1-05-1498\1 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-05-1498

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

28. aprillil 2006 Viru Maakohus koosseisus

kohtunik Heli Väinaste

sekretäri

Enjar Malm juuresolekul

prokuröri

Sirje Merilo

kaitsja

v.-adv. Maimu Schmidt osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 12.04.2006 kriminaalasja

O.Z-i, isikukood xxxxxxxxxxxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8

klassi, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxxxxx pakkija-komplekteerija, varem

kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, rahatrahvid tasumata, tõkend – elukohast lahkumise keeld, - süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 järgi.

O.Z (sündinud xxxxxxxxxxxxxx) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et

tema alaealisena, tungides 20.07.2005 kella 11.00 paiku akna kaudu

xxxxxxxxxxxxxxxxxx, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kummuti sahtlist 73 000 krooni A. T. kuuluvat sularaha.

Seega O.Z, võttes sissetungimisega, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja – sularaha, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav O.Z tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses. Süüdistatav

O.Z kinnitas kohtuistungil, et tunneb A. T. 3 aastat ning alates sellest kui viimane osutas talle veoteenust küttepuude äriga tegelemisel. Süüdistatava O.Z-i sõnul oli A. T. talle ka aasta tagasi 2-3 kuud tööd pakkunud ning töö seisnes palkide ette andmises. Süüdistatava O.Z-i sõnul ta oletas, et A. T. võib kodus raha olla, sest tema arvates viimane ei usalda panka. Süüdistatav O.Z tunnistas, et seoses raske majandusliku olukorraga ja sooviga Soome tööle minna tekkis tal 2005.a. juuli alguses mõte A. T. raha varastada. Süüdistatava O.Z-i sõnul ei olnud tal tööd ja kuskilt

raha ei tulnud. Süüdistatav O.Z väitis, et planeeris vargust nädal aega ette. Süüdistatava O.Z-i ütlustest nähtub, et 20.07.2005 ärkas ta hommikul üles ja läks jalgsi kodust xxxxxxxx tänavalt sinna maja lähedale. Süüdistatav O.Z tunnistas, et jõudis kohale kella 10 paiku, ronides majast 400 m kaugusel oleva puu otsa, et jälgida

ohutust kaugusest olukorda. Süüdistatava O.Z-i sõnul olid A. T. ema ja tütar

kodust ära läinud ja A. T. ise töötas masinaga 50 meetrit majast eemal, kõrvaklapid

peas. Süüdistatav O.Z kinnitas, et seejärel läks ta maja juurde ja avas

magamistoa akna, milline ei olnud kinnitatud. Süüdistatava O.Z-i sõnul läks ta akna kaudu tuppa, avades seal paar sahtlit ja otsides kuskil 2 minutit raha. Süüdistatava O.Z-i väitel olid tal kindad käes, et mitte sõrmejälgi jätta. Süüdistatav O.Z

võttis omaks, et leidis kaks kummiga kokkukeeratud rahapakki kummuti sahtlist paberite alt, kusjuures raha ta kohapeal üle ei lugenud. Süüdistatava O.Z-i sõnul

pani ta raha tasku ja lahkus majast samuti akna kaudu, hakates tagasi kodu poole minema. Süüdistatav O.Z kinnitas, et luges raha tee peal kõndimise pealt ning raha oli 72 500 krooni. Süüdistatav O.Z avaldas, et läks koju, kus vahetas märjad ja määrdunud riided ning edasi läks Parkali tänava platsilt autot vaatama, kusjuures see

2 plaan oli tal tekkinud alles kodus riideid vahetades. Süüdistatava O.Z-i ütlustest

nähtub, et A. T. varastatud raha eest ostis ta sõitmiseks 46 000 krooni maksnud auto Toyota Celica, ehkki tal juhilube ei ole. Süüdistatava O.Z-i sõnul oli temalt auto

ostmisel küsitud passi. Süüdistatav O.Z väitis, et sõitis autoga sealt Narva

tänaval asuvasse ARK-i, et auto arvele võtta, kuid seda ta teha ei saanud, sest oli alaealine, mistõttu nõuti vanemaid juurde. Süüdistatava O.Z-i ütlustest nähtub, et veel ostis ta A. T. varastatud raha eest 2000 krooni maksnud kaelaketi. Süüdistatav O.Z

põhjendas nende ostude tegemist sellega, et oli sellest rahasummast eufoorias.

Süüdistatav O.Z tunnistas, et kui ta järgmisel päeval koju läks, siis oli tulnud talle politsei järele. Süüdistatava O.Z-i väitel oli tal siis veel alles 13 700 krooni

ning selle raha ja kuldketi andis ta uurija kätte. Süüdistatava O.Z-i sõnul oli ta auto viinud politsei parklasse. Süüdistatav O.Z leidis, et auto tuleks maha müüa ja selle arvelt kahju hüvitada.

Kannatanu Arvi Tõnnison kinnitas kohtuistungil, et O.Z töötas tema juures aprilli algusest kuni juuli alguseni, andes talle puid ette. Kannatanu A. T. väitis, et sel päeval tegi ta koos A. K. tööd ja avastas alles õhtul raha kadumise. Kannatanu A. T. sõnul olid tema ema ja tütar läinud hommikul linna. Kannatanu A. T. väitel oli tal kodus

73 000 krooni, sealjuures ühes pakis oli 50 000 krooni ja teises pakis 23 000 krooni. Summat mäletas kannatanu A. T. sellepärast, et oli samal hommikul raha üle lugenud. Kannatanu A. T. arvates O.Z nägi, kuidas neil rahad liiguvad. Kannatanu A. T. kinnitas, et kätte on tal saamata veel 45 800 krooni. Kannatanu A. T. avaldas, et tema O.Z-i ostetud autot endale ei taha.

Tunnistaja T. H. kinnitas kohtuistungil, et puutus O.Z-iga kokku siis, kui viimane autot ostis. Tunnistaja T. H. väitel oli O.Z maksnud auto eest sularahas 46 000

krooni ning talle oli veel jäänud tasku raha. Tunnistaja T. H. kinnitas, et alaealisus

iseenesest ei takista auto ostmist, kuid O.Z oli hajutanud tema tähelepanu, mistõttu isikukoodi kirjutamisel ei pannud ta tähele, et viimane on alaealine.

Sõiduki müügilepingust (tl 44) nähtub, et O.Z ostis 20.07.2005 A. R. 46 000

krooni eest sõiduauto Toyota Celica reg nr 20 ZAV, makstes sõiduki eest sularahas. Asitõendi vaatlusprotokollist 21.07.2005 ning sinna juurde kuuluvatest fototabelitest (tl

21-25) nähtub, et kahtlustatav O.Z andis politseile välja varastatud raha eest

ostetud sõiduauto Toyota Celica reg nr 20 ZAV, kullast kaelaketi koos karbiga ning sularaha 13 700 krooni (500 krooniseid rahatähti 27 tk ja 100 krooniseid rahatähti 2 tk).

Kannatanu A. T. on kinnitanud oma allkirjaga 22.07.2005 (tl 28), et ta sai Ida

Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast kätte temalt 20.07.2005 varastatud

73 000 kroonist 13 700 krooni, lisaks kahjude katteks kullast kaelaketi koos karbiga maksumusega 2000 krooni.

Kohus leiab, et süüdistatava O.Z-i süü temale esitatud süüdistuses on kohtueelsel

menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Kohtu arvates ei ole põhjust kahelda kannatanu A. T. ütlustes, et ta oli samal hommikul raha üle lugenud ning seda oli 73 000 krooni. Ei ole välistatud, et süüdistatav O.Z, kes raha tee peal kõndimise pealt üle luges, võis 500 krooniga eksida kui sai 72 500 krooni.

KarS § 199 lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 199 lg 2 p 8 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on

toime pandud sissetungimisega. Süüdistatava O.Z-i poolt toimepandud kuritegu

3 on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritud, sest ta võttis sissetungimisega, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja – sularaha.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus

leiab, et süüdistatava O.Z-i karistust kergendavad alaealisus, süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud kahju osaline vabatahtlik hüvitamine. Süüdistatava

O.Z-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava O.Z-i isikut

iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat O.Z-i ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid väärtegude toimepanemise eest on teda 3-l korral karistatud, kusjuures mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. Põlula Põhikooli iseloomustusest (tl 52) nähtub,

et süüdistatav O.Z lõpetas nende koolis 8. klassi. Vanemates klassides esines süüdistataval O.Z palju puudumisi, kuna pere raske majandusliku olukorra tõttu pidi poiss endale elatist teenima. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette kuni viieaastase

vangistuse. Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et süüdistatavat O.Z-i tuleb

toimepandud kuriteo eest karistada lühemaajalise vangistusega, millise võib tema

suhtes KarS § 74 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates talle sealjuures minimaalse pikkusega katseaja.

Kannatanu A. T. on esitanud tsiviilhagi summas 45 800 krooni. KrMS § 310 lg 1

sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus leiab, et kannatanu A. T. tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt O.Z-ilt välja mõistmisele.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada O.Z KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui O.Z ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §- s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustuse.

Määrata O.Z katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rakvere

talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

4 KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada O.Z heastama kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt alates 2006.a. maikuust 2700 krooni.

O.Z-ile määratud katseaja alguseks lugeda 28.04.2006.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld O.Z-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista O.Z-ilt (elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx) 45 800 (nelikümmend viis tuhat

kaheksasada) krooni A. T. (elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista O.Z-ilt (elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxx) menetluskuluna sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Maimu Schmidt OÜ (asukoht Rakvere Tallinna 15) kasuks 1525 (üks tuhat viissada kakskümmend viis)

krooni v.-adv. Maimu Schmidti määratud korras süüdistatava O.Z-i kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista O.Z-ilt (elukoht xxxxxxxxxxxx)

menetluskuluna määratud kaitsjatele makstu tasu 1949.80 (üks tuhat üheksasada

nelikümmend üheksa krooni ja 80 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro

osavõtu eest kohtueelsest menetlusest, v.-adv. Maimu Schmidti kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest.

Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900.

Asitõend – sõiduauto Toyota Celica reg nr 20 ZAV, milline asub Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse garaažis ja sõiduauto Toyota Celica reg nr 20 ZAV võtmed kohtuotsuse jõustumisel tagastada O.Z-ile.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtunik

/allkiri/

H. Väinaste Ärakiri õige

Kohtunik

T. Kullerkupp Kohtuotsus jõustus

Kohtunik

T. Kullerkupp