1-05-1072\18 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-05-1072

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.aprillil 2006. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-1072 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Larissa Tihhonova, Inge Järvekald Kriminaalasi A.V süüdistus KarS § 121 järgi üldmenetluses Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav A.V

varem kohtulikult karistatud 3- korral Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON

KrMS § 173, § 306, 313 ja § 318 lg 3 p 4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi mõista A.V KarS § 121 järgi ja karistada teda kolme (3) kuu vangistusega.

KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning A.V täitmisele mitte pöörata, kui A.V kahe ( 2 ) aasta katseaja kestel ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

2 (6) 1) elama oma alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb A.V määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld A.V suhtes tühistada kohtuotsuse – jõustumisel.

Välja mõista süüdistatavalt A.V-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber

2800049968) kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas neli tuhat viissada (4500) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt A.V-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber

2800049968) kohtukulu - vandeadvokaat Otto Preemi osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas kaks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa ( 2699 ) krooni 25 senti (s.h käibemaks 411,75 krooni).

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta esitada Valga Maakohtu

kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (17.04.2006.a.).

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (04.05.2006.a.).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

SÜÜDISTUS

3 (6) A.V süüdistatakse selles, et tema 14.08.2005.a. kella 11.00 paiku lõi X talus oma endist abikaasat K.N. vaibaklopperiga selja piirkonda, tekitades kergeid kehavigastusi, mis on fikseeritud perearsti vastuvõtul. ….selles, et tema 22.08.2005.a. kella 08.10-08.30 vahel lõi X talus oma endist abikaasat K.N. ühe korra käega näo piirkonda, surus teda jõuga vastu kõrvalhoone seina ja raputas tugevalt õlgadest, põhjustades sellega K.N. ile füüsilist valu. A.V käitumine on kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teise inimese löömisena.

Süüdistatav A.V ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja tõendid.

Süüdistatava ütlused süüdistuse kohta

A.V ütluste kohaselt ei ole ta K.N. löönud. Kõik on väljamõeldis, psühholoogiline trikk, et teda enne 11.septembril 2005.a. ühisvara jagamise kohtuistungit tsiviilasjas mõjutada.

Kannatanu tahe oli suunatud sellele, et süüdistatav kutsutakse välja politseisse ja ei saaks

seega keskenduda vara jagamise protsessiks. Tunnistaja J.N. rääkis tõtt, mingit löömist ei

toimunud. 22.augustil 2005.a. läks „X“ tallu hilisemal kellaajal, kui süüdistuses märgitud. Eesmärgiks oli korraldada mesilaste tööd. Kannatanu on toimunu kohta valetanud. K.N. ei

suuda öelda mitu akent on eeskojal kus väidetav intsident toimus. Samuti on menetluses

„libatunnistajad“. Kannatanu ei suuda selgitada kuhu jäi kuriteo toimepanemise vahend – vaibaklopper. Kõik on fabritseeritud. Kohalkäinud politseitöötajatele pakkus kannatanu kohvi ja joodi ühises kohvilauas. Kannatanu eesmärgiks on teha võimalikult palju takistusi vara

valitsemise ja ühisvara jagamise menetluse osas. Kannatanu on valetanud terve kuue aasta

jooksul ja teeb seda ka käesolevas kriminaalmenetluses. Tema püüd on saata süüdistatav

trellide taha, kuna A.V pole nõustunud esimese astme kohtulahendiga tsiviilasjas ühisvara jagamise nõudes.

Kohus, olles hinnanud tõendeid kogumis ning oma siseveendumuse järgi, leiab, et A.V

süü KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 14. augustil 2005.a. kella 11 paiku X talus, mil ta lõi oma endist abikaasat K.N. vaibaklopperiga selja piirkonda, põhjustades valu on täielikult tõendamist leidnud.

Tõendid, millele kohus A.V süüdimõistes tugineb, kohtu põhjendused ja

järeldus.

Süüdistatav tunnistab, et käis nimetatud kuupäeval ja kellaaja paiku X talus.

Kannatanu K.N. kohtuliku uurimise käigus antud ütluste kohaselt on A.V tema

endine abikaasa, kellega tal vihavaenu ei ole. Ühiseid lapsi on neli. Süüdistatavat on

varasemalt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamise eest korduvalt karistatud. J.N. viibis

14.08.2005.a. kannatanu juures „X“ talu. Saabus A.V kes võttis majapidamisest mõned asjad. Ühes kotis oli arvuti. Nähes kannatanut üle hoovi maja poole kõndimas järgnes

A.V talle. Jõudes maja koridori raputas süüdistatav kannatanut tugevalt õlgadest.

Jäädes süüdistatava poole ilmselt seljaga tundis kannatanu, et teda tabas hoop ilmselt

vaibaklopperiga. Kannatanu täpsustab, et süüdistatav võttis nagist vaibaklopperi ja lõi teda

sellega selja piirkonda. Seejärel süüdistatav lahkus. J.N. oli samal ajal väljas ja ei näinud

toimuvat. Esiku uks oli kinni tõmmatud ja esikule akent ehitatud ei ole. Mõne aja pärast saabus Ü.J. koos sõbrannaga, kellele kannatanu rääkis toimunust. Vahe võis olla paar tundi. Politseisse teatas järgmisel päeval ja siis käis ka perearsti vastuvõtul.

4 (6) 22.augustil 2005.a. lüpsis kannatanu laudas lehma, kui lauta sisenes A.V, kes lükkas tema poole veerema sõnnikukäru. Kõik toimus laudas. Olles lehma ära lüpsnud ja piima ära

kurnanud ning kõrvalhoonest väljunud, lükkas A.V kannatanu peaga vastu hoone kiviseina ja lõi lahtise käega vastu põske. Kannatanu täpsustab, et peale 14.08.2005.a. lööki selja piirkonda, pööras ta ringi ja märkas

süüdistatava käes vaibaklopperit. Kuhu klopper sai on kannatanule teadmata. Vaibaklopper oli heledat värvi ja vanema tütre ostetud. Vaatamata asjaolule, et riiklik süüdistaja laskus kohtuliku uurimise käigus emotsionaalsesse vestlusse süüdistatavaga, jättes esitamata asjakohased küsimused süüdistuse sisu kohta (tl 68-

69), loeb kohus tõendatuks A.V süü 14.08.2005.a. „X“ talus kannatanu suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise suhtes.

Täiesti arusaamatu on kohtule riikliku süüdistaja poolt süüdistuses esitatud seisukoht

süüdistatava poolt kannatanule kergete kehavigastuste tekitamine, mis fikseeritud perearsti vastuvõtul.

Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ja süüdistatava süüd tõendab lisaks tunnistaja Ü.J. ütlused, mille kohaselt 14.08.2005.a. „X“ talus rääkis K.N. , et tema endine abikaasa A.V

oli teda selja tagant vaibaklopperiga löönud. Kannatanul oli seljas õlapaeltega

suvekleit ning seljal oli selgesti eristatav punane vaibaklopperi löögijälg. Tunnistajal oli kaasas fotoaparaat ning kannatanut fotografeeriti seljapiirkonnast.

Kannatanu on järgmisel päeval , s.o 15.08.2005.a. pöördunud Otepää Politseijaoskonda ja

teda on ülekuulatud (tl.4). K.N. on politseiinspektorile näidanud seljal paiknevat löömise kohta (tl.6) ja esitanud fotod millelt on eristatav selja piirkonnas võimalik löögijälg, mis võib

olla tekitatud vaibaklopperiga (tl.7). K.N. viibis 15.08.2005.a. kell 10.30 perearst A.K. vastuvõtul. Patsiendi sõnade järgi ründas teda endine abikaasa 14.08.2005.a. kella 11 paiku

tema enda kodus, löönud vaibaklopperiga selja piirkonda. Objektiivselt patsiendi turja piirkonnas verevalumid, mis klopperi kujuga, pikkus 20-30 cm ja läbimõõt 1 cm (tl.17).

A.V käitumine on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi, tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja tema süü on neile tõenditele tuginedes tõendamist leidnud.

A.V süü 14.08.2005.a. „X“ talus K.N. kehalises väärkohtlemises on täielikult tõendamist leidnud ja süüdistatava ennast õigustavad ütlused on ümber lükatud kõigi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega

A.V on toime pannud K.N. suhtes kehalise väärkohtlemise, löönud teda vaibaklopperiga selja piirkonda, põhjustades tagajärjena valu. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Kohtul puudub vähimgi alus kahelda kannatanu ütluste õigsuses. Kannatanu selgitas

toimunust samal päeval tallu saabunud tuttavale Ü.J. Järgmisel päeval on kannatanu pöördunud perearsti poole ja politseisse. Tunnistaja ütlused ja arstliku läbivaatuse kirjeldus vastab kannatanu kohtulikul uurimisel antud ütlustele.

Alaealine tunnistaja J.N. , kes on A.V ja K.N. ühine laps on kohtuliku uurimise käigus andnud ütlusi, mille kohaselt käis ta augustis koos isaga X talus arvutit ära toomas. Vanemate vahel pahandusi ja tülisid ei olnud. Sel päeval ema ei näinud. Koos isaga käis veel

mesilasi vaatamas ning seejärel lahkuti koos talust. Samas avaldab tunnistaja, et ei mäleta

kõike toimunut täpselt, ei meenu kas ta oli sel päeval ema juures või mitte. Kohtuistungil viibinud lastekaitsetöötaja arvamuse järgi võib vallata tunnistajat kohtus esinedes hirmutunne, ta ei soovi kõike avaldada ja tunnistada vanema(te) vastu. Arvestades lapse vanust, asjaolu, et

5 (6)

menetluses on süüdistatava ja kannatanuna ta vanemad ning lastekaitsetöötaja seisukohta, leiab kohus, et tunnistaja ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Tunnistaja kinnitab, et ta ei mäleta kõike toimunut. Millised sündmused samal päeval, eelneval või järgneval aset leidsid

tunnistaja ei suuda samuti meenutada. Kohus on arvamusel, et otsust tehes ei saa tugineda

alaealise tunnistaja J.N. ütlustele. Kaitseõiguse tagamiseks märgib kohus, et samasugusel seisukohal oleks maakohus ka siis kui tunnistaja ütlused süüstaksid A.V.

Süüdistatava ütlused kannatanu poolsest kättemaksust ja püüdlustest takistada tsiviilasjas ühisvara jagamist on esitatud püüdega vabaneda vastutusest ja ennast õigustavad.

Kohus nõustub kaitsja poolt teesides esitatud seisukohaga, mille kohaselt on kohtueelne uurimine läbiviidud üsnagi pealiskaudselt, jäetud kogumata rida tõendeid. Samas KrMS § 14 sätestab kohtumenetluse võistlevuse. KrMS § 47 lg 1 p 2, 3 ja lg 2 sätestab kaitsja õigused esitada tõendeid, taotlusi, ning kohustavad kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja –viise, mis ei

ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust

kergendavad asjaolud. Vaibaklopperi kuju on üldtuntud ja olulist tähtsust ei oma selle konkreetne laius. Sündmuskoha olustiku kohta oli võimalus ka süüdistataval või tema kaitsjal tõendeid esitada.

Kohus leiab, et A.V süü 22.08.2005.a. X talus oma endise abikaasa löömises

ühe korra käega näo piirkonda, vastu kõrvalhoone seina surumises ja õlgadest

raputamises ei ole tõendamist leidnud ning kohus mõistab süüdistatava nimetatud episoodis õigeks.

Riiklik süüdistaja sisuliselt loobus süüdistatava küsitlemisest antud sündmuse kohta. A.V oma süüd ei tunnista.

Kannatanu ütluste kohaselt 22.augustil 2005.a. lüpsis kannatanu laudas lehma, kui lauta sisenes A.V, kes lükkas tema poole veerema sõnnikukäru. Kõik toimus laudas. Olles lehma ära lüpsnud ja piima ära kurnanud ning kõrvalhoonest väljunud, lükkas A.V kannatanu peaga vastu hoone kiviseina ja lõi lahtise käega vastu põske. Rohkem tõendeid asjas kogutud ei ole.

Lähtudes printsiibist, mille kohaselt tuleb kõik kahtlused süüdistatava kasuks tõlgendada,

leiab kohus, et A.V süü ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb antud episoodis õigeks mõista.

Karistuse mõistmine. Karistusliik ja – määr

A.V on süüdi ja teda tuleb karistada. Karistamise aluseks on süüdistatava süü. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 128 eksperdi arvamuse kohaselt ei ole A.V nõrgamõistuslik ega vaimuhaige. Tal ei esine vaimutegevuse ajutist rasket häiret ega muid psüühikahäireid. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal A.V

ei esinenud vaimuhaigusele omaseid tunnuseid, s.o tal ei olnud sel ajal

vaimutegevuse ajutist rasket häiret. Ta oli võimeline aru saama oma käitumisest ja seda

juhtima. Ta on seda ka praegu. A.V on võimeline teostama iseseisvalt oma kaitseõigust, esinema kohtus ja kandma karistust. A.V suhtes ei ole vaja kohaldada

meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid. Kujunenud olukorda arvestades oleks aga soovitav, kui A.V pöörduks elukohajärgse psühhiaatri poole üldistel alustel (tl.29-

31). Kaks kuud enne sündmusi viibis A.V statsionaarsel ravil SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus diagnoosiga Generaliseerunud ärevushäire (tl.26).

6 (6)

A.V süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises 14.08.2005.a. on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav on toime pannud teise astme süüteod.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.V on kriminaalkorras karistatud 3 korral. Viimati 06.03.2002a. Valga MK poolt

06.03.2002.a. KrK § 195 lg 2 järgi 5 kuu vabadusekaotusega, millele on liidetud 07.06.2001.a. karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks on mõistetud 6 kuud vabadusekaotust (tl.45-47). Väärteokorras on süüdistatavat korduvalt karistatud (tl.48). 2004.a. tuludeklaratsiooni A.V esitanud ei ole (tl.49). Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtulikes vaidlustes kannatanu K.N. nõustus prokuröri poolt taotletava karistuse liigi ja määraga.

Karistusliik ja – määr. Karistusliik väljendab karistuse kvalitatiivset tunnust, mis määrab

karistuse olemuse. Karistusmäär on karistusliigi sisene kvantitatiivne tunnus, mis määrab konkreetse karistusliigi kohaldamise ulatuse. A.V on toime pannud vägivallateo – kehalise väärkohtlemise.

Tähtsust omavad ka süüdistatava isikuomadused. Vestluses psühhiaatriga teemal konfliktid

lahutatud abikaasaga ja varandusele on uuritav ärritunud ja plahvatab. Mõne aja on uuritav

ülimalt ärritatud ja pinges, siis rahuneb ja vestleb jälle asjalikult (tl.30). Kohtuistungil oli kohus korduvalt sunnitud A.V korrale kutsuma. Varasemalt on A.V olnud

korduvalt konflikte kannatanuga. A.V on 06.03.2002.a. süüdi mõistetud neljas

kuriteoepisoodis, mis oma sisult olid eriti jõhkrad seoses kannatanule kehavigastuste tekitamisega (tl.45-46). Vangistuse mõistmine tingimisi katseaja kohaldamisega peaks kohtu arvates mõjutama A.V

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning tagab ka eelkõige õiguskorra kaitsmise huvid. Samas loob eeldused, et ta loobuks edasistest konfliktidest K.N. iga.

A.V-lt kuulub väljamõistmisele menetluskulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning kaitsjatasu.

Aivar Pellja Kohtunik 04.05.2006.a.