseisundis . veoautot Volvo FL7 registrimärgiga 770 MGD Sellega pani D.Z

toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav D.Z tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat I. Seimar pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

D.Z-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü

omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 16.01.06.a. (tl.10) ja joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise aktiga (tl. 9 – kerge alkoholijoove); Põhja PP otsusega 01.02.2005 7 .a. (tl. ), millest nähtub, et D.Z-i on varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 20 21 - ), väljavõttega karistusregistrist (tl.18 19 - ), samuti D.Z-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 12, 13 14 - ).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on täielikku tõendamist leidnud ning D.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus D.Z-i süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et D.Z-i pole võimalik karistada rahalise karistusega: selline karistus pole olnud piisav, et takistada teda uut samaliigilist süütegu toime panemast. Samuti tuleb tal tasuda ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud; tasumata on varasemad mõistetud rahatrahvid.

Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning ka õiguskorra

kaitsmise huvides peab kohus põhjendatuks karistada D.Z-i vangistusega, kuid seda

tingimisi, kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. allutada ta katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile 1 aastaks ja 6 kuuks.

Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ning koh

us on nõus seda mõistma alla sanktsiooni keskmist määra.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 9 3, 4, , § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o.

joobe tuvastamise kulud, määratud kaitsjale makstav tasu ning

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2

alusel 1,5 palga alammäära.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311 – 313,

kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada D.Z

KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistus

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (s.o. 1 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui D.Z 18-kuulise

katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata D.Z-ile

kriminaalhooldaja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta D.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks.

2. Välja mõista D.Z-ilt menetluskulud

riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi

arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. joobe

tuvastamise kulu 120.- (ükssada kakskümmend) krooni,

määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtunik