Legislator Case Law & Legislation
1-06-4761\2 ECLI:EE:HMK:2006:1.06.4761.16392 AI generated

1-06-4761\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-06-4761\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 02. mail 2006.a. Harju Maakohus koosseisus: Kohtunik Helve Särgava, Sekretäri Ülle Karna juuresolekul, Prokuröri Kadi Ruus’i ja Kaitsja Leelo Viil’i osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluses kriminaalasja K.G’i, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; - süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus tegi ...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

02. mail 2006.a. Harju Maakohus koosseisus: Kohtunik Helve Särgava, Sekretäri Ülle Karna juuresolekul, Prokuröri Kadi Ruus’i ja Kaitsja Leelo Viil’i osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluses kriminaalasja

K.G’i, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole; - süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus tegi kindlaks:

K.G, olles 21.06.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9720 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 29.mail 2004.a., kehtiva karistuse ajal 09.12.2005.a. kell 00.05, taas olles joobeseisundis, juhtis Tallinnas Mustakivi tee ja Peterburi tee ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Golf registrimärgiga 262 TCY.

Seega K.G pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil K.G jäi oma nõusoleku juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses, tunnistas oma süüd ja enda ülekuulamist kohtuistungil ei taotlenud. Süüdistatava kaitsja andis arvamuse, et K.Gile esitatud süüdistus on põhjendatud ja toimiku materjalidega tõendatud.

Kohtuliku uurimise käigus kohus tegi kindlaks, et kriminaaltoimiku materjalidega on süüdistatava süü talle süüdistusaktis inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendatud.

Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Marianne Heinmäe 21.06.2004.a otsusest (t.l. 8) väärteoasjas nr 2314,04,015212 nähtuvalt karistati K.Git rahatrahviga 162 trahviühiku ulatuses summas 9720 krooni selle eest, et ta 29.05.2004 kell 17.22 juhtis Tallinnas Pirita teel mootorsõidukit alkoholijoobes.

Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna konstaabli T. Sarapuu poolt 09.12.2005 koostatud väärteoprotokolli nr AB 788009 (väärteoasi nr 2314,06,030840; t.l. 9) kohaselt 27.01.2006.a. kell 21.40 K.G juhtis Tallinnas Mustakivi ja Peterburi teel mootorsõidukit Volkswagen Golf, registrimärgiga 262 TCY, alkoholijoobes ja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil.

Konstaabli T. Sarapuu koostatud protokolli indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel alkoholijoobe tuvastamise kohta (t.l. 10) kohaselt tuvastati 09.12.2005 kell 00.07 kalibreeritud mõõteriistaga Lion SL nr 27 K.Gil alkoholijoove. Alkoholijoobe tuvastamise tulemusega K. G Kriminaalasi nr. 1-06-4761

nõustus ning loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. K. Gi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

K.G pani toime ühiskonnas väga levinud II astme kuriteo: mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise. K.Git on väärteo korras karistatud kaheksal korral alkoholi tarvitamisega ja liiklusnõuete rikkumisega seotud väärtegude eest, karistuseks määratud rahatrahvidest on suurem osa – 10 300 krooni tasutud, tasumata on ca 4000 krooni. K. G ei tööta, sissetulekut saab oma sõnul juhutöödest. Kohus, võttes arvesse, et K. Gil on osaliselt tasumata rahatrahve, käesolevas kriminaalasjas tuleb tal kanda menetluskulud ning tal puudub pidev sissetulek, leiab, et rahalise karistuse määramine ei ole otstarbekas, kuna selle kandmine seaks K. Gi majanduslikult raskesse olukorda. Eeltoodu alusel kohus karistab K.Git vangistusega, vabastades K. Gi karistuse kandmisest, kui ta 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava isikut, määrab kohus sanktsiooni alammäära lähedase vangistuse tähtaja. Kohus kohaldab K. Gi suhtes lisakaristust ja võtab temalt 6 kuuks mootorsõiduski juhtimise õiguse.

KrMS § 138 lg 2 alusel kohus vähendab mõistetavat karistust 1/3 võrra, kuna otsus tehakse lühimenetluses. KrMS § 180 lg 1 alusel kohus mõistab süüdistatavalt välja menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistmise korral ette nähtud sundraha ning kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3, lg 2, § 306; § 309 lg 3, § 311 - 313, kohus

o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada K.G KarS § 424 järgi ja karistada teda 3 kuulise vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 vähendada karistust 1/3 võrra ja lugeda K.Gile mõistetud lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus K.Gi suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab alalises elukohas , 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-; töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest 02.05.2006.a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.Gilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks.

Välja mõista K.Gilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestatud sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 4500 (neli tuhat viissada)

krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti. Sundraha ja kaitsjatasu tulevad kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, märkides selgituseks Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, kohtuasja numbri ja nõude liigi. Kviitungid tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleisse.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Helve Särgava Kohtunik