1-05-139\6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

3(3)

5.3 Siinjuures kohtukolleegium märgib, et kuna kohtualused tegutsesid grupis, siis

kuriteo kvalifikatsiooni seisukohast ei ole tähtsust asjaolul kes konkreetselt

kohtualustest kannatanutelt raha nõudis ja kas ning millist vägivalda kasutas. Kriminaalasjas tuvastatud asjaolud näitavad, et süüdistatavate tegevus ei olnud eristatav ajas ega ruumis, samuti tegutsesid nad ühtsel motiivil ning ühtse kuritegeliku tagajärje saavutamiseks. Kuna kannatanu R. Reino tajus enda aadressil väljaöeldud ähvarduste

taga mõlema süüdistatava võimalikku käitumist raha andmisest keeldumise korral,

otsustaski ta nõudmise täita ja raha üle anda. Sellele põhimõttele on juhtinud kohtute tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 6. märtsi 2001.a. otsuses nr.3-1-1- 23-01 M. Rihe ja A. Mironovi süüdistusasjas (RT III 2001, 8, 91).

5.4 Kohtukolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuse väitega, et sõiduautost varguse

toimepanemise episoodis annab süüdistatav J.P ennast õigustavaid ütlusi.

Kahtlustatavana ülekuulamisel ei osanud süüdistatav J.P selgitada, kuidas tema sõrmejäljed võõras sõiduautos olevale kassetile sattusid. Ta kasutas süüdistatavale

antud õigust ütlusi mitte anda. Alles kohtus hakkas ta väitma, et tundis kannatanut ja teadis kus ta elab. Seepärast olevat ta avanud auto ukse ja visanud maapinnal lebanud

kassetti autosse. Samas ei osanud süüdistatav J.P esimese astme kohtus selgitada, miks ta ei teatanud sissemurdmisest kannatanule juhul, kui viimane oli tema tuttav. Seda ei osanud selgitada ka apellatsioonikohtu istungil. Samas on kannatanu D.

Mihhailov kinnitanud, et ta ei tunne süüdistatavat J.P. Kohus on kaudse

tõendina põhjendatult viidanud sellele, et süüdistatav J.P on 4 korda

karistatud kohtu poolt sõiduautodesse sissemurdmise eest. Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2005.a otsusega on ta süüdi mõistetud muuhulgas selles, et murdis sõiduautosse

sisse ukse lahtimuukimise teel. Kinnipidamisel leiti tema taskust liigendnuga. Ka seekord süüdistatav J.P oma süüd ei tunnistanud.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et apelleeritud kohtuotsus J.P suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla

Igor Amann

2(3)

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti vahi alla võtmise päev 22. veebruar 2005.a.

2. KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi mõisteti J.P süüdi selles, et ta varem vargusi

toime pannud isikuna 22. novembril 2004.a öösel tungis valevõtit kasutades sisse Tallinnas Paekaare 28 maja juurde pargitud D.Mihhailovi sõiduautosse ja varastas sealt salaja mitmesuguseid esemeid kokku 3000 krooni väärtuses. KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi mõisteti J.P süüdi selles, et ta 22. veebruaril

2005.a öösel Tallinnas Punasel tänaval isikute grupis koos D.K-ga röövisid kannatanu R. Reinolt noa ja tulirelvaga ähvardades 50 krooni.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotlevad süüdistatav J.P ja

tema kaitsja J.P õigeksmõistmist, sest ta ei ole neid kuritegusid toime pannud. Tema kannatanut millegagi ei ähvardanud ja raha ära ei võtnud. Millegagi ei

ole ümber lükatud süüdistatava väited selle kohta, et ta nägi auto juures maapinnal kassetti ja pani selle autosse.

4. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsioone, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 5.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 10. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85-00

L. Kala süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude

tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse

kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (RT III 23, 253). Kohtukolleegium

nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta loeb usaldusväärseks kannatanute R.

Reino ja D. Mihhailovi ütlused ning suhtub kriitiliselt süüdistatava J.P

ütlustesse. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 etteantud õigust kasutades vajalikuks korrata. 5.2 Kohus on arvestanud põhjendatult kannatanu R. Reino ütlustega, sest ta on andnud nii eeluurimisel kui kohtus ühtelangevaid ütlusi selles, et süüdistatavad J. J.P ja D.K tegutsesid röövimise käigus koos. Raha andis ta J.P kätte. Baaris istusid süüdistatavad ühise laua taga ja jõid õlut. Kannatanu R. Reino ütlused on

kooskõlas süüdistatava D.K eeluurimisel antud ütlustega. Kohtuistungi

protokollist nähtub, et kohtus hakkas süüdistatav D.K J.P süüd

vähendama. Ütluste muutmist ta põhjendada ei osanud. Kuna kannatanu R. Reino

eeluurimisel ja kohtus antud ütlused langesid kokku süüdistatava D.K eeluurimisel antud ütlustega, siis arvestas kohus põhjendatult süüdistatava D.K eeluurimisel antud ütlustega.

1-05-139

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprillil 2006.a Tallinn

Kriminaalasja number 1-05-139 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Svetlana Talli

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 24. aprill 2006.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi J.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 200 lg 2 p 7,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 31. jaanuari 2006.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.P ja tema kaitsja Olga Losseva Prokurör Helgi Veinberg Süüdistatav J.P Kaitsja

Olga Losseva RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 31. jaanuari 2006.a otsus J.P suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 28. aprillil 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei

kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud

ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 31. jaanuari 2006.a otsusega mõisteti J.P ja karistati

KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 1 aastase vangistusega ja KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi 3

aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja

liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 15. märtsi 2005.a otsusega mõistetud 5 kuu 21

päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 21 päeva

vangistust. Liitkaristusest arvati maha ärakantud karistus 5 kuud 21 päeva ja